Harilik türnpuu
| Harilik türnpuu | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Roosilaadsed Rosales |
| Sugukond |
Türnpuulised Rhamnaceae |
| Perekond |
Türnpuu Rhamnus |
| Liik |
Harilik türnpuu |
| Binaarne nimetus | |
|
Rhamnus cathartica L. | |
Harilik türnpuu (Rhamnus cathartica) on türnpuuliste sugukonda türnpuu perekonda kuuluv puu.
Teaduslikult kirjeldas türnpuud esimesena Linné, kes pani talle nimeks R. catharticus, aga hiljem selle õigekirja muudeti, sest Rhamnus on ladina keeles naissoost sõna.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Türnpuu kasvab Euraasias Briti saartelt kuni Kirgiisiani, samuti Loode-Aafrikas.
Türnpuu on Eesti looduses tavaline, kuid mitte nii sage kui harilik paakspuu.
19. sajandi alguses, aga võib-olla varemgi viidi türnpuu Põhja-Ameerikasse, kus ta muutus invasiivseks liigiks. Talle annab konkurentsieelise see, et ta lehtib kohalikest liikidest varem ja varjab sellega nende eest ära päikesevalguse, mistõttu viimased känguvad. Põhja-Ameerika Kesk-Läänes seostatakse türnpuud ka invasiivsete Euroopast pärit vihmaussidega: kui mingilt alalt kõik türnpuud hävitati, siis vähenes Euroopast pärit vihmausside biomass poole võrra.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Türnpuu kasvab harilikult kõrge põõsana, harva madala puuna. Ta on tavaliselt kuni 8, harva kuni 10 m kõrge. Tüvi võib vahel olla üpris jäme, hallikaspruuni puukoorega. Oksad lõpevad enamasti astlaga.
Türnpuu kasvab hajusalt metsades, võsades ja loodudel, enamasti väheviljakatel ja kuivadel muldadel.
Lehed paiknevad vastastikku paarikaupa ja on nahkjad, servadel väikeste sakkidega. Lehed on elliptilised või ovaalsed, 25–90 mm pikad ja 12–35 mm laiad. Lehed on rohelised, aga sügisel muutuvad kollaseks.
Õitseb mais-juunis. Õied on väikesed ja kollakasrohelised, 4 kroonlehega ja kahekojalised. Õisi tolmeldavad putukad.
Türnpuul on luuvili. See on must, marjataoline, läbimõõduga 6–10 mm, 2–4 seemnega, kibeda ja tülgastava maitsega, suurtes kogustes süües kergelt mürgine, tekitades kõhus krampe ja mõjudes lahtistina. Kuid linnud söövad türnpuu vilju meeleldi. Seemned ei seedu ja oma väljaheidetega linnud levitavad türnpuid.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Türnpuu puit on kõva, aga seda kasutatakse vähe. Selle tihedus on 720 kg/m³[1].
Türnpuud on lihtne kasvatada. Ta on vastupidav, talub varju ja võib kasvada ka linnas. Pinnas, millel kasvab palju türnpuid, sisaldab keskmisest rohkem lämmastikku ja vett ning on kõrgema pH-ga kui sarnased alad, kus türnpuid ei kasva. See võib olla seotud asjaoluga, et türnpuu lehed on lämmastikurikkad ja kõdunevad kergesti.
Minevikus kasutati türnpuud lahtistina, aga ohtlike kõrvaltoimete tõttu seda tänapäeval ei tehta.
Türnpuu marjadest ja koorest saadud kollast värvainet on kasutatud tekstiilide värvimiseks[2][3] ning sellest tehtud värvi kasutatud keskajal käsikirjade illumineerimiseks, hiljem ka tahvelmaalis (stil de grain)[4].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "A ja O". Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 150
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2021. Vaadatud 7. detsember 2019.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Eve Järvoja. Välismaised värvained. - Renovatum anno 1991" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2018. Vaadatud 7. detsembril 2019.
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. detsember 2019. Vaadatud 7. detsember 2019.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Harilik türnpuu andmebaasis eElurikkus
