Tammiski mustkivi

Tammiski mustkivi. Vaade põhja poolt

Tammiski mustkivi (ka Musta Mardi kivi) on rändrahn Muhu saare loodetipus Tammiski nukil.

Kivi on kaugelt nähtav (eriti Kassari lahe poolt) ja kergesti leitav. Kivi lähedalt kulgeb neeme tippu viiv lai jalgrada. Rändrahn asub rannajoonest 15 meetri kaugusel, kadakate ja türnpuude ülekaaluga võsa ääres. Merejää võib olla rahnu korduvalt nihutanud.

Tammiski mustkivi on kasutatud meremärgina, millega seoses on nii kivi peale kui ka ette tehtud lõkkeid. Lõkked on rahnu ka kahjustanud, mõned väiksemad tükid on kivi küljest lahti tulnud.

Tammiski mustkivi ei ole looduskaitse all.

Kivist 150 m lõunas asub teravaharjaline gneissrahn (kõrgus 2,1 m; ümbermõõt 6,2 m).

Kirjeldus

Kivi mõõtmed on järgmised: pikkus 6,1 m; laius 3,7 m; kõrgus 3,3 m; ümbermõõt 15,4 m.

Kivi on teravaharjaline ja korrapäratu kujuga. Kivis on mõni kinnislõhe.

Kivi sisaldab tumehalli keskmisekristallilist graniiti, milles on suur hulk granaate (3–8 mm suurused tükid).

Uuringud

Kivi on uurinud 1952. aastal Herbert Viiding, kes pani kirja esimesed märkmed ja tegi visandjoonise. Viiding määras kivimiks apliitgraniidi.

1996 uuris rahnu Enn-Aavo Pirrus, kes mõõtis rahnu üle, koostas põhiplaani ja täpsustas asendit.

Muistendid

Tammiski mustkivi seostatakse Muhu vägilasmuistendi kangelase Musta Mardiga, mistõttu rahnu ka Musta Mardi kiviks hüütakse. Mart olevat kivi toonud Soomest panga küljest ajujääl. Kivi alla olevat Must Mart peitnud oma varanduse.

Teisalt on rahvasuust pärit lugu, et kivi olevat toonud Suure Tõllu naine Piret oma põlle sees.

1970. aastatel olevat püütud kivi õhkida, et varandust kätte saada, kuid kivi ei nihkunud paigast.

Pilte

• 
  Tammiski mustkivi
• 
  Vaade kivi pealt nuki poole
• 
  Vaade mere poolt; kivi jääb nukist veidi paremale