São Tomé ja Príncipe

São Tomé ja Príncipe Demokraatlik Vabariik portugali República Democrática de São Tomé e Príncipe
São Tomé ja Príncipe lipp São Tomé ja Príncipe vapp
Riigihümn	Independência total
Pealinn	São Tomé
Pindala	1001 km²
Riigikeel	portugali
Rahvaarv	204 327 (2017)
Rahvastikutihedus	204,1 in/km²
Riigikord	parlamentaarne vabariik
President	Carlos Vila Nova
Peaminister	Patrice Trovoada
Iseseisvus	12. juuli 1975
SKT	0,391 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	1921 $ (2017)
Valuuta	dobra (STD)
Usund	katoliiklased (55%), adventistid (4%)
Ajavöönd	maailmaaeg
Tippdomeen	.st
ROK-i kood	STP
Telefonikood	+239

São Tomé ja Príncipe (ametlikult São Tomé ja Príncipe Demokraatlik Vabariik, portugali keeles República Democrática de São Tomé e Príncipe) on saareriik Aafrikas Atlandi ookeanis Guinea lahes asuvatel São Tomé ja Príncipe saarel ning mitmel väikesaarel. São Tomé ja Príncipest on Aafrikas pindalalt väiksem riik ainult Seišellid.

Saared olid asustamata kuni nende avastamiseni Portugali meresõitjate poolt 15. sajandil. Iseseisvus saavutati 1975. aastal.

Riigi pealinn ning ühtlasi suurim linn on São Tomé.

Nimi

Riigi nimi "São Tomé ja Príncipe" on tuletatud kahest osast, mis märgivad riigi kahte suuremat saart: São Tomé saart ja Príncipe saart.

Nimi "São Tomé" tähendab portugali keeles Püha Toomast ja on pandud apostel Toomase järgi, kelle mälestuspäeval 21. detsembril portugallased 1470 paiku saare avastasid. Nimi "Príncipe" on lühend portugalikeelsest mõistest "Ilha do Principe", mis eesti keeles tähendab "Printsi saart". Saar nimetati Portugali printsi Afonso auks.

Asend

São Tomé ja Príncipe asub Atlandi ookeanis Guinea lahes asuvatel ekvaatorilähedastel saartel. Riigi lähimad naabrid idas on Ekvatoriaal-Guinea ja Gabon, kirdes Kamerun ja põhjas Nigeeria.

Riigi rannajoone kogupikkus on 209 kilomeetrit. Pikim vahemaa on São Tomé saarel põhjast lõunasse 49 kilomeetrit ja idast läände 29 kilomeetrit; Príncipe saarel aga põhjast lõunasse 21 kilomeetrit ja idast läände 15 kilomeetrit. Príncipe saar asub Aafrika mandrist 220 kilomeetri kaugusel.

Loodus

Ekvaatorit märkiv tähis Rolase saarel, mis on suuruselt riigi kolmas saar

São Tomé ja Príncipe koosneb 2 suuremast saarest ja nende ümbruses asuvatest väikesaartest. Riigi suurimad saared on São Tomé saar (854 km²), Príncipe saar (136 km²) ja Rolase saar (3 km²). Kauguse tõttu Aafrika mandrist leidub saartel hulgaliselt endeemseid liike.

Pinnamood

São Tomé ja Príncipe saared on vulkaanilist päritolu ja valdavalt mägised. Saared on moodustunud Kameruni vulkaaniaheliku kujunemisel. Riigi kõrgemad mäed on kustunud vulkaanid. Riigi kõrgeim tipp on São Tomé mägi, mis ulatub 2024 meetrit üle merepinna.

Veestik

Riigis on mitu oja, neist pikim on Io Grande jõgi.

Taimestik

Riigi pindalast 28,4% on kaetud metsaga. Riigis on kirjeldatud 915 liiki kõrgemaid taimi. São Tomé saarelt ja selle ümbruskonna saartelt on tuvastatud 601 taimeliiki, millest 108 on endeemsed. Príncipe saarelt ja selle ümbruse saartelt on tuvastatud 314 taimeliiki, millest 35 on endeemsed.

Loomastik

Riigi loodusest on tuvastatud 8 liiki kahepaikseid, kellest Hyperolius thomensis ja Ptychadena newtoni on ohustatud liigid. Riigis on kirjeldatud 16 liiki roomajaid, kellest 44% on endeemsed.

Riigi looduses on kohatud 161 liiki linde, kellest 25 on endeemsed.

São Tomé saarel on kohatud 19 liiki imetajaid, kellest 9 on käsitiivalised. Príncipe saarel on kohatud 9 liiki imetajaid, kellest 4 on käsitiivalised.

Keskkonnakaitse

Riigi tõsisemad keskkonnaprobleemid on maapinna ja vee reostumine ning pinnase erodeerumine. Lisaks ähvardab riigi metsi üleraiumine, mis võib kaasa tuua liigilise mitmekesisuse vähenemise.

2006 rajati Ôbo rahvuspark ja 2012 moodustati Príncipe saarele biosfäärikaitseala.

Kliima

Riigis valitseb troopiline kliima ja valitsevad kaks aastaaega. Kuivaperiood kestab juunist septembrini ja vihmaperiood oktoobrist maini. Temperatuurid varieeruvad riigis eelkõige pinnamoe tõttu: kui rannikul on aasta ringi keskmiselt +27 °C, siis mägedes +20 °C. Kui riigi põhjaosas sajab vihmaperioodil kuni 150 cm, siis lõunaosas kuni 510 cm.

Riik

Riigikord

São Tomé ja Príncipe on presidentaalne vabariik. Täidesaatev võim kuulub presidendile, kes valitakse ametisse 2 voorus toimuvatel üldvalimistel 5-aastaseks tähtajaks. Viimased presidendivalimised toimusid 2016. President määrab ametisse peaministri.

Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele Rahvusassambleele, kuhu kuulub 55 liiget. Rahvusassamblee liikmed valitakse ametisse 4 aastaks. Viimased valimised toimusid 2014, mille tulemusena said Sõltumatu Demokraatlik Aktsioon 33, São Tomé ja Príncipe Vabastusliikumine 16 ning Demokraatliku Konvergentsi Partei ja Reflektsioonigrupi ühisliit 5 kohta.

Riigi kõrgeim kohus on ülemkohus, mis koosneb 5 ülemkohtunikust.

Riigi põhiseadus jõustus 5. novembril 1975.

Provintsid ja ringkonnad

Haldusjaotus

São Tomé ja Príncipe pealinn ning riigi suurim linn on São Tomé. Riigis on kokku 477 asulat.

Riik on halduslikult jagunenud kaheks provintsiks: São Tomé ja Príncipe provintsiks. São Tomé provints omakorda jaguneb kuueks ringkonnaks. Príncipe provintsis on üks ringkond (Pagué).

São Tomé provintsi ringkonnad:

• Água Grande ringkond (16,5 km²)
• Cantagalo ringkond (119 km²)
• Caué ringkond (267 km²)
• Lembá ringkond (229 km²)
• Lobata ringkond (105 km²)
• Mé-Zóchi ringkond (122 km²)

Rahvastik

Riigis peeti rahvaloendusi 1981, 1991, 2001 ja 2012. Riigis elavad portugallaste ja neegerorjade järglased (mestiitsid), angolarid (Angolast toodud neegerorjade järglased), forrod (vabastatud orjade järglased), serviitsid (lepingulised töölised Aafrika riikidest), tongad (Aafrika riikide lepinguliste tööliste São Tomés sündinud järglased) ja eurooplased.

Rahvaarv

2012 rahvaloenduse andmetel elas riigis 178 739 elanikku, kellest 88 867 olid mehed ja 89 872 naised. 1985. aastaks oli riigi rahvaarv ületanud 100 000 elaniku piiri. Võrreldes 2001 rahvaloendusega kasvas rahvaarv 2012. aastaks 4,35%, seejuures enim Lobata vallas – 15,6%. 2017. aasta juulis elas riigis hinnanguliselt 201 025 inimest.

Água Grande vallas elas 38,9% ja Mé-Zóchi vallas 25% riigi rahvastikust. Samas elas Caué vallas vaid 6031 elanikku.

Demograafilised näitajad

2012 rahvaloenduse andmetel elas 67% rahvastikust linnades.

Rahvastikutihedus on 178,6 inimest km² kohta. Seejuures Água Grande vallas 4209 inimest/km², aga Lembá vallas 63,7 inimest/km².

Kui Água Grande vallas oli naisi 51,6% elanikkonnast, siis Caué vallas 48%.

2012 sündis 1000 inimese kohta 28,5 last, 2001. aastal sündis 35,3 last.

Vanuseline struktuur

2012 rahvaloenduse andmetel on 52,1% rahvastikust nooremad kui 20-eluaastat ja 3,8% vanemad kui 65-eluaastat:

Vanusekohort	Protsent
0–4	15,5
5–9	14,3
10–14	12,0
15–19	10,3
20–24	8,9
25–29	8,3
30–34	7,0
35–39	5,4
40–44	4,4
45–49	3,5
50–54	3
55–59	2,1
60–64	1,5
65–69	1,1
70–74	1,1
75–79	0,8
80 ja vanemad	0,8

Keeled

Riigi ametlik keel on portugali keel. Lisaks räägitakse riigis kohalikke kreoolkeeli: forro keelt, angola keelt ja printsiipe keelt.

2012 rahvaloenduse andmetel oli 96,8% riigi kodanikest São Tomé kodakondsusega. Välisriikide kodanikke elas riigis 2637, kellest 50,3% on pärit Roheneemesaartelt, 10,5% Gabonist ja 8,9% Angolast.

Religioon

2012 rahvaloenduse andmetel oli 55,7% rahvastikust katoliiklased, adventistid 4,1%, Jumala Assamblee Koguduse liikmed 3,4%, Uusapostelliku kiriku liikmed 2,9% ja Maná kiriku liikmed 2,3%.

Paavst Paulus III rajas 3. novembril 1534 São Tomé ja Príncipe piiskopkonna. 2014 seisuga oli riigis 14 katoliku kogudust, tegutses 3 ilmikpreestrit ja 8 regulaarvaimulikku.

Riigikaitse

São Tomé ja Príncipe relvajõud jagunevad: armee, rannavalve, presidendi kaardivägi ja rahvuskaardivägi.

Majandus

Riigi peamine majandusharu on kakaoseemnete kasvatus. Viimaste aastate põuad on kakaoseemnete saagikust võrreldes varasema ajaga vähendanud. Valitsus on viimastel aastatel üha jõulisemalt arendanud turismi. Riigi sisemajanduse kogutoodangust on teenindussektori osakaal 67,4%, põllumajandusel 22,4% ja tööstusel 10,3%.

Lisaks kakaoseemnetele kasvatatakse riigis veel kookospalme, kardemoni, pipart, kohviube ja banaane.

2010 moodustas riigi ekspordist 80% kakaooad. Riiki imporditakse peamiselt seadmeid, toiduaineid ja kütust. 2015 olid riigi peamised ekspordipartnerid Holland (29.1%), Belgia (22.3%) ja Hispaania (15.4%), impordipartnerid aga Portugal (65.4%), Hiina (8.1%) ja Gabon (7.3%).

Taristu

Riigis on teede kogupikkus 320 kilomeetrit, millest sillutatud teid on 218 kilomeetrit.

Riigis on kaks lennuvälja. Riigi suurim sadam on São Tomé sadam.

Ajalugu

1575 rajatud São Sebastião fort on muudetud muuseumiks

São Tomé ja Príncipe saared avastasid Portugali meresõitjad João de Santarém ja Pêro Escobar millalgi ajavahemikus 1469–1471. Kuna saared olid asustamata, otsustas Portugali kuningas João II saarte strateegilisest asendist oluliste kaubateede suhtes lähtudes asutada São Tomé saarele koloonia. Esimene katse 1485 osutus edutuks, kuid 1493 rajas Álvaro Caminha koloonia. 1500 rajati Príncipe saarele koloonia. Kolonistide jaoks polnud need saared atraktiivsed ja seetõttu kasutas Portugal saari esialgu deporteerimiskohana, kuhu saadeti emamaalt kriminaalkurjategijad, orvud ja juudid.

Kui kolonistid hakkasid 16. sajandi algul suhkruroogu kasvatama, hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 1522 kuulutati São Tomé ja 1573 Príncipe Portugali kroonikolooniaks. 1641 okupeerisid São Tomé saare hollandlased, kes hävitasid 70 veskit. Kui Portugal vallutas saare 1648 tagasi, siis kolonistid enam suhkruroo kasvatusega ei tegelenud, vaid saarest sai Aafrikast lähtuva orjakaubanduse tugipunkt. 1753 kuulutati mõlemad saared üheks kolooniaks seoses piraatide sagedaste rünnakutega. 19. sajandil hakati koloonias kasvatama kohvi- ja kakaopuid. 1908 sai São Tomést maailma suurim kakaoubade tootja. 1876 tühistati Portugali kolooniates orjus.

Suuristanduste viletsad töötingimused tõid veebruaris 1953 kaasa Aafrika päritolu tööliste rahutused, mille käigus tapeti mitusada inimest. Nigeeria kodusõja ajal 1967–1970 oli São Tomé Biafra elanike jaoks tehtud humanitaarlendude baasiks. 1960 loodi Gabonis Portugali koloniaalvõimu vastu São Tomé ja Príncipe Vabastusliikumine, mille üheks juhiks oli Manuel Pinto da Costa.

São Tomé ja Príncipe iseseisvus 12. juulil 1975. Riigi esimeseks presidendiks sai Costa ja kuni 1990. aastani valitses São Tomé ja Príncipe Vabastusliikumine riiki ainuparteina. 1991 toimusid riigis esimesed demokraatlikud ja rahumeelsed valimised ning uueks presidendiks sai riigi esimene peaminister Miguel Trovoada. 1992 külastas riiki paavst Johannes Paulus II. 1995 teostasid relvajõud riigipöördekatse. 2001 sai presidendiks Sõltumatu Demokraatliku Partei kandidaat Fradique de Menezes, kuid 2003 korraldasid relvajõud sõjaväelise riigipöörde. 2006 korraldatud presidendivalimistel sai Menezes taas presidendiks. 2011–2016 oli president taas Costa.

2016. aastast on riigi president Evaristo Carvalho.

Eesti ning São Tomé ja Príncipe suhted

Eesti sõlmis São Tomé ja Príncipega diplomaatilised suhted 20. mail 2009.

Haridus

Riigi haridussüsteem on: eelkooli haridus, põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. Riigi koolid jagunevad erakoolideks ja riigikoolideks.

Riigis antakse põhiharidust 6 aastat. Samuti antakse keskharidust 6 aastat.

Riigis on 86 põhikooli ja 14 keskkooli.

1996 rajati São Tomé ja Príncipe kõrgem polütehniline instituut, mis 2014 muudeti ülikooliks.

Kultuur

Tchiloli

São Tomé ja Príncipe kultuur on kujunenud portugali ja aafrika kultuuride mõjutusel. Kaasaegses muusikas on levinud ússua ja socopé rütmid. Príncipe saarelt on pärit dêxa.

1999 avati riigi rahvusraamatukogu.

1575 rajatud São Sebastião fort muudeti 1976 rahvusmuuseumiks.

São Tomé katedraal rajati 16. sajandil ja renoveeriti viimati 1814.

Riigi sportlased on osalenud olümpiamängudel alates 1996. aasta suveolümpiamängudest Atlantas. Riigi sportlased pole seni olümpiamedaleid võitnud. 12. juuli nimeline staadion on riigi suurim ja mahutab 6500 pealtvaatajat.

Välislingid

 São Tomé ja Príncipe – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis