Parmlased

Parmlased
	; Parmlane perekonnast Tabanus
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda;
Klass	Putukad Insecta;
Selts	Kahetiivalised Diptera;
Alamselts	Kärbselised Brachycera;
Sugukond	Parmlased Tabanidae;

Parmlased (Tabanidae) on sugukond kärbselisi, kus on peaaegu 3000 eri liiki üle kogu maailma. Eestist on leitud rohkem kui 30 liiki parme.

Kehaehitus

Parmud on keskmise suurusega või suured (kehapikkus 7–26 millimeetrit). Väliselt meenutavad nad suurepealisi jässaka kehaga kärbseid. Iseloomulikud on suured eredavärvilised silmad.

Eluviis

Parmud tegutsevad ainult päeval. Nad on aktiivsed maikuu lõpust kuni septembri keskpaigani. Eriti rohkesti on neid juuni teisel ja juuli esimesel poolel.

Parmude sigarisarnase kujuga vastsed elavad vees, enamasti põhjamutta kaevunult. Mõne liigi vastsed võivad ka veepinnal ujuda. Suurema osa liikide vastsed toituvad väiksematest organismidest, vaid kibunate vastsed on täiesti taimtoidulised. Nukkumiseks ronivad täiskasvanud vastsed kuivale, mõnikord lähevad nad veekogust üsna kaugele. Elutsükli pikkus on 1 kuni 3 aastat.

Parmude ohtlikkus

Paljude parmuliikide emased on tuntud agressiivsete vereimejatena, kelle pisted on väga valusad ja nad võivad rünnata kõikvõimalikke loomi roomajatest imetajateni. Ka inimest rünnatakse väga sageli. Kõige suuremad parmuliigid, näiteks veiseparm (Tabanus bovis), inimesi ei ründa. Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahladest. Parmude sülg on küllalt mürgine, massilise esinemise korral võivad nad ohvrit tugevasti kurnata. Kuna parmud võivad verd imeda ka mõne päeva vanustelt korjustelt, võib juhtuda, et nad kannavad edasi igasuguseid haigusi.^[1]

Lisaks tavalistele parmudele (Tabanus) kuuluvad siia sugukonda veel ka kibunad (Chrysops), kes on kirjude tiibade ja ereroheliste silmadega väga valusalt hammustavad putukad, ning sõgelased (Chrysozona), kes on väikesed hallikirjude tiibadega väga tavalised parmud, keda rahvasuus ka tohmuseks, pimeloomaks või lätlasteks kutsutakse.