Taani

Taani Kuningriik taani Kongeriget Danmark
Taani lipp Taani vapp
Riigihümn	"Der er et yndigt land"
Pealinn	Kopenhaagen
Pindala	43 094 km²
Riigikeel	taani
Rahvaarv	5 822 863 (2020)
Rahvastikutihedus	135,1 in/km²
Riigikord	konstitutsiooniline monarhia
Kuningas	Frederik X
Peaminister	Mette Frederiksen
Iseseisvus	8. sajand
SKT	324,872 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	57 218 $ (2017)
Valuuta	Taani kroon (DKK)
Usund	luterlus
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.dk
ROK-i kood	DEN
Telefonikood	45

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopa põhjarannikul asuval Jüüti poolsaarel ning seda ümbritsevatel Atlandi ookeani saartel. Taani külgneb läänes Põhjamerega, põhjas Taani väinadega ja idas Läänemerega. Taanil on lõuna pool maismaapiir Saksamaaga. Taani koos Gröönimaaga Põhja-Ameerikas ja Fääri saartega Atlandi ookeani põhjaosas moodustab Taani Kuningriigi.

Taanit peetakse traditsiooniliselt Skandinaavia maade hulka kuuluvaks, ehkki tänapäeval ei asu mitte ükski Taani riigi osa enam Skandinaavia poolsaarel.

Taani ühendatud kuningriik tekkis tugeva mereriigina 8. sajandil, ajal kui oli alanud võitlus kontrolli pärast Läänemere üle. 1397. aastal ühines Taani Norra ja Rootsiga, moodustades Kalmari uniooni, kuni viimase eraldumiseni 1523. aastal; allesjäänud Taani-Norra kuningriik püsis kuni 1814. aastani. Alates 17. sajandist viis mitu sõda Rootsi impeeriumiga territoriaalsete kaotusteni. Pärast Napoleoni sõdu liideti Norra Rootsiga, Taani aga jättis endale Fääri saared, Gröönimaa ja Islandi. 19. sajandil toimunud natsionalistlike liikumiste hoog sai lüüa esimeses Schleswigi sõjas ning 1864. aasta teise Schleswigi sõja tulemusel kaotati Schleswigi hertsogkond Preisimaale. Taani jäi esimese maailmasõja ajal neutraalseks, kuid sai 1920. aastal tagasi Schleswigi põhjaosa. 1940. aasta aprillis toimus Saksa sissetungil lühike sõjaline kokkupõrge, samas kui Taani vastupanuliikumine oli aktiivne 1943. aastast kuni Saksamaa kapituleerumiseni 1945. aasta mais. Riigi tööstus on kõrgelt arenenud ja sellest kujunes juba 19. sajandi teises pooles põllumajandustoodete tööstuslik eksportija. 20. sajandi alguses sisse viidud sotsiaalsed ja tööturu reformid lõid aluse praegusele kõrgelt arenenud segamajandusega heaoluriigi mudelile.

Taani põhiseadus kirjutati alla 5. juunil 1849, millega lõppes 1660. aastal alanud absoluutne monarhia. See kehtestab parlamentaarse demokraatiana organiseeritud konstitutsioonilise monarhia. Valitsus ja parlament asuvad Kopenhaagenis, riigi pealinnas, suurimas linnas ja peamises kaubanduskeskuses. Alates 1973. aastast on Taani Euroopa Liidu liige, kuigi liitu astumisel lepiti kokku teatud loobumisvõimalused, nagu näiteks oma valuuta, krooni, säilitamine. Taani on ka ÜRO, NATO, OECD, OSCE ja Põhjamaade Nõukogu asutajaliige.

Taani riigi Euroopa osa asub Rootsist edelas, Norrast lõunas ja Saksamaast põhja pool. See koosneb Jüütimaa poolsaarest ja 443 nimelisest saarest koosnevast saarestikust, millest suurimad on Sjælland, Fyn ja Vendsyssel-Thy saar. Taani geograafiat iseloomustavad tasane põllumaa, liivased rannikud, madal kõrgus ja parasvöötme kliima. Selle kogupindala on 42 943 km² ja elanikkond oli 2021. aasta seisuga 5,85 miljonit, kellest 800 000 elab pealinnas ja ühtlasi suurimas linnas Kopenhaagenis.

Halduslikult jaotatakse Taani 2007. aastast viieks piirkonnaks (region): Kesk-Jüütimaa, Lõuna-Taani, Pealinna, Põhja-Jüütimaa ja Sjællandi piirkond.

Nimi

 Pikemalt artiklis Taani nimi

6. sajandil kirjutasid Prokopios ja Jordanes põhjapoolsest rahvast nimega danoi ja dani. Vanapõhja keeles nimetati rahvast mitmuse omastavas danir, ligikaudse tähendusega 'lauskmaalased'. See on tõenäoliselt tuletis indoeuroopa algkeele juurest *dhen-, mis tähendab 'peopesa, tasane maa'. Taanide nime on seostatud ka iiri sõnaga duine 'inimesed'.

Sõna mark (vrd markkrahvkond) kasutati vanaülemsaksa keeles ja vanainglise keeles tähenduses 'piirimaa'. Sõna Danmark võis niisiis tähendada 'lauskmaalaste piirimaa' ning see piirkond võis asuda Schleswigi metsades; sel juhul oli tegemist taanide piirimaaga lõunas elanud sakslaste suhtes. Frangi riigi annaalides ("Annales Regni Francorum") räägitakse, et Frangi riigi saadikud kohtusid 825. aastal nende kuningatega "nende margis". Räägitakse ka, et 828. aastal taanid "tulid marki" (ad marcam), et rünnata sakse Eideri jõe juures praeguse Schleswig-Holsteini alal. Tegu võis olla ka piirialaga Smålandi kõrval kirdes. Sõna mark pärineb vanapõhja sõnast mǫrk ('haritud või harimata maa'; 'metsane maa'), selles tähenduses esineb ta näiteks nimedes Telemark ja Hedmark. Sedamööda, kuidas sõna mark hakkas tähendama kogu maad, mitte ainult praeguse Schleswigi ala, hakati nime Danmark kasutama piirkonna kõigi rahvaste kohta.

On levinud arvamus, et Taani nimi on esimest korda kirja pandud Väikesel Jellingi kivil umbes 930–950. Seal on omastavas käändes tanmarkaR. See on esimene kirjapanek Taanis, kuid nime Denamearc mainib juba umbes 890 norralane Ottar anglosaksi kroonika "Orosius" ühes osas, jutustuses reisist Skiringssalist Vestfoldis Hedebysse. Alfred Suure ümberjutustuses umbes samast ajast – Hedeby Wulfstani kirjelduses Hedebyst alanud meresõidust nimetatakse Langelandi, Lålandit, Falsterit ja Skånet Taani osadeks (Þas land call hyrað to Denemearcan, 'kõik need maad kuuluvad Taanile'). Aasta 908 kohta kirjutas Regino Prümist, et rahvas "Taanist" (ex Denimarca) ründas põhja poolt praegust Hollandit. 965. aastal ütles üks Otto I-le kuulunud diplom, et tema piiskopkond asub in marca vel regno Danorum.

Sümbolid

Taani lipp ehk Dannebrog

Taani Kuningriigi lipp ehk Dannebrog on üks maailma vanemaid riigilippe. Selle lipu kasutamise esmamainimine pärineb 14. sajandist. Legendi kohaselt ilmus Taani puna-valge ristilipp jumaliku märgina taevasse 15. juunil 1219 Eestis, Lindanise lahingu ajal: Taani kuningas Valdemar II Võitja väed olid praeguse Tallinna kohal kaotamas eestlastele, kuid taevast alla kukkunud uue lipu abiga võitsid taanlased lahingu.

Taani vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega (tegelikult vesikupu lehtedega). Traditsiooni järgi andis Taani kuningas selle vapi kasutamise õiguse ka Tallinna linnale ja Eestimaa rüütelkonnale ning sellest kujunes välja ka Eesti vapp.

Taani riigihümn on Der er et yndigt land. Kuningliku perekonna liikmete juuresolekul kasutatakse aga kuningahümni Kong Christian stod ved højen mast.

Taani rahvuslinnuks valiti 1984. aastal rahvahääletusega kühmnokk-luik. Seda eelistust on seostatud Hans Christian Anderseni kunstmuinasjutuga "Inetu pardipoeg". Aastatel 1960–1984 oli Taani rahvuslind aga hoopis põldlõoke.

Asend, pindala ja liigendus

Taani satelliidipildil

Taanil on maismaapiir ainult lõunas Saksamaaga (pikkus 68 km). Teisel pool Põhjamerd (Skagerraki) põhjas on Norra ning teisel pool Sundi ja Kattegati kirdes on Rootsi. Läänes on Põhjameri, kirdes Läänemeri. Kattegati eraldavad Läänemerest saared, mille asendil Läänemerest läbi Taani väinade maailmamerele viival laevateel on olnud strateegiline tähtsus.

Taani arvatakse traditsiooniliselt Skandinaavia maade hulka, kuigi tänapäeval ei asu enam ükski Taani riigi osa Skandinaavia poolsaarel. Taani riigi Euroopa-osa võib pidada lõunapoolseimaks Põhjamaaks.

Taani põhjapoolseim punkt on Skageni neem (Skageni põhjarand) põhjalaiusel 57°45'7", lõunapoolseim punkt on Gedser Odde (Falsteri lõunatipp) põhjalaiusel 54°33'35", läänepoolseim punkt on Blåvandshuk idapikkusel 8°4'22" ja idapoolseim punkt on Christiansø (Østerskær) idapikkusel 15°11'55".

Taani pindala (ilma Fääri saarte ja Gröönimaata) on 43 094 km² ning ta on maailma maade seas pindalalt 143. kohal. Ta on Põhjamaade seas väikseim (kui mitte arvestada Fääri saari ja Ahvenamaad), kuid kõige tihedamalt asustatud (129 in/km²).

Taani maapindala on 42 394 km², veepindala 700 km².

Taani koosneb Jüüti poolsaarest ja 446 saarest. Saared moodustavad umbes kolmandiku Taani pindalast. 2009. aastal oli 72 saart asustatud. Suuremad saared on Sjælland (üle 2,1 miljoni elaniku), Vendsyssel-Thy ja Fyn, suurima rahvastiku tihedusega saared on Sjælland (325 in/km²) ja Amager (1900 in/km²); neil saartel paikneb Kopenhaagen. Bornholmi saar asetseb ülejäänud Taanist ida pool Läänemeres.

Rannajoone pikkus on 7314 km. Mitte ükski Taani elanik ei ela merest kaugemal kui 52 km.

Taani territoriaalveed ulatuvad rannast 12 meremiili (22,2 km) kaugusele. Vaba majandusvöönd ulatub 200 meremiili ehk 370,4 km kaugusele. Kontinentaalšelfi (mandrilava) sügavus on 200 m või maardla sügavus.

Loodus

Jüütimaa maastik, Mossø järv

52,6% Taani maapindalast moodustab haritav maa nagu pildil Karlebos

Pinnamood

Møns Klint on Taani kõrgeim kalju. See laskub merre 120 m kõrguselt

Kuni 1847. aastani peeti Himmelbjergetit (147 m üle merepinna) Taani kõrgeimaks punktiks. Koht on endiselt populaarne turismiobjekt

Taani on jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid künkaid, kaljusid ja luiteid, eriti ranna ääres. Keskmine kõrgus on 31 m.

Jüütimaa lääneosas on liivased ja moreensed sandurtasandikud. Kesk- ja idaosa, alates läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist, on künklikum. Põhja-Jüütimaal on Rebild Bakkeri küngastik, mida ümbritsevad Rold Skovi metsad. Lõuna-Jüütimaa kõrgeim punkt on Skamlingsbankeni küngas (kõrgus merepinnast 113 m). Kesk-Jüütimaal Silkeborgist kagus Horsensi ja Skanderborgi suunas on Taani kõige kõrgemad künkad Møllehøj (maa kõrgeim looduslik punkt, 170,86 m), Yding Skovhøj (170,77 m), Ejer Bavnehøj (170,35 m) ja Himmelbjerget (147 m).

Fyni saar ja Sjælland on madalamad lainjad tasandikud. Fyni saarel on küngastikud Svanninge Bakker ja Fyni Alpid.

Taani üks huvitavamatest ja omapärasematest loodusmälestistest on kaldakalju Møns Klint Møni saarel.

Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Madalaim punkt on Lammefjord (−7,5 m).

Geoloogiline ehitus

Suurem osa Taani aluspõhjast koosneb noortest Kriidi, Paleogeeni ja Neogeeni ladestutest.

Maastikku valitsevad viimase, Weichseli jäätumise maastikuvormid. Enamik kivimeid on pudedad. Pinnavorme on kujundanud liustikud, mis on kuhjanud pudedad kivimid ümarateks ja piklikeks kõrgendikeks. Jüütimaa lääneosa jäi viimase jäätumise ajal jäävabaks (eelnenud Saale jäätumise ajal oli ta samuti jääga kaetud). Sellele vaatamata on ka sealse tasandiku tekitanud mandrijää servas voolanud moreenirikkad sulamisveed (sandurtasandik). Viimase jäätumise piir jookseb läbi Jüütimaa lõunast põhja ja alates Viborgist läände. Jäätumise piir on maastikus nähtav suurte moreenküngastena (nn Jüütimaa selg, jyske højderyg). Künklikud moreentasandikud on valdavad jäätumise piirist idas, sealhulgas Kattegati väina põhjas.

Taani ala rannajoon on viimase 10 000 aastaga väga palju muutunud. Praegu vajub maapind Taani lõunaosas ja kerkib põhjaosas, Nissumi fjordi ja Falsteri saare joonest põhja pool.

Taani saarestikust eemal Läänemeres asuval Bornholmil paljanduvad kristalse aluskorra kaljud. Üle Bornholmi, Taani saarestiku ja Jüütimaa kulgeb Põhjamereni aluskorraselg Fyni–Ringkøbingi selg. See on Taani osa Thornqvisti murranguvööndist, mis ulatub kagus Ukrainani. Selle jätk eraldab Põhjamere põhja- ja lõunaosa; Taani naftaleiukohad on sellest lõunasse jääva basseini jätkus või riftis Põhjamere keskel.

Veestik

Gudenå jõgi Jüütimaal

Taanis on umbes 65 000 maapealset vooluveekogu. Umbes pooled neist on looduslikud, ülejäänud on tehislikud kraavid ja kanalid. Jõed on enamasti väiksed, pikim jõgi on Gudenå (umbes 158 km). Teised suuremad jõed on Odense Å, Vidå, Skjern Å ja Suså.

Nimega järvi on 1032, nende kogupindala on umbes 700 km². Kõige sügavam järv on Furesø (36 m), kõige suurema pindalaga on Arresø (39,5 km²). Teiste suuremate järvede seas on Esrum sø, Stadil Fjord, Mossø, Saltbæk vig ja Tissø. Jüütimaa lääneosas on arvukalt järvi. Tasandikul on arvukad väikesed liustikulise päritoluga järved.

Taani rannikul on fjorde. Kõige tuntum on võib-olla Limfjorden, 180 km pikkune väin, mis ühendab Põhjamerd (Vesterhavet) Kattegatiga. Tuntud on veel Roskilde fjord ja Ringkøbingi fjord.

Kliima

 Pikemalt artiklis Taani kliima

Taanis on valdav heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima. Taani asub Põhjamere ääres ja tema kliimat mõjutab Golfi hoovuse lähedus.

Talved on heitlikud, lumevaesed, pilvised, tuulised, niisked ja pehmed (keskmine temperatuur on umbes 0,5 °C). Kevad on pikk ja algab märtsi paiku. Ilm on päikesepaisteline ja pilvitu, väheste sademetega (isegi võrreldes talvega), kuid jahe ja tuuline (keskmine temperatuur on 3...13 °C). Suved on vihmased ja suhteliselt jahedad (keskmine temperatuur on umbes 16 °C). Kuuma ilma esineb harva, tavaliselt ei ulatu temperatuur üle 26 °C. Sageli on ilm pilvine, kuid sajab vähem kui teistel aastaaegadel. Juuli ja august on kõige stabiilsema ilmaga, soojemad ja päikesepaistelisemad. Sügis on pikk ja vihmane. Septembris ja oktoobris on tavaliselt soojem kui kevadel, kuid vihmasem ja tuulisem. Sügisel on keskmiselt 7...14 °C.

Aasta keskmine sademete hulk on idas 600 mm ning läänes 800 mm. Vihmapäevi on aastas keskmiselt 121. Kõige sademeterikkamad on september, oktoober ja november (umbes 70 mm kuus), kõige sademetevaesem on veebruar (keskmiselt 38 mm).

Piirkondlikud erinevused on väikesed. Mere ääres on pisut jahedam. Suvel on kõige soojem Lõuna-Jüütimaal, Lollandil ja Falsteril. Mere ääres on mere tasandava mõju tõttu suve ja talve temperatuurierinevused väiksemad. Ka sademeid on enam-vähem ühepalju. Kõige vähem sajab Suur-Beldi ümbruses (umbes 500 mm aastas), kõige rohkem Kesk-Jüütimaa lõunaosas (üle 900 mm aastas).

Elustik

Pöögid Grib Skovis Põhja-Sjællandil

Taanis elab 49 liiki imetajaid, neist 19 on kantud Taani punasesse raamatusse. Metsades on säilinud metskits ja punahirv, Põhjamere vetes viiger, randal, hallhüljes.

Alates 1850. aastast on Taanis kadunud 350 pärismaist looma- ja taimeliiki.

Taani kuulub segametsa piirkonda. Ürgmetsa ei ole, kuid Draved skov ja Suserupskovene on minimaalse inimmõjuga looduslikud metsad. Enne põlluharimise algust nägi Taani maastik välja nagu Białowieża ürgmets. Laialehised pöögi- ja tammemetsad hävitati. 2005. aasta seisuga katavad metsad 11,8% Taani alast. Igal aastal istutatakse umbes 3000 ha metsa. Saartel domineerivad kultuuristatud tammikud, Jüütimaal männi- ja kuusemetsad.

Peale luidete, järvede, jõgede ja mererandade on kogu Taani kultuurmaastik. On aasi, soid ja kanarbikke.

Loodusvarad

Tähtsamad loodusvarad on nafta, maagaas, kala, sool, lubjakivi, kriit, kivi, kruus ja liiv.

Maakasutus

Põllumajanduslikku maad on 60%, aasta ringi haritavat maad 0,19%, aastaringseid karjamaid 5%, metsi 10%, muud 25,81% (1993).

Haritavat maad on 4760 km² (1998).

Loodusõnnetused ja keskkonnaprobleemid

Mõnes Taani piirkonnas (osa Jüütimaast, Lollandi saare lõunarannik) on üleujutuse oht. Need alad on mere eest kaitstud tammide süsteemiga.

Keskkonnaprobleemide seas on õhu saastumine (peamiselt transpordivahendite ja elektrijaamade tõttu), lämmastiku- ja fosforiheitmed Põhjameres, pinnavee saastumine põllumajandusjäätmetega ja pestitsiididega.

Riik

Riigikord

Taanis on konstitutsiooniline monarhia koos parlamentaristliku riigikorraga.

Riigipea on kuningas (praegu Frederik X), kelle ülesanne on Folketingi (Taani parlamendi) istungjärkude avamisel osalemine, seaduste allkirjastamine ja mõnede esindusfunktsioonide täitmine.

Riigi poliitiline juht on peaminister. Alates 2019. aastast on peaministri ametipostil Mette Frederiksen Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast.

Taani parlament Folketing on ühekojaline ja sinna kuulub 179 parlamendiliiget. Folketingi valitakse kaks liiget Fääri saartelt, kaks Gröönimaalt ja 175 ülejäänud Taani valimisringkondadest.

Kuninglik perekond

Taani riigipea on kuninganna Margrethe II

Taani praegune kuningas Frederik X 2021. aastal (siis kroonprints)

 Pikemalt artiklis Taani kuninglik perekond

Pärast seda, kui 2024. aastal kuninganna Margrethe II troonist oma vanema poja kasuks loobus, on Taani riigipea kuningas Frederik X, kes on alates 2004. aastast abielus kuninganna Maryga. Neil on poeg, troonipärija kroonprints Christian Valdemar Henri John (sündinud 2005) ja tütar, printsess Isabella Henrietta Ingrid Margrethe (sündinud 2007). Kuninglik perekond on Taani elanike seas väga populaarne.

Poliitika

 Pikemalt artiklis Taani poliitika

Taanit on pikka aega juhtinud sotsiaaldemokraatlikud valitsused. Sügisel 2001 tuli aga võimule tsentristlik-liberaalne koalitsioon Anders Fogh Rasmusseni juhtimisel. Pärast 11. septembri terrorirünnakut tõusid sotsiaalküsimuste asemel ja päevakorrale julgeolek, immigratsioon ja islam. Pärast 2007. aasta parlamendivalimisi jäi jõudude vahekord Folketingis praktiliselt samaks.

Siis ametisse saanud Anders Fogh Rasmusseni valitsus püüdis ellu viia liberaalsemat majanduspoliitikat (mis maailma kontekstis on siiski küllalt vasakpoolne) ja muuhulgas piirata maksukoormuse kasvu. Samuti püüdsid valitsusparteid muuta ühiskonna suhtumist liberaalsemaks ja individualistlikumaks. Vastav kultuurivõitlus (kulturkamp) puudutas ka keskkonnakaitset, kus mõtteviis on muutunud tunduvalt majandusekesksemaks, ning immigratsiooni. Eriti viimases küsimuses on ühiskonnas puhkenud väga terav diskussioon. Poliitiliselt kõige mõjukamaks tugevalt sisserändajate vastaseks jõuks on Dansk Folkeparti, väga selge läänevastase hoiakuga paistab silma äärmuslik islamirühmitus Ḩizbu-t-Taḩrīr. Senine vastasseis ühiskonnas kulmineerus 2006. aasta algul pilapildiskandaali näol, mille käigus süüdati Taani saatkonnad Iraanis ja Süürias. Taani osaleb algusest peale praeguses Iraagi sõjas. Tõsi küll, 2003. aasta sissetungi ajal piirdus osalus vaid ühe allveelaevaga. Sügisel 2006 oli Iraagis umbes 500 Taani sõdurit.

Pärast 2011. aasta valimisi kuulusid Taani valitsusse Sotsiaaldemokraadid, Det Radikale Venstre ja Sotsialistlik Rahvapartei ning seda juhtis Helle Thorning-Schmidt. Peamised opositsiooniparteid olid siis liberaalne Venstre ja Taani Rahvapartei.

Olulised arutlusteemad praeguses Taanis on globaliseerumine ning Taani hariduse, tööstuse ja teaduse valmisolek ülemaailmseks konkurentsiks, heaoluühiskonna jätkusuutlikkus praeguste demograafiliste trendide taustal, keskkonnakaitse, Lähis-Ida probleemid, Taani koolisüsteem jpm.

Haldusjaotus

Taani piirkonnad (lingitud)

Alates 2007. aastast jaguneb Taani viieks piirkonnaks (region): Kesk-Jüütimaa, Lõuna-Taani, Pealinna-, Põhja-Jüütimaa ja Sjællandi piirkond.

Taani jaguneb 98 vallaks.

Pealinn

Taani pealinn on Kopenhaagen, kus elab rohkem kui 1,2 miljonit elanikku ehk peaaegu iga viies taanlane. Kopenhaageni linnastus elab 2013. aasta alguse seisuga 1,95 miljonit inimest.

Osalus rahvusvahelistes organisatsioonides

Taani on ÜRO, NATO, OECD, OSCE ja Põhjamaade Nõukogu asutajaliige. Taani on alates 1973. aastast Euroopa Liidu liige, kuid ei kuulu euroalasse. Rahvusvahelistest teadusorganisatsioonidest on riik Euroopa Tuumauuringute Keskuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri asutajaliige. Kopenhaagenis asutati 1992. aastal Läänemeremaade Nõukogu ja samas asub ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regionaalne kontor. Veel kuulub riik näiteks Arktika Nõukokku, Euroopa Arengupanka, Interpoli ja WIPO-sse.

Sissepääs Taani ülemkohusse

Riigikaitse

Taani kaitsevägi jaguneb kuninglikuks maaväeks (Hæren), mereväeks (Søværnet) ja õhuväeks (Flyvevåbnet) ning Taani kodukaitseks (Hjemmeværnet).

Ajateenistus kestab Taanis 9–12 kuud.

Kohtusüsteem

Taani kohtusüsteem on sarnaselt Eesti omaga kolmeastmeline. Kriminaal- ja tsiviilvaidlustega tegelevaid esimese astme kohtuid on kokku 24. Ringkonnakohtuid on kaks ja need paiknevad vastavalt Kopenhaagenis ja Viborgis (esimese alla kuuluvad samuti Fääri saarte ja Gröönimaa kohtud). Ülemkohus asub Kopenhaageni kesklinnas Christiansborgi lossis samas hoones parlamendiga. Lisaks tegutseb ka mere- ja kaubandusõiguse küsimustega tegelev Mere- ja Kaubanduskohus.

Rahvastik

 Pikemalt artiklis Taani rahvastik

Demograafilised näitajad

Taani rahvaarv oli 2013. aasta alguse seisuga 5 602 628. Rahvaarv on 1970. aastatest peale ühtlaselt suurenenud, välja arvatud lühike periood 1980. aastate alguses.

Rahvastiku tihedus on keskmiselt 129 in/km² (Taani suurimal saarel Sjællandil isegi üle 315 in/km²).

Keskmine eluiga on meestel 76,3 ja naistel 80,7 aastat. Vanuse mediaan on 39,47 aastat, sealhulgas meestel 38,55 ja naistel 40,4 aastat. Iive moodustas 2005. aasta seisuga 0,34%. Laste suremuse üldnäitaja oli siis 4,56 surma 1000 elussünni kohta.

85% taanlastest elab linnas. 54 perekonnal sajast on oma maja.

Rahvaarvu ajalugu

Aasta	Rahvaarv
1000 eKr	100 000
1	300 000
500	200 000
1000	300 000
1500	500 000
1800	1 000 000
1900	2 430 000
2000	5 445 800

Rahvastiku päritolu

2013. aasta alguse seisuga oli taanlasi 89,3% ning 600 674 ehk 10,7% moodustasid immigrandid ja nende järeltulijad. Eesti päritolu inimesi oli 1449, neist 982 naised ja 467 mehed, eestlastest 1348 olid sisserännanud ja 101 nende järeltulijad.

Teistel andmetel on 91,6% Taani päritolu ning 452 095 inimest on sisserännanud ja nende järglased. Sisserännanud (sh järglased) on pärit peamiselt teistest Põhjamaadest (41 306), Suurbritanniast (12 000), Saksamaalt (25 444), Poolast (13 509), Bosniast ja Hertsegoviinast, (20 875), teistest Jugoslaavia maadest (23 968), Türgist (54 859), Somaaliast (16 948), Iraagist (26 351), Iraanist (14 289), Liibanonist (22 232), Afganistanist (10 876) ja Pakistanist (19 301).

Keeled

 Pikemalt artiklis Taani keel

Christian III Piibel pani aluse standardiseeritud taani keele õigekirjale

Taani ametlik keel on taani keel. See on põhjagermaani keel, millel on ühine päritolu islandi keele, fääri keele, norra keele ja rootsi keelega. Taani keel on norra keele ja rootsi keelega suurel määral vastastikku arusaadav ning sel on olnud tugevad ajaloolised ja kultuurilised sidemed teiste skandinaavia keeltega. Põhjagermaani keeled hakkasid lahknema 9. sajandil ja 12. sajandi alguseks oli vanataani keel teistest skandinaavia keeltest selgelt erinev. 16. sajandi keskpaigast saadik räägitakse uustaani keelest: trükikunsti levik tõi kaasa taani keele õigekirja standardiseerumise. See lähtus Christian III Piibli keelest. Alates 18. sajandist räägitakse nooremast uustaani keelest. 19. ja 20. sajandil oli õigekiri suhteliselt konservatiivne, nii et kõnekeel lahknes kirjutatud keelest tunduvalt.

Taani keelel on palju murdeid (Taani keele murded). Need kujunesid üldjoontes välja 14. sajandiks, murdeerinevused olid kõige suuremad 1700. aasta paiku. Hiljem on murded üha taandunud ja praegu kõneleb murdeid ainult 5% taanlastest. Murded jagunevad kolmeks põhirühmaks:

1. idataani murded (vanad Skåne murded, Bornholmi murre)
2. saaretaani murded (Sjællandi murre, Fyni murre, lõunapoolsete saarte murded)
3. jüüti murded

Need põhirühmad jagunevad alarühmadeks. Näiteks jagunevad jüütimurdes idajüüti, lõunajüüti ja läänejüüti, võib-olla ka põhjajüüti murreteks. Läänejüüti murretes puudub grammatiline sugu. Lõuna- ja läänejüüti murretes on ette asetatav määrav artikkel (näiteks æ hus, kirjakeeles huset 'maja').

Taani ühiskeelt nimetatakse riigitaani keeleks (rigsdansk, rigsmål). See lähtub Kopenhaageni ümbruse keelest ja selle normi sätestab Dansk Sprognævn. Riigitaani keel on avalikus elus täiesti valdav, ning praegu on näiteks mõeldamatu, et tipp-poliitikud räägiksid murret nagu läänejüüdi päritolu peaminister Knud Kristensen 1940. aastate lõpus. Murrete hääbumise tõttu on vanemad murretes kirjutatud teosed, sealhulgas Steen Steensen Blicheri jüüti lood ja laulud noortele taanlastele praktiliselt loetamatud.

Põhja-Schleswigis on saksakeelne vähemus. Saksa vähemuse keelelisi õigusi kaitsevad Kopenhaageni-Bonni deklaratsioonid (1955). Samuti kaitsevad need taanikeelse vähemuse õigusi Lõuna-Schleswigis. Taanis elab ka umbes 10 000 fääri- ja gröönikeelset inimest. Vähemused kõnelevad ka näiteks urdu keelt, araabia keelt ja türgi keelt.

Koolis hakatakse esimest võõrkeelt (inglise keelt) õppima 4. klassis. 7. klassist hakatakse valikainena õpetama teist võõrkeelt (11 tundi nädalas kolme aasta jooksul). Gümnaasiumi sisseastumisel ja gümnaasiumis õppimisel on teine võõrkeel kohustuslik.

Paljud taanlased valdavad hästi inglise keelt, eriti suurte linnade elanikud ja noored, kes õpivad inglise keelt koolis.

Religioon

Roskilde toomkirik on alates 15. sajandist olnud Taani kuningliku perekonna matmispaik. Aastal 1995 võeti see UNESCO maailmapärandi nimistusse

Taani võttis kristluse vastu 960. aastatel, kui Harald Sinihammas laskis end ristida, ja 13. sajandi jooksul jõudis üleminek kristlusele lõpule. Alates reformatsioonist 1536 on luterlus olnud riigiusund, ja Taanis on olnud täielik usuvabadus alates 1849. aasta põhiseadusest.

Taani kiriku nimi on Folkekirken (Rahvakirik) ning selle pea on Taani kuningas või kuninganna. Kiriku igapäevatööd juhib kirikuamet kirikuministri juures (veebruari 2010 seisuga Birthe Rønn Hornbech). Folkekirken on jaotatud 11 piiskopkonnaks (stift), üks neist Gröönimaal. 1. jaanuari 2023 seisuga oli kirikus 4 276 271 liiget, mis moodustab 72,1% Taani rahvastikust. Jaanuaris 2002 oli selle kiriku liikmeid 84,3%. Umbes 3% selle kiriku liikmetest käib regulaarselt kirikus.

Taani suuruselt järgmine usurühmitus on muslimid: neid on 210 000 ja nad moodustavad 3,7% rahvastikust. Taani muslimi rahvastik on kujunenud viimase aja sisserände käigus ja on koondunud suurematesse linnadesse. Teiste Taani usurühmituste seas on katoliiklased (37 000 inimest), Jehoova tunnistajad (14 500), Serbia Õigeusu Kiriku liikmed (7000), baptistid (5100), nelipühilased (5100), budistid (4400) ja mormoonid (4500). On ka adventistid, metodistid, Päästearmee liikmed,

Asustus

Taani suuremad linnad (elanikke 2012. aasta seisuga):

1. Kopenhaagen koos eeslinnadega (1 213 800)
2. Århus (252 200)
3. Odense (168 800)
4. Ålborg (126 600)
5. Esbjerg (71 600)
6. Randers (61 100)
7. Kolding (57 500)
8. Horsens (54 500)
9. Vejle (51 800)
10. Roskilde (47 800)

Majandus

 Pikemalt artiklis Taani majandus

Tuuleveskid Vendsysselis. Tuulegeneraatorid annavad märgatava osa Taanis tarbitavast elektrienergiast. Lähemalt artiklis "Tuuleenergia Taanis"

Taani on segamajandusega heaoluriik, mis kuulub Põhjamaade majandusruumi. Elatustase on kõrge, sissetulekute erinevused on väikesed.

Taani on üks maailma kõige kõrgema maksukoormusega riike ja üks maailma rikkamaid maid.

Väga õnnestunuks peetakse praegust tööturu mudelit, milles lihtne vallandamine-töölevõtmine ettevõtte jaoks on ühendatud suurte sotsiaalsete tagatistega töötajale: tööandja vastutus haigusrahade, vallandamistoetuste jms osas on väike, põhiosa sotsiaalkuludest katab riik. Samas on Taani üks maailma kõige suuremate sotsiaaltoetustega riik.

Arvestatavatest maavaradest kuulub Taanile ainult suhteliselt väike osa Põhjamere naftast ja gaasist.

Taani rahaühik on Taani kroon, mis jaguneb sajaks ööriks. 2009. aastal olid käibel 25-öörised ja 50-öörised ning 1-, 2-, 5-, 10- ja 20-kroonised mündid, lisaks 50-, 100-, 200-, 500- ja 1000-kroonised paberrahad. Levinud maksevahendiks on ka Dankort, kohalik maksekaart, mida aktsepteerivad peaaegu kõik poed. 2000. aastal lükkas Taani referendumil tagasi eurotsooniga ühinemise ettepaneku.

Töötuid on Taanis 4,3% rahvastikust ja alla vaesuspiiri elab 12,1%. Tööjõulisi on Taanis 2,841 miljonit.

SKT ja tööjõu jaotus sektorite kaupa

Sektor	SKT osakaal, % (2009)	Tööjõu osakaal, % (2005)
Põllumajandus	1,1	2,5
Tööstus	22,2	20,2
Teenindus	76,7	77,3

Väliskaubandus

Taani suurimad ekspordiartiklid on masinad ja instrumendid, liha ja lihatooted, piimatooted, kala, ravimid, mööbel ning tuulegeneraatorid. Taani tähtsamad ekspordipartnerid on Saksamaa 17,53%, Rootsi 12,68%, Suurbritannia 8,49%, Ameerika Ühendriigid 6,05%, Norra 6,01%, Holland 4,84%, Prantsusmaa 4,57% (2009).

Taani suurimad impordiartiklid on masinad ja varustus, toorained ja pooltooted tööstusele, kemikaalid, teravili ja toidukaubad ning tarbekaubad. Taani tähtsamad impordipartnerid on Saksamaa 21,07%, Rootsi 13,18%, Norra 7%, Holland 6,97%, Hiina 6,22%, Suurbritannia 5,53% (2009).

Väärtpaberibörs

Kopenhaagenis tegutseb 1624. aastal asutatud Kopenhaageni börs.

Ajakirjandus

 Pikemalt artiklis Taani meedia

Taanis on kolm juhtivat päevalehte: vasaktsentristlik Politiken, paremkonservatiivne Berlingske Tidende ja tsentristlik Jyllands-Posten. Väiksemad päevalehed on vasakpoolseid vaateid esindav Dagbladet Information ja kristlikke vaateid esindav Kristelig Dagblad. Lisaks ilmuvad iga päev tabloidid Ekstrabladet ja BT. Reedeti annab Berlingske Tidende välja kvaliteetajalehte Weekendavisen.

Haridus

 Pikemalt artiklis Taani haridus

Århusi Ülikooli aula

Taani haridussüsteemis on kohustuslik 9-klassiline haridus. Kooli minnakse kuueaastaselt. Põhikool (folkeskole) on 9- või 10-klassiline, sellele eelneb vabatahtlik lasteaiaklass. Põhikoolile järgneb 3-aastane gümnaasium.

Taani kool on tuntud oma rõhuasetuse poolest grupitööle, eneseväljendus- ja esinemisoskusele, suhteliselt vähem pööratakse tähelepanu õpilaste faktiteadmistele ja teadmiste mõõtmisele. Senine koolisüsteem ja õpetamise metoodika on sattunud kriitika alla seoses õpilaste kehvade tulemustega 2003. aasta PISA uuringutel.

Taani ülikoolid on Kopenhaageni Ülikool, Århusi Ülikool, Ålborgi Ülikool, Kopenhaageni Majandusülikool, Lõuna-Taani Ülikool, Roskilde Ülikool, Taani Tehnikaülikool ja Kopenhaageni IT Ülikool.

Ülikooli võetakse enamikul aladel vastu kõik kvalifitseerunud soovijad. Ülikooliharidus koosneb enamasti kolmeaastasest bakalaureuseõppest (bachelor), kaheaastasest magistriõppest (kandidat) ja kolmeaastasest doktoriõppest (PhD). Enamik üliõpilasi saavutab magistrikraadi, bakalaureusekraadi ei käsitleta sageli ülikooli lõpetamisena. Riik maksab üliõpilastele stipendiumi. Doktorandid on formaalselt ülikoolis tööl, nende palk jääb veidi alla Taani keskmise. Enamik doktorante viibib oma õpingute ajal pool aastat kuni aasta mõnes välismaa ülikoolis, sageli USA-s.

Peale akadeemilise hariduse süsteemi on Taanis institutsioonid, mis võimaldavad omandada mitteformaalset haridust, nn rahvaülikoolid (folkehøjskole). Mõiste pärineb 19. sajandist Taani kirjanikult, luuletajalt, filosoofilt ja pastorilt Nikolai Frederik Severin Grundtvigilt. See põhineb tasuta hariduse omandamise võimaldamisel tavarahvale ja on üks Taani haridussüsteemi nurgakividest. Taani territooriumil on praeguseks ligi 70 rahvaülikooli. Nende sekka kuuluvad näiteks Rødding Højskole (esimene Taani rahvaülikool; asutatud 1844), Rønshoved Højskole ja Jaruplund Højskole.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Taani ajalugu

Esiajalugu

Päikesevanker (Trundholmi vanker) pronksiajast umbes 1350 eKr on selge märk religioosse ja kultuurilise arengu tasemest

Jüütimaalt leitud pronksist kaelavõrud, 6. sajand eKr, noorem pronksiaeg

Esimesed inimtegevuse jäljed Taanis pärinevad umbes 120 000 aasta tagusest Eemi jäävaheajast.

Pidev inimtegevus on kestnud alates mandrijää taandumisest põhja poole seoses kliimamuutusega umbes 14 000 aastat tagasi. Sel ajal elasid Taanis põhjapõdrakütid. Need vahetas välja teine kütirahvas, kes aastatuhandeid elatus kalapüügist ja küttimisest.

Põllumajandus muutus valitsevaks nooremal kiviajal 4. aastatuhandel eKr. Nooremal kiviajal ehitati hulgaliselt megaliitkalmeid, millest mõned pakuvad siiani tähelepanuväärset vaatepilti.

Pronksiajal (1800–500 eKr) praeguse Taani aladel elanud rahvast on säilinud rikkalikult arheoloogilisi mälestisi. Arvukad päikesekujutised, nt Trundholmi vanker ja kaljujoonised Bornholmil viitavad päikesekultusele. Kaljujooniste teine levinum motiiv on laev. Ülikuid maeti tammekirstudes hiiglaslikesse kääbastesse, mis paiknesid kõrgetel küngastel. Mõnes Jüütimaa osas on tänu mulla iseärasusele säilinud orgaanilisest materjalist hauapanused, sealhulgas riided. Tuntuim leitud riidekomplektidest pärineb Egtvedi piiga hauast.

Rauaaja esimesel perioodil, nn keldi rauaajal (500 eKr kuni meie ajaarvamise alguseni) domineeris Taanis naaberaladel elanud keltide mõju. Sellele järgnenud nn Rooma rauaajal (meie ajaarvamise algusest kuni 400 pKr) saabusid suuremad kultuurimõjud Rooma riigist, sealhulgas kaalu- ja mõõdusüsteem ning hulgaliselt laensõnu; ladina kirja mõjul tekkis ruunikiri. Germaani rauaajast (400–800 pKr) on olemas esimesed kirjalikud allikad taanide kui rahva kohta. Sellest ajast on ka andmed Jüüti poolsaarel elanud anglide ja jüütide kohta, kes liikusid edasi mandrilt Suurbritannia saartele, kus segunesid kohalike elanikega, moodustades inglise rahvuse tuumiku. Arvatavasti ühendati maa kuningriigiks 8. sajandil. Sellest annavad tunnistust sellised suurejoonelised ehitised nagu Danevirke piirivall ja Kanhave kanal läbi Samsø saare, ning Taani esimese linna Ribe asutamine pärast aastat 700. Taani riiki kuulusid ka Skandinaavia poolsaare lõunatipus asuvad maakonnad Skåne, Halland ja Blekinge, mis nüüdisajal kuuluvad Rootsile.

Rauaajast pärinevad paljud soodest leitud mumifitseerunud laibad, näiteks Tollundi mees.

Viikingiaeg

Gorm Vana ja Harald Sinihamba ruunikivid Jellingis (Jellingi kivid)

Taanis oli viikingiaeg suure majandusliku arengu ja sõjalise ekspansiooni aeg. 9.–10. sajandil kujunes väikeste vürstiriikide ühendamise tulemusena Taani Kuningriik, millest sai peamine viikingite riik Euroopas ka Läänemerest põhja pool. Taani vallutas Norra ja samuti suured piirkonnad Inglismaal. Inglismaa kuningas Alfred Suur oli sunnitud taanlastele loovutama Inglismaa idaranniku piirkonnad, mida taanlaste valitsemise ja elukorralduse tõttu kutsuti Danelaw. Taanist pärit viikingid valitsesid Läänemerel ja Põhjamerel. Nad purjetasid mööda suuri Venemaa jõgesid kuni Musta mereni, rajasid asulad Põhja-Venemaale ja Põhja-Prantsusmaa läänerannikule Normandiasse, kus viikingipealik Rollo rajas 911 Normandia hertsogiriigi. Nad purjetasid kuni Vahemereni, mille ääres nad hiljem rajasid normannide riigi Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias. Aastavahemikus 980–1000 purjetasid Erik Punane ja Leifr Eiríksson Islandilt Gröönimaale ja Põhja-Ameerikasse, mida nad nimetasid sõnaga Vinland ('aasade maa').

Alates kuningas Gorm Vanast (suri arvatavasti 958) on teada kõik Taani kuningad. Gormi poeg Harald Sinihammas rajas Jellingisse oma vanematele vägeva hauamonumendi, mis koosneb kahest hiiglaslikust kääpast, kahest ruunikivist, suurest kivilaevast ja kirikust. Kuningas Harald rajas ka vähemalt neli täpselt ringikujulist ja korrapärast ringvall-linnust, neist tuntum on Trelleborg Sjællandil. Jätkus piirikaitsevalli Danevirke tugevdamine.

Harald Sinihamba ajal 10. sajandi keskel sai Taanist ametlikult kristlik riik. Tänu kaubanduse arengule tekkisid viikingiajal Skandinaavias linnad (ainsana oli varem asutatud Ribe). Taani tuntumad viikingiaegsed linnad on Hedeby ja Århus.

Taani juhitud Kalmari uniooni kuulunud territooriumid 1500. aasta paiku

Keskaeg

Taani kuningas Harald Sinihammas alustas vallutusi Anglosaksi Inglismaal ning 1013. aasta suvel viis Svend Harkhabe Taani laevastiku Sandwichi, Kentis. Sealt läks ta põhja Danelaw'sse, kus kohalikud nõustusid kohe teda toetama. Siis sööstis ta lõunasse, sundides Inglismaa kuninga Æthelredi Normandiasse maapakku (1013–1014). Siiski suri Svend äkitselt 3. veebruaril 1014. Kasutades seda surma ära, tuli Æthelred Inglismaale tagasi ja ajas Svendi poja Knudi tagasi Taani, sundides teda seejuures loobuma oma liitlastest. Aastal 1015 alustas Knud kampaaniat Inglismaa vastu ning pärast vallutusi valitses Knud Suur, Taani, Norra, Inglismaa kui ka mõne Rootsi piirkonna kuningana. Pärast Knud Suure surma 1035. aastal Taani võimu all olnud suurriik lagunes, ehkki Inglismaad hoidis enda kontrolli all Knuti poeg Hardeknud kuni 1042. aastani. Normandia hertsogi Rollo järglane William Vallutaja vallutas 1066. aastal Suurbritannia saare.

12. sajandil algas Taani ekspansioon ristisõdade näol lõuna pool elavate slaavlastest vendide elualadele, samas mõjutasid riigi tugevust riigisisesed vastuolud. Kuningas Valdemar I Suur (1157–1182) suutis vende võita (vt Vendi ristisõda).

Kuningas Knut VI (1182–1202) valitsemisajal pidas Taani edukat sõjategevust, vallutas Pomerania ja Mecklenburgi ning Knut sai Taani ja vendide kuningaks. Vallutused jätkusid kuningas Valdemar II Võitja juhtimisel. Tema eduka sõjategevuse tulemusena vallutati Taani riigi jaoks Holsteini ning Saaremaa ja Põhja-Eesti alad, kus legendi järgi said taanlased lahingus eestlastega oma rahvuslipu Dannebrogi 1219. aastal Tallinna sõjakäigu ajal. 1222. aastal tekkis kuningas Valdemar II-l konflikt Põhja-Saksamaal ja Taani sõjaline võimsus oli suunatud sealsele sõjategevusele. 1223. aastal sattus kuningas Valdemar II sõjategevuse käigus vangi Schwerini krahvi Heinrichi kätte, kust ta pääses alles pärast lunaraha maksmist.

1227. aastal sai Valdemar II sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega Bornhövedi lahingus lüüa ning kohe alustasid pealetungi Taani aladele Eestis ka sakslaste Mõõgavendade ordu väed, vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti.

13. sajandist kuni 17. sajandi keskpaigani kuulusid Taanile pikemat või lühemat aega suured valdused praegusel Põhja-Saksamaal ja Põhja-Eestis ning Saaremaa ja Ojamaa.

13. sajandil laastasid Taanit kodusõjad ning sõda Holsteiniga, mille liitmise järel omandasid Holsteini aadlikud Taani riiklikus elus suure tähtsuse ja kaalu, mille lõpetas alles 14. sajandil, kuningas Valdemar IV Atterdag (1340–1375), kes taastas riikliku ühtsuse ning kuningavõimu autoriteedi riigis. Tal õnnestus saavutada kontroll Øresundi väina üle ja hoida enda kontrolli all Läänemere laevandust ning maksustada väina läbivad kaubalaevad.

1362. aastal purustas Valdemar sõjategevuses Hansa Liiduga Helsingborgi merelahingus, kuid kaotas võitluse Holsteini, Mecklenburgi ülikute, taani aadlike ja Hansa Liidu koalitsioonile. 1370. aastal sõlmitud Stralsundi rahuleping oli suureks löögiks Taani rahvusvahelisele mõjule, kuid vabastas kuningas Valdemari riigisisese aadlike vastupanu mahasurumiseks. Kuid varsti pärast kuninga ainuvõimu kindlustamist ta suri (1375) jätmata meesliinis pärijat.

Valdemari tütar Margrete abiellus Norra kuninga Håkon VI ja valitses Taanit regendina oma poja tulevase kuninga Oluf II eest. Pärast Olufi surma 1387. aastal tunnistati Margarethe Taani ja Norra kuningannaks ja aastast 1389 ka Rootsi kuningannaks. Aastal 1397 sõlmiti Taani, Rootsi ja Norra vahel Margrethe I valitsetav personaalunioon (Kalmari unioon), mille juhtivaks riigiks jäi Taani. Nii muutusid Taani riigi osaks ka Norra valdused Atlandi Ookeanil – Shetland, Orkney saared, Fääri saared, Island ja Gröönimaa. Pärast Margarethet oli järgmiseks ühisriigi tugevdajaks ja arendajaks Erik VII, kelle valitsemisajal ehitati Sundi väina kaldale Kronborgi kindluse, tänu millele hoiti väina läbivaid kaubalaevu enda kontrolli all ning maksustati need nn Sundi tolliga.

Kuningas Christian I jätkas Taani riigi territooriumi laiendamist ning sai Schleswigi ja Holsteini valitsejaks.

Kalmari unioon püsis läbi tõusude ja mõõnade aastani 1521, kui kuningas Christian II korraldatud Stockholmi veresauna järel astus Rootsi liidust välja. Taani ja Norra vaheline personaalunioon (Taani-Norra) kestis aastani 1814.

Kalmari uniooni lagunemisele järgnes reformatsioon ja kodusõda (Grevens fejde). Kodusõjas jäi peale reformatsioonimeelne Christian III, aastal 1536 sai Taanis ja Norras ametlikuks usuks luterlus.

Uusaeg

Taani kuningas Christian IV

Järgmiste valitsejate, Frederik II ja Christian IV ajal muutus Taani taas üheks kõige võimsamaks riigiks Läänemere piirkonnas. Tänu kasvavale kaubandusele Läänemere ja Põhjamere vahel olid oluliseks sissetulekuallikaks Øresundi tollid. Põhjamaade seitsmeaastane sõda (1563–1570) ja Kalmari sõda (1611–1613) Rootsiga kindlustasid veelgi Taani positsiooni Läänemerel. Christian IV sekkumine 30-aastasesse sõtta aastal 1625 ning järgnenud sõda Rootsiga (1658) olid Taani jaoks aga katastroofilised. Kaotati põlised Taani alad Skåne, Halland ja Blekinge ning ka Norra maakonnad Jämtland, Härjedalen ja Bohuslän. Läänemere suurvõimuks sai Rootsi. 1660 oli Taanis 600 000 elanikku.

18. sajandil suutis Taani põhijoontes sõdadest kõrvale hoida. Prantsuse valgustusliikumise mõjul kasvas huvi teaduse vastu. Aastatel 1761–1767 läkitas Taani kuningas Frederik V Carsten Niebuhri juhtimisel esimese Euroopa teadusliku ekspeditsiooni Siinaile ja Araabia poolsaare lõunaossa. Arenes majandus, viidi läbi talude kruntimine. 17.–18. sajandil sai Taanist koloniaalmaa. Taanile kuulusid kolm saart Kariibi meres, Trankebar Indias ning orjakaubanduse tarvis loodud kolooniad Lääne-Aafrikas Ghanas.

Taani püüdis säilitada oma neutraalsust ka Napoleoni sõdade ajal. Kopenhaageni pommitamine 1801. ja 1807. aastal ning Taani laevastiku röövimine inglaste poolt viisid maa aga sõtta Napoleoni poolel. Sõda lõppes Taanile kaotusega ning 1814. aasta Kieli rahulepinguga oldi sunnitud loovutama Norra Rootsi kuninga võimu alla. Riik oli sisuliselt pankrotis.

19. sajandi esimesel poolel tugevnes nii taani kui ka saksa rahvuslus. Sellega seoses tekkisid probleemid Schleswigi (taanipäraselt Slesvig) ja Holsteini (Holsten) hertsogkondade saksakeelse elanikkonnaga. Hertsogkonnad ei kuulunud küll Taani kuningriigi koosseisu, Taani kuningas oli aga ka Schleswigi ja Holsteini hertsog. Järgnes Esimene Schleswigi sõda Preisimaaga 1848–1851, mis sisuliselt säilitas varasema seisu.

Aastal 1849 võeti vastu esimene Taani põhiseadus, millega maast sai konstitutsiooniline monarhia.

Aastal 1847 valmis Kopenhaageni–Roskilde raudtee, esimene praegusel Taani alal.

Hilisuusaeg ja lähiajalugu

Lahendamata Schleswigi küsimus viis Teise Schleswigi sõjani 1864. aastal. Taani vastaseks olid nüüd Preisimaa ja Austria. Sakslastele kaotati nii Schleswig kui ka Holstein.

19. sajandi teisel poolel toimus väga suur areng nii majanduse kui ka kultuuri vallas. Rajati esimesed veevärgid, levis maagaasi kasutamine majapidamistes ja tänavavalgustuses, kasutusse ilmusid esimesed elektrilambid.

Ühiskond muutus liberaalsemaks ja demokraatlikumaks. Aastal 1910 avati Århusis Jüütimaa sünnitusmaja, mis oli mõeldud ainult vallalistele emadele (esimene niisugune oli avatud Kopenhaagenis 1787).

Esimese maailmasõja ajal jäi Taani neutraalseks.

1920. ja 1930. aastatel oli Niels Bohri (Nobeli auhind 1922) juhitud Teoreetilise Füüsika Instituut Kopenhaagenis üks maailma juhtivaid aatomifüüsika keskusi.

Jätkus areng heaoluriigi suunas. 1933. aastal asendati ebapopulaarsed vaestemajad sotsiaaltoetustega.

Teises maailmasõjas okupeerisid sakslased 9. aprillil 1940 kogu Taani, vastupanu oli tühine. Järgnes suhteliselt leebe okupatsioon, mille ajal Taani säilitas suure autonoomia. Mõõdukas koostöö okupantidega tegi muu hulgas võimalikuks taani juutide evakueerimise Rootsi 1943 ning Taani vangide tagasitoomise Saksa vangilaagritest 1945. aasta märtsis-aprillis. Saksa väed Taanis kapituleerusid 5. mail 1945 Briti marssalile Bernard Montgomeryle. Bornholmi hõivasid Nõukogude väed, kes lahkusid saarelt 1946. aasta kevadel.

1945. aastal tunnustas Taani Islandi iseseisvust. Saareriik oli kuulutanud ennast iseseisvaks aasta varem.

1949. aastal sai Taanist NATO asutajaliige ja 1973. aastal Euroopa Liidu liige.

Kultuur

Taani kultuuri väljapaistvad saavutused on võetud Taani kultuurikaanonisse.

Taanis antakse välja rahvusvahelist kultuuriauhinda Sonningi auhinda.

Rahvaluule

Anders Sørensen Vedeli "It Hundrede I Vduaalde Danske Viser" (1591, tuntud pealkirjaga "Hundreviseboka") on vanim taani rahvaluule süstemaatiline kogu ning vanim trükitud raamat Euroopas, mis sisaldab keskaegseid ballaade. Ent alles 19. sajandil (vendade Grimmide raamatu "Kinder- und Hausmärchen" (1812–1815) sai taani rahvaluule kogumine täie hoo sisse. Esimese taani rahvamuinasjuttude raamatu koostas Mathias Winther 1820. aastatel, 1840. aastatel hakkas tema jälgedes käima Svend Grundtvig. Tähtsaim taani rahvaluulekoguja oli siiski Evald Tang Kristensen, kes andis välja üle 80 Jüütimaa laulude, muinasjuttude ja muistendite raamatu.

Teiste tuntud rahvaluulekogujate seas on Axel Olrik, Peder Syv, Henning Frederik Feilberg ja H. P. Hansen.

1904. aastal asutati Taani Rahvaluulekogu (Dansk Folkemindesamling), rahvaelu ja -kultuuri riiklik arhiiv, mis säilitab tulevastele põlvedele tavaliste taanlaste elulugusid, mälestusi, traditsioone ja muusikat.

Taani kirjandus

 Pikemalt artiklis Taani kirjandus

Taani kirjandus sai alguse 12. ja 13. sajandist tuntud muistendite ja muinasjuttude üleskirjutamisest. Osa taani kirjanduse algusest on seetõttu ka islandi saagad ja Snorre Sturlasson, sest Põhjala kultuuripärand ja jutustamiskunst oli sel ajal ühesugune.

Absaloni kroonik 12. sajandist Saxo Grammaticus oli esimene suur taani kirjanik, kuigi ta kirjutas ladina keeles. Koos Sven Aggeseniga koostas ta 13. sajandi alguses kroonika "Gesta Danorum".

Taanikeelset kirjasõna pärineb ka keskajast, kuid tõsine taani kirjandus algas valgustusajal Ludvig Holbergi komöödiatest, mis on tänini aktuaalsed. Romantismi eelkäijad olid Johannes Ewald ja Jens Baggesen. Kõige kuulsam taanlane on küllap Hans Christian Andersen, kes hakkas kirjutama romantismiajal ning kes on tuntud oma muinasjuttude "Väike merineitsi", "Inetu pardipoeg" jt järgi.

Steen Steensen Blicher kirjutas realistlikke novelle. Seoses Georg Brandese kirjanduskriitikaga ja "moodsa läbimurdega" said tooniandvateks kirjanikud Henrik Pontoppidan ja Jens Peter Jacobsen. Henrik Pontoppidan pälvis koos Karl Adolph Gjellerupiga 1917. aastal Nobeli kirjandusauhinna (kaasaegse Taani elu autentsete kirjelduste eest). Pärast Teist maailmasõda sai sama au osaks ühele 20. sajandi tähtsamatest taani kirjanikest Johannes V. Jensenile.

Tuntud taani kirjanike seas on ka Søren Kierkegaard, Gustav Wied, Martin Andersen Nexø, Tom Kristensen, Karen Blixen, Peter Høeg, Herman Bang, Jens Christian Hostrup, Peter Høeg, Ole Lund Kirkegaard, Poul Martin Møller, Klaus Rifbjerg, Hans Scherfig, Johan Herman Wessel ja Christian Winter.

Kunst

Disain

 Pikemalt artiklis Taani disain

Arne Jacobseni tool "Ægget"

Maailmakuulus taani kirjanik Hans Christian Andersen

Disainer Georg Jensen lõi ehteid ja muud tarbekunsti.

Eriti pärast Teist maailmasõda sai taani disain maailmakuulsaks. Skandinaavia disain oli kvaliteedimärk ja Lunningi auhind oli selle üks tähtsamaid tunnustusviise. Arhitekt Jørn Utzon on kõige tuntum Sydney ooperiteatri autorina. Arhitekt ja mööblidisainer Arne Jacobsen kavandas nii toole, lampe kui ka maju. Arhitekt ja filmirežissöör Poul Henningsen on loonud lampe, mida on kasutatud filmides.

Aastatel 1952–1970 anti Taanis välja Lunningi auhinda, mis aitas kaasa Skandinaavia disaini arengule.

Taani Disainikeskus (Dansk Design Center) edendab ja populariseerib disaini muu hulgas Taani ettevõtetes, et parandada Taani tööstuse konkurentsivõimet.

Disaini kasutamise poolest on rahvusvaheliselt tuntud ettevõte Bang & Olufsen.

Muusika

 Pikemalt artiklis Taani muusika

Helilooming

Esimesed tuntud Taani heliloojad olid sakslased C. E. F. Weyse ja Friedrich Kuhlau, kes hakkasid tegutsema alates 18. sajandi lõpust. 19. sajandi Taani muusikas andsid tooni Niels W. Gade, B. S. Ingemann ja J. P. E. Hartmann.

Carl Nielsen on alates 20. sajandi algusest ainus rahvusvaheliselt tuntud taani helilooja, kes kirjutas sümfooniaid, oopereid, kammermuusikat, laule ja klaverimuusikat. 20. sajandi heliloojad kirjutasid nii Põhjamaade traditsioonilises stiilis, Kesk-Euroopa avangardi võtmes kui ka sellele vastanduvas lihtsas stiilis. Else Marie Pade ja Jørgen Plaetner olid elektroakustilise muusika pioneerid. Elektroakustilist ja arvutimuusikat viljelesid sajandi lõpus Gunnar Møller Pedersen, Ivar Frounberg ja Wayne Siegel. Teised mõjukad uuema aja heliloojad on Bent Sørensen, Erik Højsgaard, Anders Nordentoft, Niels Rosing-Schow, Svend Hvidtfelt Nielsen ja Karsten Fundal.

Levimuusika

20. sajandi keskel said rahvusvaheliselt tuntuks Bent Fabricius-Bjerre ja Jørgen Ingmann.

1950. aastatel tuli Taani levimuusikasse Ameerika filmide, plaatide ja tantsude mõjul rock'n'roll. Seda hakkasid viljelema džäss- ja tantsuorkestrid teiste seas Ib Glindemanni ja Peter Plejli juhatusel. Solistide seas olid Ib Jensen ja Otto Brandenburg. 1950. aastate lõpus loodi ansambleid ansambli The Shadows eeskujul. Tuntumad neist olid The Cliffters ja The Rocking Ghosts.

1960. aastatel loodi rhythm & blues'i ansamblid The Beefeaters The Defenders. Biitmuusika läbimurre tuli ansambli Steppeulvene albumiga "Hip som ble"; neil olid taanikeelsed tekstid ning nende muusikat mõjutasid folkrock ja läänekalda rokk.

Rokkmuusikas oli üks menukamaid ansambleid 1970. aastate Gasolin, mille eesotsas oli rahvusskald Kim Larsen. Sellest ajast on tuntud ka Shu-bi-dua, C. V. Jørgensen ja Århusi ansamblid Gnags ja Shit & Chanel. Sel ajal sai populaarseks Benny Anderseni laul "Svantes lykkelige dag" (1972), mida on pakutud Taani hümniks.

1980. aastatel tõusid esile pop-rock (Sneakers eesotsas Sanne Salomonseniga, Lis Sørensen, Anne Linnet, Sebastian) ning punkmuusika ja new wave (Kliché, Sods/Sort Sol, Miss B. Haven).

1990. aastatel tõusid esile räpp ja hiphop (Østkyst Hustlers, Humleridderne ja Den Gale Pose. Oma laule laulsid Marie Frank, Tina Dickow ja Karen Busck. Eksperimentaalmuusikat tegid Sorten Muld, Under Byen ja Tobias Trier. Rahvusvaheliselt menukat popmuusikat tegid Aqua, Cartoons ja Michael Learns to Rock.

Uuemast ajast on tuntud veel Alphabeat, D-A-D, Infernal, Junior Senior, Nik & Jay, Kashmir, Mew, Nephew, Outlandish, Safri Duo, Saybia, S.O.A.P., Trentemøller, The Raveonettes, tv·2, VETO ja Volbeat.

Teater

 Pikemalt artiklis Taani teater

Suurim ja prestiižikaim teater on Kuninglik Teater (Det Kongelige Teater (asutatud 1748). See asub Kopenhaagenis Kongens Nytorvil ning seal etendatakse nii sõna- kui ka muusikalavastusi. Teiste tuntud teatrite seas on Uus Teater (Det ny Teater), Aarhus Teater ja Aalborg Teater.

Ooperiteater

Õukonnas hakati oopereid etendama 17. sajandil.

Aastal 1702 avati Bredgadel ooperiteater, kus etendati itaalia oopereid. Seal käis kõrgem seltskond. Ka Kuninglikus Teatris hakati oopereid lavastama. Johan Herman Wesseli ja Paolo Scalabrini "Kierlighed uden Strømper" (1773) oli Taani algupärane ooper.

Kuningliku Teatri ooperi- ja balletimaja Operaen på Holmen (Kopenhaageni ooperimaja) avati 2005. See mahutab olenevalt orkestriaugu suurusest 1492–1703 vaatajat. Kunstiline juht on Kasper Holten.

Tantsuteater

Esimest korda etendati Taani õukonnas balletti prints Christiani ja Magdalene Sibylle pulmas 1634. Õukonnaballeti õitseaeg oli kuningas Frederik III ajal. Tema abikaasa Sophie Amalie võttis balletietendustest ise osa näiteks amatsooni, talutüdruku, hispaania daami ja sõjajumalanna osas.

Kuningliku teatri balletitrupp loodi 1771. 1830. aastal sai Kuningliku Teatri ballettmeistriks kuulus August Bournonville, kes jäi sellesse ametisse väheste katkestustega kuni 1877. aastani. Oma hariduse ja reiside põhjal esitas ta trupile nii kõrgeid nõudmisi, et taani ballett tõusis maailmatasemele. 20. sajandil tõi ballettmeister ja koreograaf Harald Lander Bournonville'i traditsiooni kõrvale moodsa repertuaari. Priimabaleriin oli Margot Lander, kes tegi balleti väga populaarseks. Koos helilooja Knudåge Riisageri ja kirjanik Kjeld Abelliga tegi Harald Lander balletiteatrist Saksa okupatsiooni ajal 1940–1945 rahvusliku kogunemiskoha. Aastal 1966 sai ballettmeistriks Flemming Flindt, kes tõi lavale moderntantsu. Kuninglikust Teatrist välja kasvanud Taani Kuninglik Ballett (Den Kongelige Ballet) on üks maailma juhtivaid balletitruppe. Alates 2008. aastast on selle kunstiline juht Nikolaj Hübbe. Repertuaar ulatub Balanchine'ist Pjotr Tšaikovski "Luikede järve", "Uinuva kaunitari" ja "Pähklipurejani".

Tivoli Pantomiimiteater (Tivolis Pantomimeteater) viljeleb alates 1844. aastast pantomiimivormi, mis ühendab commedia dell'arte Taani balletitraditsiooniga.

1980. aasta paiku tekkis Uus Taani Tantsuteater, mille koreograafid Randi Patterson, Warren Spears ja Anette Abildgaard on loonud kõrgetasemelise modernse tantsutrupi.

Suviti korraldatakse Kopenhaagenis rahvusvahelist tantsufestivali Festival of Fools og Dancin' City. 1985. aastal rajati tantsukoolimaja Dansens Hus, 1992. aastal hakati õpetama moderntantsu ja 1993. aastal avati moderntantsuetenduste maja Dansescenen.

Film ja kino

 Pikemalt artiklis Taani filmikunst

Esimene kino asutati Kopenhaagenis 1904. aastal.

1906. aastal asutas Ole Olsen Nordisk Filmi (Nordisk Films Kompagni), mille toodang oli ulatuslik. Ajavahemik 1908–1916 oli Taani filmi esimene kuldajastu. Tehniline tase oli kõrge, Taani filme eksporditi. Toodeti kriminaalsarju, muinasjutufilme ja erootilisi melodraamasid. Režissöörid Urban Gad, Benjamin Christensen ja Viggo Larsen olid ekspressiivse ja innovatiivse stiili tõttu rahvusvaheliselt hinnatud. Asta Nielsen oli tummfilmi ajastu esimene suur taani filminäitleja. Rahvusvaheliselt tuntud oli ka Valdemar Psilander.

Sõdadevahelise aja suured näitlejad olid Liva Weel, Ib Schønberg ja Poul Reichhardt. Selle aja kuulus filmirežissöör on Carl Dreyer, kelle filmid käsitlevad eriti religiooni ja inimhinge.

Theodor Christensen tegi dokumentaalfilmi Taani vastupanuvõitlusest "Det gælder din frihed" (1946). 1940. ja 1950. aastate väljapaistvamad režissöörid olid peale Dreyeri Astrid Henning-Jensen ja Bjarne Henning-Jensen, kelle "Ditte Menneskebarn" (1946) esindas angažeeritud realismi.

1960. aastate põlvkonna filmirežissööride seas tõusid esile Palle Kiærulff-Schmidt ("Weekend", 1962) ja Henning Carlsen ("Sult", 1966; "Mennesker mødes og sød musik opstår i hjertet", 1967). Erik Balling ja Henning Bahs lõid kõigi aegade kõige populaarsema filmisarja, mille esimene film oli "Olsenbanden" (1968).

Taani riik institutsionaliseeris 1964 riikliku toetuse filmitegemisele. Aastast 1972 suunab seda Taani Filmiinstituut (Det Danske Filminstitut). Alates 1966. aastast tegutseb Taani Filmikool.

1970. aastatel said tuntuks Søren Kragh-Jacobsen ("Vil du se min smukke navle?", 1978) ja Morten Arnfred ("Johnny Larsen" (1979). 1980. aastatel saavutasid rahvusvahelist edu Gabriel Axel filmiga "Babettes gæstebud" (Oscar 1987) ja Bille August filmiga "Pelle Erobreren" (Vallutaja Pelle, 1987). 1990. aastatel sai maailmakuulsaks Lars von Trier, kes alustas 1984 ning pani aluse liikumisele Dogma 95 (Dogme95). Tema filmide seas on "Laineid murdes" (Breaking the Waves, 1996) ja "Dogville" (2003). 2000. aastatel sai tuntuks Niels Arden ("Oplev med Drømmen", 2006).

Juhtivate filmirežissööride seas on veel Thomas Vinterberg, Lone Scherfig, Susanne Bier ja Ole Bornedal ja animaator Jannik Hastrup. Tuntud filmiinimesed on veel Mads Mikkelsen, Iben Hjejle, Connie Nielsen, Jesper Christensen, Brigitte Nielsen, Sven-Ole Thorsen ja Viggo Mortensen.

Æbleskiver on traditsioonilised kerakujulised taani pannkoogid

Taani köök

Taani köögis on esindatud põhjamaised traditsioonid, kuid teistest piirkonna riikidest rohkem on tunda ka Kesk- ja Ida-Euroopa mõju.

Saareriigina on Taani toidukultuuris tähtsal kohal kala (Atlandi heeringas, merilest, tursk). Kõrgelt arenenud põllumajandus on andnud laia piimatoodete valiku (juustusordid Havarti ja Esrom, jogurt, hapupiim (kærnemælk).

Taani kööki iseloomustab küpsetiste ja kookide rohkus, näiteks magusad saiakased (boller), frititud pannkoogid (Æbleskiver) ja pehmed jõuluküpsised (honningkager). Magustoitudest on laialt levinud punane tarretis rõõskkoorega (rødgrød med fløde).

Tüüpiline roog on rikkalikult liha, kala või munaga kaetud võileivad ehk smørrebrød ja punased vorstid ehk rød pølse.

Rahvusvaheliselt on kuulsad Taani õlled, teiste seas Carlsberg, Tuborg ja Faxe.

Taani jalgpallikoondis (valges) mängimas Hollandi jalgpallikoondise vastu 2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel

Taani sport

 Pikemalt artiklis Taani sport

Riigi rahvusspordiala on jalgpall. Palju tegeletakse veel käsipalli, jalgrattasõidu, purjetamise, sulgpalli, jäähoki, ujumise ja viimasel ajal ka golfiga. Samuti mängivad paljud noored korvpalli.

Tuntud vaatamisväärsusi

Suur-Beldi silla idaosa

• Bornholmi saar – Hammershusi kindlus, vanad kalurikülad, ilus loodus
  • Rø saatja Årsballe lähedal (torni kõrgus 315,5 m, kõrgus merepinnast 431 m, Taani kõrgeim fikseeritud punkt)
• Christiania, Kopenhaageni väga omapärase õhustiku ja arhitektuuriga linnaosa
• Den Gamle By 'vana linn', 16.–18. sajandi linna kujutav vabaõhumuuseum Århusis
• Arne Jacobseni projekteeritud Århusi raekoda
• Egeskov, 16. sajandi loss Fynis vanade interjööride ja aedadega, tõlla- ja automuuseum
• Hans Christian Anderseni muuseum ja majamuuseum Odenses
• Kronborg, "Hamleti loss" Helsingøris
• Jüütimaa läänerannik kanarbikunõmmede ja Põhjamere vaadetega
• Legoland, suur legoteemaline lõbustuspark (Billund)
• Nationalmuseet, suur Taani ajaloo muuseum Kopenhaagenis
• Ribe, maaliline vana linn Jüütimaa läänekaldal
• Roskilde linn viikingilaevade muuseumiga ja toomkirikuga, kuhu on maetud Taani kuningad
• Skagen, ilus linnake Jüüti poolsaare tipus, kus tegutsesid Taani kuldaja kunstnikud, nn Skageni maalijad. Seal asub Skageni Kunstimuuseum
• Suur-Beldi sild (Storebæltsforbindelsen), kõrgusega kuni 254 meetrit üle merepinna
• Tivoli, ajalooline lõbustuspark Kopenhaagenis
• Trelleborg, viikingiaegne ringvall-linnus Slagelse lähedal Sjællandil

Vaata ka

• Taani keelepoliitika
• Taani parlamendivalimised
• Taani rahvuspargid
• Taani keskkonnaministeerium
• Taani riigipeade loend
• Taani julgeoleku- ja luureteenistus
• Taani 2016. aasta suveolümpiamängudel
• UNESCO maailmapärand Taanis
• Taani-Eesti Kaubanduskoda
• Taani-Eesti Selts
• Eesti-Taani Selts
• Eesti-Taani Ühing
• Taani ja Eesti suhted
• Taani suursaatkond Tallinnas
• Taani valdused Eestis
• Eestlased Taanis

Välislingid

• Taani
• Taani kuningakoja ametlik koduleht
• Taani turismiinfo