Mine sisu juurde

Kuusk (perekond)

Allikas: Vikipeedia
Kuusk
Harilik kuusk Picea abies. Illustratsioon Otto Wilhelm Thomé raamatust "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz..." (1885)
Harilik kuusk Picea abies. Illustratsioon Otto Wilhelm Thomé raamatust "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz..." (1885)
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass Okaspuud Pinopsida
Selts Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond Männilised Pinaceae
Perekond Kuusk Picea
A. Dietrich (1824)

Kuusk (Picea) on paljasseemnetaimede hõimkonda kuuluv perekond umbes 35 liigiga.

Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes. Eestis kasvab pärismaisena harilik kuusk.

Kuused on igihaljad ühekojalised puud, tavaliselt suured ja taluvad hästi varju. Kuuse võra on tihe, katab suurema osa tüvest ja ulatub üksikult kasvavatel puudel sageli maani. Maapinnaga kokku puutudes võivad alumised oksad juurduda ja võrseid anda. Eriti iseloomulik on selline paljunemine tjanšani kuusele. Seemneid hakkavad üksikult kasvavad kuused andma 20–30, puistus 30–60 aasta vanuselt. Enamik kuuseliike eelistab liivasavi- või saviliivmulda, kuid on ka liike, mis kasvavad liivadel ja soostunud aladel. Täiskasvanud kuused on 20–60 m kõrged.

Okkad on kuuskedel terve servaga, läbilõikes rombjad või lamedad ja asetsevad ühekaupa ainult pikkvõrsetel, lühivõrsed puuduvad. Okkad kinnituvad spiraalselt võrsete väikestele padjakestele, mis okaste varisemisel võrse konarlikuks jätavad. See võimaldab eristada kuuski teistest sarnastest perekondadest, mille võrsed jäävad pärast okaste varisemist üsna siledateks. Okkad püsivad puul 4–10 aastat.

Isasõisikud asuvad eelmise aasta võrsetel okaste hõlmas, koosnevad paljudest kahe tolmukotiga tolmukatest. Tolmuterad on kahe õhupõiega. Emasõisikud asetsevad eelmise aasta võrsete tipul ja on õitsemise ajal püsti, hiljem rippuvalt. Käbid valmivad õitsemisaasta sügisel. Seemnete valmimisel käbid ei pudene, vaid jäävad pärast seemnete varisemist tühjadena puule. Kattesoomused on varjatud. Seeme on tiivakesega, mis ümbritseb teda lusikataoliselt. Seemned idanevad 2–4 nädala jooksul, tõusmetel on 6–9 saagjat idulehte. Ka esmaste okaste serv on saagjas.

Vaigukäike leidub puidus ja puukoores, samuti okastes. Koor on noores eas sile, vanemas eas (30–35-aastaselt) hakkab moodustuma soomusjas korp, mis ei ole aga kuigi paks.

Kuuseliigid jagunevad viide alamperekonda. Esimese neist moodustab Breweri kuusk, mis DNA analüüsi põhjal eraldus ülejäänud kuuskedest esimesena. Teise alamperekonna moodustab sitka kuusk, mis eraldus järgmisena. Kolmandas alamperekonnas on Engelmanni ja kanada kuusk. Ülejäänud kahes alamperekonnas on palju liike.

Breweri kuusk
Sitka kuuskede mets Alaskal
Idakuuse oksad
Lumine kuusik Pillapalus

Kuusk on üks kõige tähtsamaid paberipuusid. Kuusepuidul on pikad kiud, mis haakuvad omavahel ja annavad tugeva paberi. Sel eesmärgil kasvatatakse kuusikuid laialdaselt.

Kuusepuit ei ole vastupidav putukakahjustustele ja mädanemisele, sellepärast soovitatakse seda kasutada üksnes sisetingimustes. Välitingimustes ei pea ta vastu rohkem kui 1–1,5 aastat, olenevalt ilmast.

Igihaljuse ja tiheda peaaegu maapinnani ulatuva koonilise võra tõttu kasvatatakse kuuske ulatuslikult iluaianduses, samuti jõulupuudena.

Kuusepuidust valmistatakse muusikariistu, näiteks kitarre, mandoliine, tšellosid, viiuleid ja klaverite kõlakaste. Vendade Wrightide esimene lennuk oli valmistatud kuusepuidust.