Schrencki kuusk

Schrencki kuusk
	; Schrencki kuused Kasahstani kaguosas
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 2.3)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta;
Klass	Okaspuud Pinopsida;
Selts	Okaspuulaadsed Pinales;
Sugukond	Männilised Pinaceae;
Perekond	Kuusk Picea;
Liik	Schrencki kuusk;
Binaarne nimetus
	Picea schrenkiana; Fischer & C.A.Meyer (1842)
Sünonüümid
	Abies schrenkiana (Fisch. & C.A. Mey.) Lindl. & Gordon; Picea obovata var. schrenkiana (Fisch. & C.A. Mey.) Carrière; Picea orientalis var. longifolia Ledeb.; Picea prostrata Isakov; Picea robertii Vipper; Pinus schrenkiana (Fisch. & C.A. Mey.) Antoine;

Schrencki kuusk (Picea schrenkiana) on igihaljas okaspuu kuuse perekonnast.

Kuusk on nimetuse saanud baltisaksa päritolu mineraloogi ja maadeuurija Alexander Gustav von Schrenki järgi^[3].

Alamliigid ja nende levila

Schrencki kuusk (Picea schrenkiana subsp. schrenkiana) – kasvab Kasahstanis ja Hiina loodeosas Xinjiangis.^[1]
Tjanšani kuusk (Picea schrenkiana subsp. tianschanica) – levila paikneb Tian Shani mäestiku lääneosas, Narõni jõe piirkonnas, Kõrgõzstani territooriumil.^[4]

Kirjeldus ja kasvukohad

Kitsaskoonusja kujuga, võra ulatub maapinnani. Puu kasvab 30–45 (60) m kõrguseks, tüve läbimõõt kuni 2 m. Külmakindlus –29...–34 °C^[5]. Eluiga on 400–600 aastat. Okkad on 1,5–2,5 (4) cm pikad, jäigad ja torkavad, võrse tipu poole suunatud. Okkad püsivad puul kuni 30 aastat, soojemas kliimas lühemat aega. Käbid on 6–12 cm pikad, noorena lillad, hiljem pruunid.

Väiksed Schrencki kuused kasvavad alati varjus. Neid võib leida tihedamast põõsastikust või suurte kuuskede varjust. Peaaegu kunagi ei kohta neid päikesele avatud lagendikul.

Teisel eluaastal hakkab seemik jõudsalt kasvama. Kui kasvutingimused osutuvad ebasoodsateks, võib võra moodustumine peatuda mitmeks aastaks. Sel ajal kasvab ainult tüvi. Noores eas on puu võra ebamäärase kuhja kujuline. Kitsaskoonusjas kuju areneb välja järk-järgult, aastate jooksul. Vananedes muutub võra laiemaks ja ebaühtlasemaks, ta kaotab oma dekoratiivse välimuse.

Schrencki kuusk kasvab ainult keskmäestikus. Kõrgmäestikus on liiga külm ja madalamal pole tema jaoks piisavalt niiskust. Kasvupiirkond asub 1300–3000 m kõrgusel üle merepinna. Keskmine metsavööndi laius on üks kilomeeter. Schrencki kuusikud on üsna niisked. Nad suudavad kinni pidada 20–70% sademetest. Suur vahemik on tingitud erinevatest kuusikute tihedustest. Hariliku kuuse vastavad näitajad on 25–40%. Selle tõttu on Schrencki kuusemetsad olulised niiskuse reguleerijad looduses. Mäenõlvade lageraied on põhjustanud järvede veetaseme alanemist, maalihkeid ja erosiooni.

Juurestik

Nagu kõikidel kuuskedel, on ka Schrencki kuusel laiuv, maapinnalähedane juurestik. Kuid samas on tal ka võimas peajuur, mis pinnasesse tungides kasvab ümber kalju või suurema kivi. See peajuur aitab Schrencki kuusel kindlalt seista mägede nõlvadel ja vastu pidada väga tugevatele tuultele. Maapinnalähedane juurestik saab edukalt hakkama väga õhukesest pinnasest (keskmiselt 20 cm) vee ja toitainete hankimisega. Sagedasti kasvavad erinevate kuuskede juured omavahel kokku, mis aitavad neid rasketes mäestikuoludes paremini hakkama saada.

Paljunemine

Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Õitseb maist juunini, tolmlemine toimub tuulte abil. Seemned valmivad septembris-oktoobris. Schrencki kuusk suudab ka vegetatiivselt paljuneda. See on tingitud ilmselt sellest, et ta kasvab üsna rasketes ilmastiku ja pinnaseoludes, kus seemned ei suuda eriti edukalt idanema minna. Kuuse alumistele, maapinnaga kokkupuutuvatele okstele hakkavad kasvama juured. Emapuuga kontakti kaotamata areneb oksal välja oma juurestik ning ajapikku tõuseb lamavast oksast üles noor kuusk. Tema madalamad oksad võivad samuti juurduda ning üles kasvada. Seega võib ühe vana puu ümber kasvada mitu erinevat põlvkonda kuuski.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 "Conifer database: Picea schrenkiana subsp. schrenkiana". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Vaadatud 17.04.2010.
↑ "Conifer Specialist Group 1998. Picea schrenkiana". IUCN Red List of Threatened Species. <www.iucnredlist.org>. (inglise). Vaadatud 17.04.2010.
↑ James E. Eckenwalder. Conifers of the World: The Complete Reference, Timber Press, 2009. ISBN 9780881929744; ISBN 0881929743.
↑ "Conifer database: Picea schrenkiana subsp. tianschanica". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Vaadatud 17.04.2010.
↑ Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. Conifer Cold Hardiness, Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN 0-7923-6636-0.

Kirjandus

Наука и жизнь. 1988. №1.

Välislingid

Schrencki kuusk andmebaasis eElurikkus

[catalogue1-1] 1,0 ^1,1 "Conifer database: Picea schrenkiana subsp. schrenkiana". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Vaadatud 17.04.2010.

[IUCN-2] "Conifer Specialist Group 1998. Picea schrenkiana". IUCN Red List of Threatened Species. <www.iucnredlist.org>. (inglise). Vaadatud 17.04.2010.

[3] James E. Eckenwalder. Conifers of the World: The Complete Reference, Timber Press, 2009. ISBN 9780881929744; ISBN 0881929743.

[catalogue2-4] "Conifer database: Picea schrenkiana subsp. tianschanica". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Vaadatud 17.04.2010.

[5] Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. Conifer Cold Hardiness, Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN 0-7923-6636-0.

[2]

[1]

[3]

[4]

[5]