Mine sisu juurde

Iraan: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Semikoolon (arutelu | kaastöö)
302 muudatust
Resümee puudub
| riigipea_nimi = Mohammad Mokhber (kohusetäitja) //NYT: Monday Briefing: Iran’s president killed in helicopter crash//
(ei näidata 5 kasutaja 7 vahepealset redaktsiooni)
14. rida: 14. rida:
| pealinn = [[Teheran]]
| pealinn = [[Teheran]]
| riigipea_ametinimi = president
| riigipea_ametinimi = president
| riigipea_nimi = [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]]
| riigipea_nimi = [[Mohammad Mokhber]] (kohusetäitja)
| valitsusjuhi_ametinimi = usujuht
| valitsusjuhi_ametinimi = usujuht
| valitsusjuhi_nimi = [[‘Alī Khāmene'ī]]
| valitsusjuhi_nimi = [[‘Alī Khāmene'ī]]
| pindala = 1648000
| pindala =
| rahvaarv =
| rahvaarv =
| rahvaarv_seis =
| rahvaarv_seis =
33. rida: 33. rida:
| rok-i_kood = IRI
| rok-i_kood = IRI
| märkused =
| märkused =
}}{{See artikkel|räägib tänapäevasest riigist [[Lähis-Ida]]s. Teiste täheduste kohta vaata lehekülge [[Iraan (täpsustus)]]
}}{{See artikkel|räägib tänapäevasest riigist [[Lähis-Ida]]s. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Iraan (täpsustus)]]
'' '''Pärsia '''erinevate tähendustega tutvumiseks vaata [[Pärsia (täpsustus)]].}}
'' '''Pärsia''' erinevate tähendustega tutvumiseks vaata [[Pärsia (täpsustus)]].}}
'''Iraan''' ([[pärsia keel]]es ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui '''Pärsia''') on riik [[Lähis-Ida]]s. Iraan piirneb [[Aserbaidžaan]]i, [[Armeenia]], [[Türgi]], [[Iraak|Iraagi]] ([[Kurdistan]]i), [[Türkmenistan]]i, [[Afganistan]]i ja [[Pakistan]]iga. Põhjas on Iraanil ligipääs [[Kaspia meri|Kaspia merele]], lõunas [[Pärsia laht|Pärsia lahele]] ja [[India ookean]]ile.
'''Iraan''' ([[pärsia keel]]es ايران, kuni 1930. aastateni tuntud ka kui '''Pärsia''') on riik [[Lähis-Ida]]s. Iraan piirneb [[Aserbaidžaan]]i, [[Armeenia]], [[Türgi]], [[Iraak|Iraagi]] ([[Kurdistan]]i), [[Türkmenistan]]i, [[Afganistan]]i ja [[Pakistan]]iga. Põhjas on Iraanil ligipääs [[Kaspia meri|Kaspia merele]], lõunas [[Pärsia laht|Pärsia lahele]] ja [[India ookean]]ile.


Iraan on mitmekultuuriline riik, mis hõlmab arvukalt etnilisi ja keelelisi rühmi. Suurimad rahvusgrupid on [[iraanlased]] (61%), [[aserbaidžaanlased|aserid]] (16%), [[kurdid]] (10%) ja [[lurid]] (6%).<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ir.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-06-18 |arhiivimisaeg=2012-02-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120203093100/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ir.html |url-olek=ei tööta }}</ref>
Iraan on mitmekultuuriline riik, mis hõlmab arvukalt etnilisi ja keelelisi rühmi. Suurimad rahvusgrupid on [[iraanlased]] (61%), [[aserbaidžaanlased|aserid]] (16%), [[kurdid]] (10%) ja [[lurid]] (6%).{{Lisa viide}}


==Riik==
==Riik==
{{Vaata|Iraani riigipeade loend}}
{{Vaata|Iraani riigipeade loend}}
Iraan oli [[Iraani revolutsioon|1979. aasta revolutsioonini]] [[Monarhia|monarhistlik]] riik. Pärast [[šahh]] [[Reẕā Pahlavī]] kukutamist muutsid islami [[Fundamentalism|fundamentalistid]] Iraani [[teokraatia|teokraat]]likuks [[islam]]ivabariigiks. Sellest ajast on olnud võimul islamiäärmuslased. Revolutsiooni juht oli ajatolla [[Rūḩollāh Khomeynī|Khomeynī]], Iraani praegune usujuht on ajatolla [[‘Alī Khāmene'ī]]. [[Iraani president]] on 5. augustist 2021 [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]].<ref name=":0">{{Uudiseviide |kuupäev=05.08.2021 |pealkiri=Iraani uus president astus ametisse |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/1608298764/iraani-uus-president-astus-ametisse}}</ref>
Iraan oli [[Iraani revolutsioon|1979. aasta revolutsioonini]] [[Monarhia|monarhistlik]] riik. Pärast [[šahh]] [[Moḩammad Reẕā Pahlavī|Reẕā Pahlavī]] kukutamist muutsid [[islam]]i [[Fundamentalism|fundamentalistid]] Iraani [[teokraatia|teokraat]]likuks [[islam]]ivabariigiks. Sellest ajast on olnud võimul islamiäärmuslased. Revolutsiooni juht oli ajatolla [[Rūḩollāh Khomeynī|Khomeynī]], Iraani praegune usujuht on ajatolla [[‘Alī Khāmene'ī]]. [[Iraani president]] on 5. augustist 2021 [[Ebrāhīm-e Ra'īsī]].<ref name=":0">{{Uudiseviide |kuupäev=05.08.2021 |pealkiri=Iraani uus president astus ametisse |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/1608298764/iraani-uus-president-astus-ametisse}}</ref>


===Haldusjaotus===
===Haldusjaotus===
Iraan jaguneb 31 provintsiks ehk ''ostān'''iks.
Iraan jaguneb 31 provintsiks ehk ''ostān''<nowiki>'iks.
[[Fail:Iran, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Iraani provintsid]]
[[Fail:Iran, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|450px|Iraani provintsid]]


{|
{|
104. rida: 104. rida:
==Välispoliitika==
==Välispoliitika==
===Iraani tuumaprogramm===
===Iraani tuumaprogramm===
Alates 2006. aastast on lääneriigid soovinud ja nõudnud, et Iraan loobuks oma tuumaprogrammi laiendamisest ja uraani rikastamisest. Iraani kinnitusel on tuumaprogrammi arendamise eesmärk elektrienergia tootmine, kuid lääneriigid kahtlustavad, et selle varjus töötatakse välja tuumarelva. Vaatamata sellele, et [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] on viimase 4 aasta jooksul korduvalt Iraani vastu rahvusvahelisi sanktsioone (finantssanktsioone, relvamüügi[[embargo]], Iraani suunduvate laevade inspekteerimist) kehtestanud, siis on riik uraani rikastamist jätkanud.
Alates 2006. aastast on lääneriigid soovinud ja nõudnud, et Iraan loobuks oma tuumaprogrammi laiendamisest ja uraani rikastamisest. Iraani kinnitusel on tuumaprogrammi arendamise eesmärk elektrienergia tootmine, kuid lääneriigid kahtlustavad, et selle varjus töötatakse välja tuumarelva. Vaatamata sellele, et [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] on viimase 4 aasta jooksul korduvalt Iraani vastu rahvusvahelisi sanktsioone (finantssanktsioone, relvamüügi[[embargo]], Iraani suunduvate laevade inspekteerimise) kehtestanud, siis on riik uraani rikastamist jätkanud.


Rahvusvaheliste sanktsioonide ja investeeringute vähesuse tõttu on Iraani naftatoodangu maht langenud 4,2 miljonilt barrelilt päevas (2005) 3,8–3,9 miljonile barrelile päevas (2010). Iraan peaks igal aastal investeerima energiasektorisse vähemalt 25 miljardit dollarit. Vastasel korral valitseb oht, et riigil tuleb lõpuks ise naftat importima hakata.
Rahvusvaheliste sanktsioonide ja investeeringute vähesuse tõttu on Iraani naftatoodangu maht langenud 4,2 miljonilt barrelilt päevas (2005) 3,8–3,9 miljonile barrelile päevas (2010). Iraan peaks igal aastal investeerima energiasektorisse vähemalt 25 miljardit dollarit. Vastasel korral valitseb oht, et riigil tuleb lõpuks ise naftat importima hakata.


Samuti on Iraanil raskusi Lääne naftatehnoloogia hankimisega. Suured Lääne naftafirmad, näiteks [[Prantsusmaa|Prantsuse]] kompanii [[Total]] ja [[Royal Dutch Shell]], on [[USA]] sanktsioonide tõttu Iraani energiasektori arendamisest keeldunud.<ref>[http://www.postimees.ee/266892 Sanktsioonid purevad Iraani naftatoodangut], e24, 24.05.2010</ref>
Samuti on Iraanil raskusi Lääne naftatehnoloogia hankimisega. Suured Lääne naftafirmad, näiteks [[Prantsusmaa|Prantsuse]] kompanii [[Total]] ja [[Royal Dutch Shell]], on [[USA]] sanktsioonide tõttu Iraani energiasektori arendamisest keeldunud.<ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/266892/sanktsioonid-purevad-iraani-naftatoodangut |pealkiri=Sanktsioonid purevad Iraani naftatoodangut |kuupäev=2010-05-24 |vaadatud=2023-01-28 |väljaanne=Postimees}}</ref>


11. juunil 2010. aastal kehtestati Iraanile täiendavad sanktsioonid: keelati Iraanil müüa raskerelvastust ja lubati inspekteerida riiki siirduvaid laevu, Iraanil keelati katsetada ballistilisi rakette ja riigi pankadel raskendati maailmaturul tehingute sõlmimist. Lisaks koostati must nimekiri firmadest ja üksikisikutest, kelle tegevust ja liikumist rahvusvahelisel areenil oluliselt piiratakse.
11. juunil 2010. aastal kehtestati Iraanile täiendavad sanktsioonid: keelati Iraanil müüa raskerelvastust ja lubati inspekteerida riiki siirduvaid laevu, Iraanil keelati katsetada ballistilisi rakette ja riigi pankadel raskendati maailmaturul tehingute sõlmimist. Lisaks koostati must nimekiri firmadest ja üksikisikutest, kelle tegevust ja liikumist rahvusvahelisel areenil oluliselt piiratakse.
Iraan toodab iga päev 44,5 miljonit liitrit rafineeritud bensiini, impordib aga 20 miljonit liitrit, mille eest peab riik turuhinnale 25 protsenti peale maksma.<ref>[http://www.postimees.ee/298893 Sanktsioonid pigistavad Iraani bensiinivoolikut], e24.ee, 12. august 2010</ref>
Iraan toodab iga päev 44,5 miljonit liitrit rafineeritud bensiini, impordib aga 20 miljonit liitrit, mille eest peab riik turuhinnale 25 protsenti peale maksma.<ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/298893/sanktsioonid-pigistavad-iraani-bensiinivoolikut |pealkiri=Sanktsioonid pigistavad Iraani bensiinivoolikut |kuupäev=2010-08-12 |vaadatud=2023-01-28 |väljaanne=Postimees}}</ref>


==Ajalugu==
==Ajalugu==
117. rida: 117. rida:
Tänapäeva Iraani territooriumil moodustus [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] [[Ahhemeniidide riik]]. Riik laius [[Vahemeri|Vahemerest]] kuni [[Indus]]e jõeni, sellesse kuulusid tänapäeva Iraan, [[Iraak]], [[Pakistan]], [[Afganistan]], [[Türkmenistan]], [[Usbekistan]], [[Tadžikistan]], [[Türgi]], [[Jordaania]], [[Küpros]], [[Süüria]], [[Liibanon]], [[Iisrael]], [[Egiptus]] ning osa [[Kaukaasia]] piirkonnast.
Tänapäeva Iraani territooriumil moodustus [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]] [[Ahhemeniidide riik]]. Riik laius [[Vahemeri|Vahemerest]] kuni [[Indus]]e jõeni, sellesse kuulusid tänapäeva Iraan, [[Iraak]], [[Pakistan]], [[Afganistan]], [[Türkmenistan]], [[Usbekistan]], [[Tadžikistan]], [[Türgi]], [[Jordaania]], [[Küpros]], [[Süüria]], [[Liibanon]], [[Iisrael]], [[Egiptus]] ning osa [[Kaukaasia]] piirkonnast.


Iraan oli kaua Lähis-Ida üks suuremaid, mõjuvõimsamaid ja püsivamaid riike. Iraani riigid ja impeeriumid olid [[Meedia]], [[Ahhemeniidid]], Partia impeerium ja [[Sassaniidid]], kes valitsesid kuni 7. sajandi keskpaigani. Tänapäeval mõjutab Iraan Iraaki ja Süüriat, aga ka šiiitlike kogukondi Lähis-Ida riikides (eelkõige Liibanonis, Bahreinis ja Jeemenis).
Iraan oli kaua Lähis-Ida üks suuremaid, mõjuvõimsamaid ja püsivamaid riike. Iraani riigid ja impeeriumid olid [[Meedia]], [[Ahhemeniidid]]e riik, Partia impeerium ja [[Sassaniidid]]e riik, mis püsis kuni 7. sajandi keskpaigani. Tänapäeval mõjutab Iraan tugevalt Iraaki ja Süüriat, aga ka šiiitlikke kogukondi Lähis-Ida riikides (eelkõige Liibanonis, Bahreinis ja Jeemenis).


[[1882]]. aastal asutas šahh Nasir al-Din [[Pärsia kasakabrigaad]]i.
[[1882]]. aastal asutas šahh Nasir al-Din [[Pärsia kasakabrigaad]]i.


[[2013]]. aasta 3. augustist kuni [[2021]]. aasta 5. augustini oli Iraani president mõõdukate vaadetega [[Ḩasan Rūḩānī]].<ref name=":0" /><ref>[http://www.postimees.ee/1320978/rowhanist-sai-iraani-seitsmes-president Rowhanist sai Iraani seitsmes president]. Postimees, 3. august 2013.</ref>
[[2013]]. aasta 3. augustist kuni [[2021]]. aasta 5. augustini oli Iraani president mõõdukate vaadetega [[Ḩasan Rūḩānī]].<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/1320978/rowhanist-sai-iraani-seitsmes-president |pealkiri=Rowhanist sai Iraani seitsmes president |kuupäev=2013-08-03 |vaadatud=2023-01-28 |väljaanne=Postimees}}</ref>


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 20. mai 2024, kell 08:48

Iraani Islamivabariik

pärsia جمهوری اسلامی ایران
Jomhūrī-ye Eslāmī-ye Īrān
Iraani asendikaart
Riigihümn "Sorood-e Melli-e Jomhoori-e Eslami"
Pealinn Teheran
Pindala 1 648 195 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeel pärsia
Rahvaarv 86 758 304 (2022)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 52,6 in/km²
President Mohammad Mokhber (kohusetäitja)
Usujuht ‘Alī Khāmene'ī
SKT 439,514 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 5593 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Valuuta riaal (IRR)
Ajavöönd maailmaaeg +3.30
Tippdomeen .ir
ROK-i kood IRI
Telefonikood 98
 See artikkel räägib tänapäevasest riigist Lähis-Idas. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Iraan (täpsustus)

Pärsia erinevate tähendustega tutvumiseks vaata Pärsia (täpsustus).

Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930. aastateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas. Iraan piirneb Aserbaidžaani, Armeenia, Türgi, Iraagi (Kurdistani), Türkmenistani, Afganistani ja Pakistaniga. Põhjas on Iraanil ligipääs Kaspia merele, lõunas Pärsia lahele ja India ookeanile.

Iraan on mitmekultuuriline riik, mis hõlmab arvukalt etnilisi ja keelelisi rühmi. Suurimad rahvusgrupid on iraanlased (61%), aserid (16%), kurdid (10%) ja lurid (6%).[viide?]

Riik

 Pikemalt artiklis Iraani riigipeade loend

Iraan oli 1979. aasta revolutsioonini monarhistlik riik. Pärast šahh Reẕā Pahlavī kukutamist muutsid islami fundamentalistid Iraani teokraatlikuks islamivabariigiks. Sellest ajast on olnud võimul islamiäärmuslased. Revolutsiooni juht oli ajatolla Khomeynī, Iraani praegune usujuht on ajatolla ‘Alī Khāmene'ī. Iraani president on 5. augustist 2021 Ebrāhīm-e Ra'īsī.[4]

Haldusjaotus

Iraan jaguneb 31 provintsiks ehk ostān<nowiki>'iks.

Iraani provintsid

Rahvastik

Iraani rahvastikutiheduse kaart
Reljeef Naqsh-e Rostamis 3 km kaugusel Persepolisest. Shapur I (võimul 241–272) alistab Valerianuse

2005. aastal elas Iraanis 68 miljonit inimest. Neist 65–71% on pärslased, 12–15% aserid, 7% kurdid ja 1% araablased, turkmeenid.

Keskmine oodatav eluiga on 70,56 aastat, keskmine vanus on 25,8 aastat.

Kõige tihedamini on asustatud pealinna Teherani ümbrus ja riigi loodeosa.

Religioon

Rahvastikust 89% on šiiidid. Sunniite on 9%, vähem leidub zoroastriste, kristlaseid ja judaiste, kellest suur osa lahkus maalt pärast islamirevolutsiooni. Enamik kristlasi on armeenlased. Iraan on šiiitide juhtriik.

Majandus

Energeetika

Iraan on maagaasivarudelt teine ning naftavarudelt kolmas riik maailmas. 2005. aastal tootis Iraan naftat 4 miljonit, 1974. aastal aga koguni 6 miljonit barrelit päevas.

Suur osa gaasivarudest on tarvitusele võtmata. Tõestatud reservide suuruseks hinnatakse 28 triljonit kuupmeetrit. 2006. aastal toodeti Iraanis 105 miljardit kuupmeetrit, umbkaudu sama suur oli ka tarbimine. Hoolimata rikkalikest gaasivarudest importis Iraan 2007. aastal Türkmenistanist ligikaudu 23 miljonit kuupmeetrit gaasi päevas.

Välispoliitika

Iraani tuumaprogramm

Alates 2006. aastast on lääneriigid soovinud ja nõudnud, et Iraan loobuks oma tuumaprogrammi laiendamisest ja uraani rikastamisest. Iraani kinnitusel on tuumaprogrammi arendamise eesmärk elektrienergia tootmine, kuid lääneriigid kahtlustavad, et selle varjus töötatakse välja tuumarelva. Vaatamata sellele, et ÜRO Julgeolekunõukogu on viimase 4 aasta jooksul korduvalt Iraani vastu rahvusvahelisi sanktsioone (finantssanktsioone, relvamüügiembargo, Iraani suunduvate laevade inspekteerimise) kehtestanud, siis on riik uraani rikastamist jätkanud.

Rahvusvaheliste sanktsioonide ja investeeringute vähesuse tõttu on Iraani naftatoodangu maht langenud 4,2 miljonilt barrelilt päevas (2005) 3,8–3,9 miljonile barrelile päevas (2010). Iraan peaks igal aastal investeerima energiasektorisse vähemalt 25 miljardit dollarit. Vastasel korral valitseb oht, et riigil tuleb lõpuks ise naftat importima hakata.

Samuti on Iraanil raskusi Lääne naftatehnoloogia hankimisega. Suured Lääne naftafirmad, näiteks Prantsuse kompanii Total ja Royal Dutch Shell, on USA sanktsioonide tõttu Iraani energiasektori arendamisest keeldunud.[5]

11. juunil 2010. aastal kehtestati Iraanile täiendavad sanktsioonid: keelati Iraanil müüa raskerelvastust ja lubati inspekteerida riiki siirduvaid laevu, Iraanil keelati katsetada ballistilisi rakette ja riigi pankadel raskendati maailmaturul tehingute sõlmimist. Lisaks koostati must nimekiri firmadest ja üksikisikutest, kelle tegevust ja liikumist rahvusvahelisel areenil oluliselt piiratakse. Iraan toodab iga päev 44,5 miljonit liitrit rafineeritud bensiini, impordib aga 20 miljonit liitrit, mille eest peab riik turuhinnale 25 protsenti peale maksma.[6]

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Iraani ajalugu

Tänapäeva Iraani territooriumil moodustus 6. sajandil eKr Ahhemeniidide riik. Riik laius Vahemerest kuni Induse jõeni, sellesse kuulusid tänapäeva Iraan, Iraak, Pakistan, Afganistan, Türkmenistan, Usbekistan, Tadžikistan, Türgi, Jordaania, Küpros, Süüria, Liibanon, Iisrael, Egiptus ning osa Kaukaasia piirkonnast.

Iraan oli kaua Lähis-Ida üks suuremaid, mõjuvõimsamaid ja püsivamaid riike. Iraani riigid ja impeeriumid olid Meedia, Ahhemeniidide riik, Partia impeerium ja Sassaniidide riik, mis püsis kuni 7. sajandi keskpaigani. Tänapäeval mõjutab Iraan tugevalt Iraaki ja Süüriat, aga ka šiiitlikke kogukondi Lähis-Ida riikides (eelkõige Liibanonis, Bahreinis ja Jeemenis).

1882. aastal asutas šahh Nasir al-Din Pärsia kasakabrigaadi.

2013. aasta 3. augustist kuni 2021. aasta 5. augustini oli Iraani president mõõdukate vaadetega Ḩasan Rūḩānī.[4][7]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/iran/#people-and-society
  2. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
  3. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  4. ↑ 4,0 4,1 "Iraani uus president astus ametisse". ERR. 05.08.2021.
  5. ↑ "Sanktsioonid purevad Iraani naftatoodangut". Postimees. 24. mai 2010. Vaadatud 28. jaanuaril 2023.
  6. ↑ "Sanktsioonid pigistavad Iraani bensiinivoolikut". Postimees. 12. august 2010. Vaadatud 28. jaanuaril 2023.
  7. ↑ "Rowhanist sai Iraani seitsmes president". Postimees. 3. august 2013. Vaadatud 28. jaanuaril 2023.

Välislingid

Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Macau ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Myanmar | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur  | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia | Golani kõrgendikud | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Palestiina | Põhja-Küpros | Taiwan | Tiibet

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Iraan&oldid=6655310"