Honorius II: erinevus redaktsioonide vahel

Honorius II
Sünninimi	Lamberto Scannabecchi
Valitsemisaja algus	15. detsember või 21. detsember 1124
Valitsemisaja lõpp	13. veebruar 1130
Eelkäija	Calixtus II
Järeltulija	Innocentius II
Sünnikuupäev	1060 ?
Sünnikoht	Casalfiumanese vald
Surmakuupäev	13. veebruar 1130
Surmakoht	Rooma

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 14. september 2022, kell 17:43

See artikkel räägib paavstist; vastupaavsti kohta vaata artiklit Honorius II (vastupaavst).

Honorius II (Lamberto Scannabecchi; ka Lambertus, Lamberto Scannabecchi da Fagagno, Lamberto da Fagnano di Monteveglio; 1060 – 13. veebruar 1130) oli paavst 1124–1130. Ta oli 163. paavst.

Lamberto Scannabecchi sündis 1060. aasta paiku madalat päritolu vanemate peres Fiagnanos (Fagnano), mis kuulub tänapäeval Casalfiumanese valda.

Scannabecchi õppis Imolas ja Pisas ning ühines augustiini regulaarkanoonikutega. Ta sai Bolognas ülemdiakoniks.

Scannabecchi määrati 1099 Lateraani basiilika kanoonikuks ja Santa Prassede kardinaldiakoniks. Ta osales 1106 Guastalla sinodil. Paschalis II määras ta septembris 1117 Ostia kardinalpiiskopiks ja kardinalide kolleegiumi dekaaniks.

Kardinal Scannabecchi osales 1118 Gelasius II valimistel ja pühitses ta ametisse. Ta läks koos Gelasius II-ga Prantsusmaale, kus osales 1119 Calixtus II valimistel ja 9. veebruaril 1119 viibis tema pühitsemisteenistusel.

Calixtus II saatis Scannabecchi 1119 Saksa-Rooma keisri Heinrich V juurde. Ta viibis oktoobris 1119 Reimsis peetud sinodil, kus paavst ekskommunitseeris Heinrich V. Ta reisis koos Calixtus II-ga 1120 Prantsusmaalt Itaaliasse. Paavst saatis ta 1122 Saksamaale, kus ta osales 23. septembril 1122 Wormsi konkordaadi sõlmimisel, mille järel pidas ta Wormsis vabaõhumissa.

Kardinal Scannabecchil tekkis tüli Monte Cassino kloostri abti Oderisioga Santa Maria in Pallaria konvendi pärast.

Paavstiks saamine

Honorius II valiti paavstiks Roomas. Salvador Miranda ja "Catholic Encyclopedia" järgi sai ta paavstiks 15. detsembril 1124, kirikuloolase J. N. D. Kelly järgi 21. detsembril 1124. Ta võttis nime Honorius I järgi.

Calixtus II surma järel soovisid kardinalid toetada esmalt San Stefano al Monte Celio kardinalpreestrit Sassot (Saxo), kuid siis valisid kardinal Gionata (Jonathan) soovitusel ja Pierleoni suguvõsa kaasabil 15. või 16. detsembril ametisse Santa Anastasia kardinalpreestri Teobaldo Boccapecora (Coelestinus II).

Kardinalid asusid Boccapecorat San Pancrazio al Laterano kirikus ametisse ennistama, kui Roberto Frangipani tungis teenistusele koos oma meestega, kelle nõudel määrasid kardinalid paavstiks Ostia kardinalpiiskopi Lamberto. Ta soostus viis päeva hiljem ametiga, kui kardinalid nõustusid taas pidama valimisi. Coelestinus II sai puhkenud kähmluses viga, kuid nõustus ametist loobuma. Kantsler Aymery de la Châtre ja Frangipanid pakkusid Rooma prefektile Urbanole ning Pierleoni suguvõsale altkäemaksu, et nad tunnustaksid paavstina Honorius II-t.

Suhted Saksamaaga

Honorius II saatis 1125 Saksamaale legaadiks Gerardo Caccianemici dell'Orso (hilisem paavst Lucius II) ja tunnustas uue Saksa kuningana Lothar III-t. Ta ekskommunitseeris 1128 Konrad Hohenstaufeni, kes ihaldas Saksa kuninga krooni.

Suhted Briti valitsejatega

Honorius II saatis 1125 kardinal Giovanni da Crema legaadina Inglismaale, kes pidi Inglise kuninga Henry I nõudel viibima mõnda aega Normandias. Legaat kohtus Roxburghis Šoti kuninga David I-ga.

Suhted Itaalia valitsejatega

Honorius II tunnustas 22. augustil 1128 Sitsiilia krahvi Ruggero II-t (Roger II) Apuulia hertsogina.

Suhted Lähis-Idaga

Honorius II soovitas 29. mail 1128 Jeruusalemma kuningal Baudouin II-l, et ta annaks oma tütre Melisinda naiseks Anjou krahvile Foulque V-le.

Suhted Normandiaga

Honorius II ekskommunitseeris 12. aprillil 1125 Normandia valitseja Guillaume Clitoni, kes oli abiellunud kanoonilisele õigusele mittevastavalt.

Suhted Prantsusmaaga

Honorius II kutsus 1128 Troyes's kokku sinodi. Ta kinnitas 20. mail 1128 Nantes'i sinodi otsused.

Ta kehtestas 12. aprillil 1125 Anjou krahvkonnale interdikti.

Suhted Taaniga

Honorius II saatis Taani kuninga Nielsi soovil Taanisse legaadi.

Suhted Briti piiskoppidega

Honorius II andis 1125 Yorki peapiiskopkonnale privileege ja Roomat külastanud peapiiskop Thurstanile palliumi.

Ta määras Canterbury peapiiskopi William de Corbeil' paavstlikuks legaadiks Inglismaal ja Šotimaal.

Suhted Itaalia piiskoppidega

Honorius II ekskommunitseeris 1128 Milano peapiiskopi Anselmo della Pusterla, kes oli Saksa trooninõudleja Konrad Hohenstaufeni krooninud Itaalia kuningaks.

Ta määras 1126 Pisa piiskopi metropoliidiks.

Ta ordineeris 1129 püha Ubaldo Gubbio piiskopiks.

Munklus

Honorius II tunnustas 26. veebruaril või 27. veebruaril 1126 premonstratensiaani ordut ja 13. jaanuaril 1128 Templiordut.

Ta kinnitas 1126 Lyoni peapiiskopi otsuse, kes oli ekskommunitseerinud Cluny abti Pons de Melgueili.

Aquino krahv Adenolfo taunis Monte Cassino kloostri abti Oderisiot ja kaebas tema peale paavstile. Honorius II kutsus Oderisio Rooma, et selgitada talle esitatud süüdistusi. Kuna Oderisio keeldus kolmel korral Rooma minemast, tagandas paavst ta 1125 paastuajal abti ametist ja ekskommunitseeris ta ülestõusmispühade ajal. Seejärel otsis Oderisio paavstiga lepitust ja paavst vabastas ta peatselt kirikuvande alt.

Uued kardinalid

Honorius II määras 27 uut kardinali. Tema ajal said kardinaliks hilisemad paavstid Coelestinus II ja Anastasius IV.

Anselmo, San Lorenzo in Lucina kardinalpreester
Rodolfo degli Armanni della Staffa
Sigizzo Bianchelli
Gian Roberto Capizucchi
Guido di Castello (Coelestinus II)
Bennone de' Cocliti
Cosma, Santa Maria in Aquiro kardinaldiakon
Errico, Santa Prisca kardinalpreester
Pietro dei Garsendi
Gerardo, Santi Nereo ed Achilleo kardinalpreester
Ugo Geremei
Giovanni, Ostia piiskop
Gregorio, Santa Balbina kardinalpreester
Gregorio, Santa Sabina kardinalpreester
Guido, Tivoli piiskop
Joselmo, Santa Cecilia kardinalpreester
Mathieu, Albano piiskop
Matteo, San Pietro in Vincoli kardinalpreester
Matteo, San Teodoro kardinaldiakon
Pierre, Santa Anastasia kardinalpreester
Pierre, Sant' Adriano kardinaldiakon
Rustico, San Ciriaco alle Terme kardinalpreester
Rustico de' Rustici
Uberto Ratta
Stefano, Santa Lucia in Silice kardinaldiakon
Corrado di Suburra (Anastasius IV)
Alberico Tomacelli

Surm

Honorius II haigestus jaanuaris 1130 ja suri Roomas San Gregorio al Celio kloostris 13. detsembri hilisõhtul 23.30. Ta maeti esmalt samasse kloostrisse, kuid Innocentius II lasi tema säilmed matta ümber Lateraani basiilikasse.

Kirjandus

Paul Adamczyk: Die Stellung des Papstes Honorius II. (1124–1130) zu den Klöstern. Greifswald, 1912.
Johannes Bachmann: Die päpstlichen Legaten in Deutschland und Skandinavien (1125–1159). Berlin, 1913.
Uta-Renate Blumenthal: The Text of a Lost Letter of Pope Honorius II. "Bulletin of Medieval Canon Law", 4, 1974: 64–66.
Heinrich Büttner: Abt Trithemius und das Privileg Honorius II. für Sponheim. "Zeitschrift für die Geschichte des Oberrheins", 107, 1959: 496–501.
Maria Luisa Ceccarelli Lemut: La sede metropolitana e primaziale di Pisa nei rapporti con i pontefici da Onorio II a Innocenzo II. Maria Luisa Ceccarelli Lemut, S. Sodi, "Nel IX centenario della metropoli ecclesiastica di Pisa. Atti del convegno di studi (Pisa, 7–8 maggio 1992)", Pisa 1995: 143–147.
Fidel Fita y Colomé: Dos bulas inéditas de Honorio II. "Boletín de la Real Academia de la Historia", 7, 1885: 414–423.
P. Gritti: Osservazioni sull'elezione papale del 1124 (Onorio II). Milano, 1970.
J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
Francesco V. Lombardi: La bolla di Papa Onorio II a Pietro vescovo di Montefeltro (anno 1125). "Studi Montelfetrani" 4, 1976: 57–100.
F. Porta: Rapporti di Onorio II con le correnti monastiche e con le communita di chierici viventi in commune. Milano, 1973.
Schindelhutte: Vita Honorii II. Marburg, 1735.
George Joseph Schiro: The career of Lamberto da Fagnano – Honorius II 1035? – 1130 and the Gregorian reform. New York, 1975.
Robert Somerville: Pope Honorius II, Conrad of Hohenstaufen, and Lothar III. "Antonianum", 38 (1963): 162–192; "Archivum Historiae Pontificiae" 10, 1972: 341–346; R. Somerville, "Papacy, councils and canon law", 1990: 341–346.

Välislingid

Artikkel Honorius II kohta. (inglise keeles)
Artikkel Honorius II kohta. (inglise keeles)
Honorius II dokumendid.
Honorius II kardinalid.
Paavsti valimine 1124. aastal. (inglise keeles)
Artikkel abt Oderisiost. (inglise keeles)
Artikkel Innocentius II kohta. (inglise keeles)
Artikkel Lucius II kohta. (inglise keeles)
Artikkel Clairvaux' Bernardist. (inglise keeles)
Artikkel piiskop Hildebert de Lavardinist. (inglise keeles)
Artikkel Pisast. (inglise keeles)
Artikkel püha Norbertist. (inglise keeles)
Artikkel püha Ubaldost. (inglise keeles)
Artikkel ristist. (inglise keeles)

Eelnev Calixtus II	Rooma paavst 1124–1130	Järgnev Innocentius II

@@ 33. rida: / 33. rida: @@
 [[Calixtus II]] surma järel soovisid kardinalid toetada esmalt San Stefano al Monte Celio [[kardinal|kardinalpreestrit]] Sassot (Saxo), kuid siis valisid kardinal Gionata (Jonathan) soovitusel ja [[Pierleoni]] suguvõsa kaasabil 15. või [[16. detsember|16. detsembril]] ametisse Santa Anastasia kardinalpreestri Teobaldo Boccapecora ([[Coelestinus II (vastupaavst)|Coelestinus II]]).
-Kardinalid asusid Boccapecorat San Pancrazio al Laterano kirikus ametisse ennistama, kui Roberto Frangipani tungis teenistusele koos oma meestega, kelle nõudel määrasid kardinalid paavstiks Ostia kardinalpiiskopi Lamberto. Ta soostus viis päeva hiljem ametiga, kui kardinalid nõustusid taas pidama valimisi. Coelestinus II sai puhkenud kähmluses viga, kuid nõustus ametist loobuma. Kantsler [[Aymery de la Châtre]] ja Frangipanid pakkusid Rooma prefektile Urbanole ning Pierleoni suguvõsale [[altkäemaks]]u, et nad tunnustaksid paavstina Honorius II-st.
+Kardinalid asusid Boccapecorat San Pancrazio al Laterano kirikus ametisse ennistama, kui Roberto Frangipani tungis teenistusele koos oma meestega, kelle nõudel määrasid kardinalid paavstiks Ostia kardinalpiiskopi Lamberto. Ta soostus viis päeva hiljem ametiga, kui kardinalid nõustusid taas pidama valimisi. Coelestinus II sai puhkenud kähmluses viga, kuid nõustus ametist loobuma. Kantsler [[Aymery de la Châtre]] ja Frangipanid pakkusid Rooma prefektile Urbanole ning Pierleoni suguvõsale [[altkäemaks]]u, et nad tunnustaksid paavstina Honorius II-t.
 ==Suhted Saksamaaga==
@@ 42. rida: / 42. rida: @@
 ==Suhted Itaalia valitsejatega==
-Honorius II tunnustas [[22. august]]il [[1128]] Sitsiilia krahvi [[Ruggero II]]-st (Roger II) Apuulia hertsogina.
+Honorius II tunnustas [[22. august]]il [[1128]] Sitsiilia krahvi [[Ruggero II]]-t (Roger II) Apuulia hertsogina.
 ==Suhted Lähis-Idaga==
-Honorius II soovitas [[29. mai]]l [[1128]] [[Jeruusalemma kuningas|Jeruusalemma kuning]]al [[Baudouin II]]-l, et ta annaks oma tütre Melisinda mehele [[Anjou krahv]]ile [[Foulque V]]-le.
+Honorius II soovitas [[29. mai]]l [[1128]] [[Jeruusalemma kuningas|Jeruusalemma kuning]]al [[Baudouin II]]-l, et ta annaks oma tütre Melisinda naiseks [[Anjou krahv]]ile [[Foulque V]]-le.
 ==Suhted Normandiaga==
@@ 109. rida: / 109. rida: @@
 ==Surm==
-Honorius II haigestus [[jaanuar]]is 1130 ja suri Roomas San Gregorio al Celio kloostris [[13. detsember|13. detsembri]] hilisõhtul 1130. Ta maeti esmalt samas kloostris, kuid [[Innocentius II]] lasi tema säilmed matta ümber [[Lateraani basiilika]]sse.
+Honorius II haigestus [[jaanuar]]is 1130 ja suri Roomas San Gregorio al Celio kloostris [[13. detsember|13. detsembri]] hilisõhtul 23.30. Ta maeti esmalt samasse kloostrisse, kuid [[Innocentius II]] lasi tema säilmed matta ümber [[Lateraani basiilika]]sse.
 ==Kirjandus==