1999
Ilme
See artikkel räägib aastast; Prince'i albumi kohta vaata artiklit 1999 (album) ja selle albumi nimiloo kohta artiklit 1999 (laul) |
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1960. aastad |
1970. aastad |
1980. aastad |
1990. aastad
| 2000. aastad
| 2010. aastad
◄◄ |
◄ |
1995 |
1996 |
1997 |
1998 |
1999
| 2000
| 2001
| 2002
| 2003
| ►
| ►►
1999. aasta (MCMXCIX) oli 20. sajandi 99. aasta.
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]Jaanuar
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. jaanuar – euro võeti kasutusele elektroonilise valuutana.
- 3. jaanuar – Cape Canaveralilt startis Mars Polar Lander.
Veebruar
[muuda | muuda lähteteksti]- 7. veebruar – suri Jordaania kuningas Hussein. Uueks kuningaks krooniti tema poeg Abdullah.
- 10. veebruar – Prantsusmaal algas kohtuprotsess kolme endise ministri üle, keda süüdistati kuritegelikus hoolimatuses seoses 1980. aastatel tehtud vereülekannetega, kus veri oli HI-viiruse suhtes kontrollimata. Vereülekannete teel sai AIDSi vähemalt 3600 inimest, kellest tuhat oli kohtupidamise ajaks surnud.
- 11. veebruar – Pluuto liikus oma orbiidil Päikesest kaugemale kui on Neptuun, saades taas Päikesesüsteemi kaugeimaks planeediks.
- 21. veebruar – Helsingis hukkus tulistamises neli inimest.
- 23. veebruar – laviin hävitas Austrias Galtüri küla, hukkus 31 inimest.
- 25. veebruar – USA-s mõisteti mõrvas süüdi kõmuline arst Jack Kevorkian, kes oli patsientidel aidanud enesetappe sooritada.
Märts
[muuda | muuda lähteteksti]- 4. märts – Ameerika Ühendriikide merejalaväe piloot, kelle lennuk Alpides õppuste ajal suusatõstuki kaabli purustas, põhjustades 20 inimese surma, mõisteti õigeks.
- 12. märts – Ungari, Poola ja Tšehhi liitusid NATOga.
- 17. märts – Rahvusvaheline Olümpiakomitee heitis välja kuus liiget, keda süüdistati 2002. aasta taliolümpiamängude kandidaadilt Utah'lt raha, reiside ja kingituste vastuvõtmises.
- 23. märts – Uruguays hukkus atentaadis asepresident Luis María Argaña.
- 24. märts – NATO alustas õhurünnakuid Jugoslaavia vastu.
- 24. märts – Mont Blanci tunnelis hukkus põlengus 39 inimest.
- 27. märts – Kosovo sõda: Jugoslaavia väed tulistasid alla Ameerika Ühendriikide vargründelennuki F-117 Nighthawk.
Aprill
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. aprill – Kanadas loodi riigi kolmas territoorium Nunavut.
- 9. aprill – Nigeris hukkus atentaadis president Ibrahim Baré Maïnassara.
- 20. aprill – USA-s Colorados Columbine'is toimus koolitulistamine, milles hukkus 12 õpilast ja üks õpetaja.
Mai
[muuda | muuda lähteteksti]- 7. mai – Ameerika Ühendriigid pommitasid Belgradis ekslikult Hiina saatkonda. Hukkus kolm ja vigastada sai 20 inimest.
- 27. mai – Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal mõistis Slobodan Miloševići ja veel neli kohtualust süüdi sõja- ja inimsusvastastes kuritegudes.
- 28. mai – kurjategijad tapsid Rootsis kaks politseinikku.
- 29. mai – Jeruusalemmas, Iisraelis toimus Eurovisiooni lauluvõistlus, mille võitis Rootsi.
Juuni
[muuda | muuda lähteteksti]- 9. juuni – Kosovo sõda: NATO ja Jugoslaavia Liitvabariik sõlmisid rahulepingu.
Juuli
[muuda | muuda lähteteksti]- 15. juuli – Hiina teatas, et on leiutanud oma neutronipommi, avalikustades USA tuumaspionaažisüüdistuse peale pretsedenditult oma tuumaarsenali.
- 19. juuli – lennuk John Fitzgerald Kennedy juuniori, tema naise ja tolle õega kukkus New Yorgist põhja pool merre.
- 22. juuli – töötu jaapanlane tappis piloodi ja kaaperdas All Nippon Airwaysi lennuki. 516 reisijaga lennuk maandus 49 minutit hiljem Tokyos ja mees ütles, et tahtis lihtsalt ehtsat lennukit juhtida.
- 23. juuli – Cape Canaveralilt startis Chandra kosmoseteleskoop.
- 26. juuli – New Yorgis lõppes Woodstocki rokkfestivali 30. aastapäeva tähistamine vägivallaga. Põletamise ja vandaalitsemise lõpetas 500 politseiniku sekkumine.
August
[muuda | muuda lähteteksti]- 7. august – sajad islamistlikud sissid suundusid Tšetšeeniast Dagestani, võitlema Venemaa relvajõududega, alustades Dagestani sõda.
- 26. august – algas Teine Tšetšeenia sõda.
September
[muuda | muuda lähteteksti]- 3. september – Kanadas Ontario provintsis põrkas kiirteel kokku 87 autot. Hukkus kaheksa inimest.
- 7. september – Ateenas toimus 5,9-magnituudine 143 hukkunu ja rohkem kui 2000 haavatuga maavärin.
- 14. september – Kiribati, Nauru ja Tonga liitusid ÜROga.
Oktoober
[muuda | muuda lähteteksti]- 4. oktoober – teadaolevalt viimane veel elav Teise maailmasõja aegne koonduslaagriülem, 78-aastane Dinko Sakic mõisteti 20 aastaks vanglasse Horvaatia Jasenovaci koonduslaagri ülemana korda saadetud kuritegude eest.
- 5. oktoober – Londonis hukkus rongiõnnetuses 31 inimest.
- 12. oktoober – ÜRO hinnangul ületas maailma rahvaarv 6 miljardi piiri.
- 27. oktoober – relvastatud kurjategijad avasid Armeenia parlamendis tule. Hukkus kaheksa inimest, kelle hulgas olid peaminister Vazgen Sargsjan ja parlamendi esimees Karen Demirtšjan.
November
[muuda | muuda lähteteksti]- 6. november – austraallased lükkasid referendumil tagasi ettepaneku asendada kuninganna ja kindralleitnant presidendiga ning muuta Austraalia vabariigiks.
- 7. november – Cape Canaveralilt startis Marssi uurima kosmosesond Mars Global Surveyor.
- 20. november – startis Hiina Rahvavabariigi esimene kosmoselaev Shenzhou.
Detsember
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. detsember – teadlased teatasid, et inimese kromosoom on peaaegu täies ulatuses kaardistatud.
- 3. detsember – NASA kaotas ühenduse Mars Polar Landeriga.
- 11. detsember – paavst Johannes Paulus I õnnistas pärast kaks aastakümmet kestnud renoveerimistöid sisse Vatikani Sixtuse kabeli.
- 30. detsember – kurjategija pussitas eksbiitel George Harrisoni ja tema abikaasat abielupaari kodus, kuus päeva hiljem esitati sissetungijale süüdistus mõrvakatses.
- 31. detsember – Ameerika Ühendriigid andsid Panamale üle Panama kanali.
- 31. detsember – Boriss Jeltsin astus Venemaa presidendiametist tagasi. Presidendi kohusetäitjaks sai Vladimir Putin.
Sündmused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- 7. märts – toimusid Riigikogu valimised, mille võitis Keskerakond.
- 25. märts – ametisse asus Mart Laari teine valitsus.
- 30. mai – Tartus avati Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur.
- 2.–4. juuli – toimusid XXIII üldlaulupidu ja XVI üldtantsupidu.
- 11. august – Eestis oli võimalik vaadata sajandi viimast päikesevarjutust.
- 13. august – politsei viis arestikambrisse kainenema Jõgeva linnapea Kalev Lillo.
- 20. august – Kuressaare Linnateatri näitlejakohtadele ei laekunud mitte ühtegi nõuetekohast avaldust.
- 12. september – toimus Krooni valuutavahetuspunkti rööv.
- 12. oktoober – Tallinnas hukkus atentaadis ettevõtja ja endine Tallinna abilinnapea Mait Metsamaa.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Sündinud 1999
- 13. aprill – Mikael Raihhelgauz, Eesti esseist ja kirjanduskriitik
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 1999
- 4. jaanuar – Jaak Tamm, Eesti poliitik
- 10. jaanuar – Ilmar Torn, eesti graafik
- 14. jaanuar – Jerzy Grotowski, poola teatrilavastaja
- 15. jaanuar – Urmas Mikk, eesti graafik
- 23. jaanuar – Vaike Rannet, eesti kirjanik
- 5. veebruar – Wassily Leontief, USA majandusteadlane
- 7. veebruar – Ḩusayn, Jordaania kuningas
- 8. veebruar – Iris Murdoch, inglise-iiri kirjanik
- 15. veebruar – Hugo Lepnurm, eesti organist ja helilooja
- 22. veebruar – Voldemar Vaga, eesti kunstiajaloolane
- 7. märts – Stanley Kubrick, ameerika filmilavastaja
- 7. märts – Elle Tikerpäe, eesti graafik ja karikaturist
- 12. märts – Yehudi Menuhin, ameerika viiuldaja ja dirigent
- 12. märts – Abi Zeider, Eesti trompetist
- 13. märts – Anton Raadik, eesti poksija
- 21. märts – Hardi Tiidus, eesti ajakirjanik ja tõlkija
- 30. märts – Aksel Küngas, eesti näitleja ja pedagoog
- 17. aprill – Vladimír Macura, tšehhi kirjanik ja kirjandusteadlane
- 20. aprill – Anna Klas, Eesti pianist ja pedagoog
- 20. aprill – Ivar Trikkel, eesti ajakirjanik ja pedagoog
- 25. aprill – Michael Morris, kolmas parun Killanin, iiri spordijuht
- 29. aprill – Toivo Aare, eesti ajakirjanik
- 8. mai – Heino Kask, eesti spordiajakirjanik
- 14. mai – Vambola Maavara, eesti bioloog
- 16. mai – Lembit Oll, eesti maletaja
- 19. mai – Helene Johani, eesti raamatukogu- ja raamatuteadlane
- 30. mai – Kalju Lepik, eesti kirjanik
- 27. juuni – Anatoli Paal, eesti tööstusjuht
- 1. juuli – Viktor Tšebrikov, Nõukogude riigitegelane
- 2. juuli – Madis Oviir, eesti vaimulik
- 2. juuli – Mario Puzo, ameerika kirjanik
- 17. juuli – Harry Õiglane, eesti füüsik
- 23. juuli – Hassan II, Maroko kuningas
- 3. august – Tarmo Pihlap, eesti laulja
- 5. august – Anu Narusk, eesti sotsioloog
- 8. august – Paavo Rintala, soome kirjanik
- 14. august – Harry Matskin, Eesti spordiajakirjanik
- 31. august – Erna Abel, eesti suusataja ja treener
- 2. september – Madis Oviir, eesti vaimulik
- 8. september – Birgit Cullberg, rootsi baleriin ja koreograaf
- 8. september – Henn Saari, eesti keeleteadlane
- 20. september – Raissa Gorbatšova, Mihhail Gorbatšovi abikaasa
- 21. september – Aulin Rimm, eesti skulptor
- 26. september – Uno Kaljulaid, eesti matemaatik
- 26. september – Helgi Ridamäe, eesti muusikaajaloolane
- 30. september – Dmitri Lihhatšov, vene kirjandusteadlane ja kultuuriloolane
- 3. oktoober – Aleksander Gavrilov, Eesti onkoloog
- 11. oktoober – Voldemar Pinn, eesti pedagoog ja psühholoog
- 12. oktoober – Wilt Chamberlain, ameerika korvpallur
- 12. oktoober – Mait Metsamaa, eesti ettevõtja
- 14. oktoober – Julius Nyerere, Tansaania riigitegelane
- 17. oktoober – Voldemar Peil, eesti teatrikunstnik
- 19. oktoober – Nathalie Sarraute, prantsuse kirjanik
- 21. oktoober – Raul Roomeldi, eesti matemaatik
- 26. oktoober – Johannes Käbin, EKP tegelane
- 28. oktoober – Rafael Alberti, hispaania kirjanik
- 3. november – Peeter Müürsepp seenior, eesti mehaanikateadlane ja teadusajaloolane
- 6. november – Mihkel Aitsam, eesti pedagoog ja kodu-uurija
- 12. november – Iko Maran, eesti kirjanik
- 23. november – Arvi Siig, eesti luuletaja
- 5. detsember – Karin Mark, eesti antropoloog
- 10. detsember – Franjo Tudjman, Horvaatia riigitegelane
- 18. detsember – Robert Bresson, prantsuse filmilavastaja
- 19. detsember – Desmond Llewelyn, Briti (Walesi) näitleja
- 24. detsember – Erika Esop, eesti kirjanik