Ekskommunikatsioon

Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest). Laiemas mõttes võidakse ekskommunikatsiooniks nimetada väljaheitmist mis tahes religioossest kogukonnast.

Katoliku ja õigeusu kirikus on ekskommunikatsioon raskeim karistus kanoonilises õiguses. Ekskommunitseeritu ei saa vastu võtta sakramente ega saa osaleda teatavates muudes talitustes. Ekskommunitseeritakse teiste seas skismaatikuid ja hereetikuid.

Katoliku kirik

Ekskommunikatsioon on kõige raskem kirikukaristus. Ekskommunitseeritud isik ei ole kiriku poolt ära neetud, kuid ta ei saa osaleda kiriku osaduses. Välise märgina keelatakse ekskommunitseeritul osaleda liturgias: ta ei tohi saada armulauda ega võtta vastu muid sakramente. Samuti võetakse ekskommunitseeritult ära mõned muud õigused ja eesõigused, mis kiriku liikmeks olemisest tavaliselt tulenevad, nagu näiteks kirikliku ameti pidamine. Ekskommunitseeritud preester ei tohi läbi viia missat ega muud vaimulikku talitust.

Ekskommunikatsioon on mõeldud ajutise abinõuna, mille eesmärgiks on süüdlast patukahetsusele juhtida. Katoliku kirikus lõpeb ekskommunikatsioon tavaliselt patukahetsuse, pihi ja absolutsiooniga. Süütegusid, mis tõid kaasa ekskommunikatsiooni, peab absolveerima kõrgem vaimulik või preester kõrgema vaimuliku loal.

Kanooniline õigus rtistab kaht tüüpi ekskommunikatsiooni:

ferendæ sententiæ: ekskommunikatsioon, mis jõustub spetsiaalse otsusega
latæ sententiæ: ekskommunikatsioon, mis tuleneb süüteo faktist (automaatne ekskommunikatsioon; kanooniline õigus peab sellised juhtumid eksplitsiitselt ette nägema).

Automaatne ekskommunikatsioon

1983. aasta kanoonilise õiguse koodeksi järgi ekskommunitseeritakse:

apostaadid, skismaatikud ja hereetikud,
need, kes sooritavad füüsilise vägivalla akti paavsti vastu,
preestrid, kes absolveerivad abielurikkumisel põhinevas partnerluses osaleja,
need, kes kasutavad pühitsetud hostiaid pühadust teotaval eesmärgil,
piiskopid, kes ordineerivad piiskopi ilma paavsti mandaadita, samuti nii ordineeritud piiskopid (hiljuti toimus see Püha Pius X Vennaskonnas),
preestrid, kes otseselt rikuvad pihisaladust ,
abordi toimepanijad ja kaasosalised.

Kõik konklaavidel kohalviibijad, sealhulgas kardinalid ja nende abilised, on seotud vandega hoida konklaavi üksikasjad saladuses. Ainult paavst võib anda loa valimiste üksikasjade teatavakstegemiseks. Kui mõni konklaavil viibija avaldab salajast teavet ilma paavsti loata, tabab teda automaatne ekskommunikatsioon.

Mõned kiriklikud süüteod toovad kaasa automaatse interdikti, mis ilmiku jaoks on peaaegu sama mis ekskommunikatsioon.

Kirikust ametlik väljaheitmine, mille tagajärjel kaovad juriidilised õigused. Vaimulikult ei saa pühitsust ära võtta, see on eluaegne, aga vaimulikuna töötamise saab lõpetada.

Õpetuse järgi arvab inimene end ise kirikust välja ränga ebaväärika teoga, mida ta ka ei kahetse.

Ajaloos eelnes ekskommunikatsioonile esmalt, hoiatusena, armulaua osadusest eemaldamine. Ekskommunikatsioon oli paavstide poliitilise võitluse vahend.

Kasutatakse ka tänapäeval kuuriaga vastuollu läinud isikute puhul. Põhjuseks on enamasti hereesia ehk valeõpetus.