Litii: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt

Pandud

Jäl’gmäine vajehtuz 12. kezaku 2024, kell 07:25

3	0 0 0 0 0 1 2
Li 6,941
Litii

40-sekundine animacine video ozutab elektrobatarejan radod. Sen katod kogoneb hil'nikaspäi i rikišpäi, tehtas anodad litijasižeks. Radon aigan litijan ionad lähttas katodannoks i reagiruidas rikinke.

Litii (Li — lithium latinan kelel) om koumanz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan päalagruppas, IA), tabluden kahtendes periodas.

Ühthižed andmused

Litii om harv Man kores — 21 grammad tonnas, südäiolend merivedes 17 mg/L. Ročine Johann Arfvedson-himik avaiži litijan vl 1817. Nimitihe mineraližen löudandan mödhe (amuižgrek.: λίθος litos «kivi»). Britanine Gemfri Devi-himik sai litijad metallan nägus ezmäižen kerdan vl 1818.

Metalline litii kucub hibjan poltatesid vedenke reagiruiden.

Fizižed ičendad

Litii om hobedaižvauktan polhe pehmed muglmetall. Voib vanuda da pressuida sidä. Kristalline segluz om kubine mülüncentruidud, 78 K lämudel da sen madalamb kändase geksagonaližeks sanktaks, konz kaikuččel atomal om 12 sijatud kubooktaedran päiš lähišt atomad.

Atommass — 6,941. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,534 g/sm³, se om kaikiš penemb metalloiden keskes. Suladandlämuz — 453,65 K (180,5 C°). Kehundlämuz — 1603 K (1330 C°).

Londuseline litii kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: ⁶Li (7,5 %) i ⁷Li (92,5 %). Niiden ližaks tetas seičeme ratud radioaktivišt izotopad 4..5, 8..12 atommassanke. Kaks' izomärad om ¹⁰Li-izotopal.

Himižed ičendad

Om reakcijoid azotanke, ammiakanke, galogenidenke, hil'nikanke i olanke. Muigotandmär om +1.

Palab hapanikas lämbitusel 300 C° da sen korktemba hapandusen sädandanke:

{\ce {4Li + O2 -> 2Li2O}}

Nepsas il'mas litii reagiruib olijoidenke siš gazoidenke (azot, vezipuru da tž.) i kändase nenikš: litijan nitrid Li₃N, gidrohapanduz LiOH, karbonat Li₂CO₃.

{\ce {6Li + N2 -> 2Li3N}}

{\ce {2Li + 2H2O -> 2LiOH + H2}}

Litijan reakciimahtusen tagut il'mas kaitas metallad hätkeks petroleižes efiras, parafinas, gazolinas i/vai mineraližes voiš panden germetižikš sauptud konorüzihe.

Kävutand

Ottas kävutamižhe stöklan toižendoiden, voižimiden («Litol») tehmižes i akkumulätoriš enamba kaiked. Kävutadas atomreaktoriš lämudenkandajaks.

Ottas LiBr- i LiCl-solid kuivadamha il'mad da toižid gazoid. LiOH-gidrohapanduz i Li₂O₂ regeneriruidas il'man hapanikad sauptud apparatoiš.

Om järedoid löudmižsijid neniš valdkundoiš: Bolivii, Čili, AÜV, Argentin, Kongon Demokratine Tazovaldkund, Kitai, Brazilii, Serbii, Avstralii, Venäma (Kolan pol'sar'). Vl 2015 saihe 32,5 tuhad tonnoid mail'mas, znamasine samine om Avstralijas, Čiliš i Argentinas.

Irdkosketused

Litii Vikiaitas

@@ Rivi 2: / Rivi 2: @@
 {{Himine element|3|Litii|Li|6,941|Muglmetall|2|1|0|0|0|0|0|}}
 [[Fail:Lithium paraffin.jpg|thumb|left|150px|Litijan palaižed karasinas]]
-[[Fail:Wie funktioniert eine Lithium-Schwefel-Batterie?.webm|thumb|right|40-sekundine animacine video ozutab [[elektrine batarei|elektrobatarejan]] radod. Sen katod kogoneb hil'nikaspäi i rikišpäi, tehtas anodad litijasižeks.. Radon aigan litijan [[ion]]ad lähttas katodannoks i reagiruidas rikinke.]]
+[[Fail:Wie funktioniert eine Lithium-Schwefel-Batterie?.webm|thumb|right|40-sekundine animacine video ozutab [[elektrine batarei|elektrobatarejan]] radod. Sen katod kogoneb hil'nikaspäi i rikišpäi, tehtas anodad litijasižeks. Radon aigan litijan [[ion]]ad lähttas katodannoks i reagiruidas rikinke.]]
-'''Litii''' (''Li'' — ''lithium'' latinan kelel) om koumanz' himine element [[Himižiden elementoiden periodine tablut|himižiden elementoiden periodižes tabludes]]. Sen sijaduz om ühtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan päalagruppas), tabluden kahtendes periodas.
+'''Litii''' (''Li'' — ''lithium'' latinan kelel) om koumanz' himine element [[himižiden elementoiden periodine tablut|himižiden elementoiden periodižes tabludes]]. Sen sijaduz om ühtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan päalagruppas, IA), tabluden kahtendes periodas.
+== Ühthižed andmused ==
-Litii om harv Man kores — 21 grammad tonnas, südäiolend merivedes 17 mg/L. Ročilaine himik Johann Arfvedson avaiži litijan vl 1817. Nimitihe mineraližen löudandan mödhe ({{lang-grc|λίθος}} «kivi»).
+Litii om harv Man kores — 21 grammad tonnas, südäiolend merivedes 17 mg/L. Ročine Johann Arfvedson-himik avaiži litijan vl 1817. Nimitihe mineraližen löudandan mödhe ({{lang-grc|λίθος}} ''litos'' «kivi»). Britanine [[Gemfri Devi]]-himik sai litijad metallan nägus ezmäižen kerdan vl 1818.
 Metalline litii kucub hibjan poltatesid vedenke reagiruiden.
 == Fizižed ičendad ==
-Litii om hobedaižvauktan polhe pehmed [[metall|muglmetall]]. Voib vanuda da pressuida sidä.
+Litii om hobedaižvauktan polhe pehmed [[metall|muglmetall]]. Voib vanuda da pressuida sidä. Kristalline segluz om kubine mülüncentruidud, 78 K lämudel da sen madalamb kändase geksagonaližeks sanktaks, konz kaikuččel atomal om 12 sijatud kubooktaedran päiš lähišt atomad.
-Atommass — 6,941. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,534 g/sm³. Suladandlämuz — 453,65 K (180,5 C°). Kehundlämuz — 1603 K (1330 C°).
+Atommass — 6,941. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,534 g/sm³, se om kaikiš penemb metalloiden keskes. Suladandlämuz — 453,65 K (180,5 C°). Kehundlämuz — 1603 K (1330 C°).
-Londuseline litii kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: <sup>6</sup>Li (7,5%) i <sup>7</sup>Li (92,5%). Tetas 7 ratud radioaktivišt elementad 4..5, 8..12 atommassanke. Kaks' izomärad om <sup>10</sup>Li-izotopal.
+Londuseline litii kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: <sup>6</sup>Li (7,5 %) i <sup>7</sup>Li (92,5 %). Niiden ližaks tetas seičeme ratud radioaktivišt izotopad 4..5, 8..12 atommassanke. Kaks' izomärad om <sup>10</sup>Li-izotopal.
 == Himižed ičendad ==
-Palab [[hapanik]]as lämbitusel 300 C° da sen enamba. Muigotandmär om +1. Om reakcijoid azotanke, ammiakanke, galogenidenke, hil'nikanke i olanke.
+Om reakcijoid azotanke, ammiakanke, galogenidenke, hil'nikanke i olanke. Muigotandmär om +1.
+Palab [[hapanik]]as lämbitusel 300 C° da sen korktemba hapandusen sädandanke:
+: <chem>4Li + O2 -> 2Li2O</chem>
+Nepsas il'mas litii reagiruib olijoidenke siš gazoidenke (azot, vezipuru da tž.) i kändase nenikš: litijan nitrid Li<sub>3</sub>N, gidrohapanduz LiOH, karbonat Li<sub>2</sub>CO<sub>3</sub>.
+: <chem>6Li + N2 -> 2Li3N</chem>
+: <chem>2Li + 2H2O -> 2LiOH + H2</chem>
+Litijan reakciimahtusen tagut il'mas kaitas metallad hätkeks petroleižes efiras, parafinas, gazolinas i/vai mineraližes voiš panden germetižikš sauptud konorüzihe.
 == Kävutand ==
-Ottas kävutamižhe stöklan toižendoiden, voižimiden («Litol») tehmižes i akkumulätoriš enamba kaiked. Kävutadas atomreaktoriš lämudenkandajaks, LiBr- i LiCl-solid — kuivadamha il'mad da toižid gazoid. LiOH-gidrohapanduz i Li<sub>2</sub>O<sub>2</sub> regeneriruidas il'man hapanikad sauptud apparatoiš.
+Ottas kävutamižhe stöklan toižendoiden, voižimiden («Litol») tehmižes i akkumulätoriš enamba kaiked. Kävutadas atomreaktoriš lämudenkandajaks.
+Ottas LiBr- i LiCl-solid kuivadamha il'mad da toižid gazoid. LiOH-gidrohapanduz i Li<sub>2</sub>O<sub>2</sub> regeneriruidas il'man hapanikad sauptud apparatoiš.
 Om järedoid löudmižsijid neniš valdkundoiš: [[Bolivii]], [[Čili]], [[Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad|AÜV]], [[Argentin]], [[Kongon Demokratine Tazovaldkund]], [[Kitai]], [[Brazilii]], [[Serbii]], [[Avstralii]], [[Venäma]] (Kolan pol'sar'). Vl 2015 saihe 32,5 tuhad tonnoid mail'mas, znamasine samine om Avstralijas, Čiliš i Argentinas.