Moskva-Leedu sõda (1492–1494)

Esimene Moskva-Leedu sõda
	Osa Moskva-Leedu sõdadest:; Moskva-Leedu sõda (1492–1494); Teine Moskva-Leedu sõda (1500–1503); Kolmas Moskva-Leedu sõda (1507–1508); Neljas Moskva-Leedu sõda (1512–1522); Viies Moskva-Leedu sõda (1534–1537)
Toimumisaeg	1487–1494
Toimumiskoht	Verhovski vürstiriigid
Tulemus	Verhovski vürstiriigid ühendati Moskva suurvürstiriigiga
Osalised
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik	Moskva suurvürstiriik
Väejuhid või liidrid
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst Kazimieras, hiljem Aleksandras	Moskva suurvürst Ivan III

Moskva-Leedu sõda 1487–1494 (Piirisõda) – sõda ühelt poolt Moskva suurvürstiriigi ja teiselt poolt Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ning sellega personaalunioonis oleva Poola Kuningriigi vahel.

Sõjaeelne olukord

15. sajandi lõpuks teostus täielikult Kirde-Venemaa maade ühendamine Moskva suurvürstiriigi võimu alla. Moskva vürstide kõigi vene maade ühendamisele suunatud poliitika pidi paratamatult viima vastasseisuni Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga Lääne-Venemaa maade valitsemise pärast, kus tekkis moskvameelne opositsioon. Piirisõjast sai sellise vastasseisu esimene tulemus, mis pani aluse tervele reale Moskva-Leedu sõdadele 15–16. sajandil.

Oka jõe ülemjooksul asuvad Verhovski vürstiriigid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigis 1462. aastal

1470. aastatel algasid Oka jõe ülemjooksul asuvate Verhovski vürstiriikide (Karatšejevi, Zvenigorodi, Kozelski, Mosalski, Peremõšli, Novosili, Beljovski, Vorotõnski, Odojevi, Tarusa, Barjatinski, Konino, Meštšovski, Obolenski ja Spažki vürstiriik) vürstide (Tšernigov-Severski vürstide järeltulijad, kes olid vasallsõltuvuses Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigist) üleminekud koos oma valdustega Moskva ja Vladimiri suurvürsti teenistusse. Moskva suurvürsti alamaks minekut soodustas ka nende riikide vürstide vene (Rjurikovitšid) päritolu, vene õigeusutunnistus). Lisaks sõlmisid riike pidevalt sõjaretkedega rüüstanud Krimmi khaaniriik ja Moskva 1474. aastal liidulepingu, mille tulemusel suutis Moskva riik vältida rüüsteretki nendele maadele. 1480. aastal uues liidulepingus määratlesid osapooled konkreetselt oma sõjalised vastased: Suurhord ja Leedu suurvürstiriik. Osastisvürstiriikide üleminekuprotsessid tugevnesid vastavalt Moskva suurvürstiriigi järjekordsetele välispoliitilistele õnnestumistele (Novgorodi Vabariigi, Pihkva vürstiriigi, Tveri vürstiriigi jm ühendamine, vabanemine Kuldhordi sõltuvusest) ja massilise iseloomu võttis aastal 1487, kui Ivan III saavutas võidu Kaasani khaaniriigi üle.

Ühena esimestest läks Moskva teenistusse Odojevi vürstiriigi vürst Semjon Jurjevitš, kes aga hukkus varsti piirikonfliktis Leedu suurvürstiriigi vägedega. Aastatel 1481–1482 põgenes Moskva teenistusse ka Fjodor Ivanovitš Belski, kes oli kavandanud vandenõu suurvürst Kazimierase vastu ning kavatses lahutada suurvürstiriigist oma osastisvaldused, suurvürstiriigi idaosa, kuni Berezina jõeni.

1480. aastatel toimus rida Moskva suurvürstiriigi vägede rünnakuid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi territooriumile, näiteks aastal 1487 ründas vürst Ivan Mihailovitš Vorotõnski Mezetskit, röövis selle paljaks ja siis sõitis Moskvasse. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik esitas protesti, mida Ivan III keeldus rahuldamast, mis viis tegelikult sõja alustamiseni.

Sõjas eristatakse 2 etappi:

1 etapp 1487–1492;
2 etapp 1492–1494.

Sõjategevus 1487–1492

Esimest etappi iseloomustasid kohalikud kokkupõrked. Sel perioodil said teoks vürst Andrei Vassiljevitš Kosoi Patrikejevi röövretked Vjazma maadele, suurvürsti meeste retked Nedohodidesse, 11 Moskva vürsti retk Vorotõnskisse, Moskva asevalitseja meeste rünnakud Tšernokunstvosse, Andrei Kolõtsjovi retk Bologoje kalmistule, vürst Fjodor Mihhailovitš Belski röövretked Toropetsi valdadesse ja muud kokkupõrked.

Moskva suurvürstiriik laiendas pidevalt oma mõjutsooni Verhovski vürstiriikides. Sellele aitas eriti kaasa Vorotõnski piiramine vene vägede poolt A. I. Kossoi Patrikejevi juhtimisel kevadel 1489. Sama aasta lõpul läksid Ivan III poole üle kolm Belevski vürsti (Ivan, Andrei ja Vassili Vassiljevitš) ja kaks Vorotõnski vürsti (Dmitri Fjodorovitš ja Ivan Mihhailovitš), koos oma valdustega.

Sõjategevus 1492–1494

Sõja teist etappi iseloomustas sõjategevuse aktiviseerumine, mille algus langeb kokku Poola kuninga ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürsti Kazimierase surmaga (7.7.1492) ning Aleksandrase Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi troonile tõusmisega. Samas aga nõrgenesid Jagelloonide positsioonid, kuna Kazimierase järglased-pojad jaotasid isa päranduse: vanem poeg Jan Olbracht sai Poola kuningaks; Leedu suurvürstiks sai noorem vend Aleksander (Aleksandras); Kazimierzi kolmas poeg Vladislav oli selleks ajaks juba Böömi ja Ungari kuningas.

Moskvalased koos liitlastega vallutasid 1492. aasta augustis Mtsenski, Ljubutski, Mosalski, Serpeiski, Hlepeni, Rogatšjovi, Odojevi, Kozelski, Peremõšli ja Serenski. 1492. aasta augustis-septembris vallutasid Moskva väed Vjazmamaal Hlepeni ja Rogatšovi linnad.

1493. aasta alguses võtsid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi väed Mtsenski ja Serpeiski tagasi, kuid pidid Moskva vägede lähenedes taganema ja kaotasid võetud alad. Samal ajal sundisid Moskva väed Daniil Štšenja juhtimisel alistuma Vjazma ning suur osa suursugusemaid kodanikke küüditati Venemaale. Vürstid Semjon Fjodorovitš Vorotõnski, Mihhail Romanovitš Mezetski, Andrei Jurjevitš Vjazemski, Vassili ja Andrei Vassiljevitš Beljavski läksid Moskva alluvusse koos oma valdustega.

Sõjategevuse ajal ei olnud kahe riigi vahel kuulutatud välja ametlikku sõda; ametlikult sõdisid vaid piirialade osastisvürstid ja Moskva väed liitusid sõjategevusega vaid siis, kui Moskva teenistusse läinud vürstide õigusi piirati. Vjazmamaa vallutamisel toimus võimuvõitlus valitseva Vjazma vürsti, kes säilitas ustavuse Leedu suurvürstile ja tema hõimlase vahel, kes oma valdustega tahtis minna Moskva teenistusse. Moskva vägede sekkumise tulemusel valitsev vürst pagendati, Moskva teenistusse läinud vürstide õigused ja valdused tagastati ning nad võeti uute valdustega Moskva teenistusse.

Sõja lõpp ja rahuleping

23. jaanuarist kuni 1. veebruarini peeti Moskvas rahuläbirääkimisi ning veebruaris 1494 sõlmiti poolte vahel "Igavene rahu", mille järgi läks suur osa Verhovski vürstiriikide maid ja Vjazmamaa Moskva suurvürstiriigile, kes tagastas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile Ljubutski, Serpeiski, Mosalski, Opakovi ja ütles lahti nõudmistest Smolenskile ja Brjanskile.

Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst Aleksandras abiellus Ivan III tütre Jelenaga.

Vaata ka

Välislingid

Kaart "Moskva Suurvürstiriigi ja Leedu Suurvürstiriigi vaheline piirisõda aastatel 1487-1494"