Litii: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt

Pandud

Vajehtuz 24. reduku 2018, kell 23:50

3	0 0 0 0 0 1 2
Li 6,941
Litii

Litii (Li — lithium latinan kelel) om koumanz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ezmäižen gruppan päalagruppas, tabluden kahtendes periodas.

Litii om harv Man kores — 21 grammad tonnas, südäiolend merivedes 17 mg/L. Ročilaine himik Johann Arfvedson avaiži litijan vl 1817. Nimitihe mineraližen löudandan mödhe (amuižgrek.: λίθος «kivi»).

Metalline litii kucub hibjan poltatesid vedenke reagiruiden.

Fizižed ičendad

Litii om hobedaižvauktan polhe pehmed muglmetall. Voib vanuda da pressuida sidä.

Atommass — 6,941. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,534 g/sm³. Suladandlämuz — 453,69 K. Kehundlämuz — 1613 K.

Londuseline litii kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: ⁶Li (7,5%) i ⁷Li (92,5%). Tetas 7 ratud radioaktivišt elementad 4..5, 8..12 atommassanke. Kaks' izomärad om ¹⁰Li-izotopal.

Himižed ičendad

Palab hapanikas lämbitusel 300 C° da sen enamba. Muigotandmär om +1. Om reakcijoid azotanke, ammiakanke, galogenidenke, hil'nikanke i olanke.

Kävutand

Ottas kävutamižhe stöklan toižendoiden, voižimiden («Litol») tehmižes i akkumulätoriš enamba kaiked. Kävutadas atomreaktoriš lämudenkandajaks, LiBr- i LiCl-solid — kuivadamha il'mad da toižid gazoid. LiOH-gidrohapanduz i Li₂O₂ regeneriruidas il'man hapanikad sauptud apparatoiš.

Om järedoid löudmižsijid neniš valdkundoiš: Bolivii, Čili, AÜV, Argentin, Kongon Demokratine Tazovaldkund, Kitai, Brazilii, Serbii, Avstralii, Venäma (Kolan pol'sar'). Vl 2015 saihe 32,5 tuhad tonnoid mail'mas, znamasine samine om Avstralijas, Čiliš i Argentinas.

Irdkosketused

Litii Vikiaitas

@@ Rivi 3: / Rivi 3: @@
 '''Litii''' (''Li'' — ''lithium'' latinan kelel) om koumanz' himine element [[Himižiden elementoiden periodine tablut|himižiden elementoiden periodižes tabludes]]. Sen sijaduz om ezmäižen gruppan päalagruppas, tabluden kahtendes periodas.
-Litii om lujas harv londuses. Ročilaine himik Johann Arfvedson avaiži litijan vl 1817. Nimitihe mineraližen löudandan mödhe ({{lang-grc|λίθος}} «kivi»).
+Litii om harv Man kores — 21 grammad tonnas, südäiolend merivedes 17 mg/L. Ročilaine himik Johann Arfvedson avaiži litijan vl 1817. Nimitihe mineraližen löudandan mödhe ({{lang-grc|λίθος}} «kivi»).
+Metalline litii kucub hibjan poltatesid vedenke reagiruiden.
 == Fizižed ičendad ==
-Litii om pehmed [[metall|muglmetall]] hobedaižvauktad mujud. Voib vanuda da pressuida sidä.
+Litii om hobedaižvauktan polhe pehmed [[metall|muglmetall]]. Voib vanuda da pressuida sidä.
 Atommass — 6,941. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,534 g/sm³. Suladandlämuz — 453,69 K. Kehundlämuz — 1613 K.
+Londuseline litii kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: <sup>6</sup>Li (7,5%) i <sup>7</sup>Li (92,5%). Tetas 7 ratud radioaktivišt elementad 4..5, 8..12 atommassanke. Kaks' izomärad om <sup>10</sup>Li-izotopal.
+== Himižed ičendad ==
+Palab [[hapanik]]as lämbitusel 300 C° da sen enamba. Muigotandmär om +1. Om reakcijoid azotanke, ammiakanke, galogenidenke, hil'nikanke i olanke.
+== Kävutand ==
+Ottas kävutamižhe stöklan toižendoiden, voižimiden («Litol») tehmižes i akkumulätoriš enamba kaiked. Kävutadas atomreaktoriš lämudenkandajaks, LiBr- i LiCl-solid — kuivadamha il'mad da toižid gazoid. LiOH-gidrohapanduz i Li<sub>2</sub>O<sub>2</sub> regeneriruidas il'man hapanikad sauptud apparatoiš.
+Om järedoid löudmižsijid neniš valdkundoiš: [[Bolivii]], [[Čili]], [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV]], [[Argentin]], [[Kongon Demokratine Tazovaldkund]], [[Kitai]], [[Brazilii]], [[Serbii]], [[Avstralii]], [[Venäma]] (Kolan pol'sar'). Vl 2015 saihe 32,5 tuhad tonnoid mail'mas, znamasine samine om Avstralijas, Čiliš i Argentinas.
 == Irdkosketused ==
@@ Rivi 17: / Rivi 29: @@
 {{Periodine tablut}}
-{{stub}}
 [[Kategorii:Himižed elementad kirjamišton mödhe]]