Ulászló II
Ulászló II ehk Vladislav II (1. märts 1456 – 13. märts 1516) oli vastavalt Ungari ja Böömimaa kuningas.
Vladislav oli Poola kuninga (1444/1447–1492) ja Leedu suurvürsti (1440–1492) Kazimierz IV ja Austria Elisabethi poeg ning valiti pärast Böömi kuninga (1458–1471) Jiří Poděbradyst surma Böömimaa troonile. Et Böömimaa trooni taotles ka Ungari võimas kuningas (1458–1490) Mátyás Corvin, siis puhkes Ungari ja Böömimaa vahel sõda ning Mátyás okupeeris enamuse Määrimaast.
Vladislav pidi leppima sellega, et ka Ungari kuningas kandis sellest ajast Böömi kuninga tiitlit. See-eest kindlustas ta aga selle, et kui Mátyás ilma pärijateta sureb, saab Ungari troonile tema. 1490. aastal surigi Mátyás pärijateta ning Vladislav sai Ulászló II nime all ka Ungari kuningaks. Ta valis oma põhiresidentsiks Buda ning oli sellest ajast alates pigem Ungari kui Böömi kuningas.
Ulászló enda troonipärijast poeg Lajos (Ludvik) sündis üpris hilja, alles 1506. aastal. Et Ungarit ähvardas üha enam Osmanite riik ja et Ulászló pärijaid oli vaid üks, siis otsustas ta sõlmida liidu Habsburgidega. Ta leppis Saksa-Rooma keiser Maximilianiga kokku, et Lajosi pärijateta surma korral lähevad Ungari ja Böömimaa Habsburgidele, otsesemalt Maximiliani lapselapsele Ferdinandile, kes abiellus Ulászló tütrega. Keisri teine lapselaps Austria Maria abiellus aga Lajosiga. Lajos surigi varsti pärijateta ning tema valdused läksid Saksa-Rooma keiser Ferdinandile.
Isiklikku ja järglased
[muuda | muuda lähteteksti]Vladislav oli abielus: 1. (1476) Hohenzollernist Brandenburgi Albrecht III Achillese tütre Barbaraga (1464–1515); 2. Napoli kuninga Ferdinando I tütre ja Ungari ja Böömimaa kuninga Mátyás I lese Aragóni Beatricega (1457–1508) ja 3. (1502) Foix-Candale Annega, kellega sai järglased:
- Anna (1503–1547), Böömi ja Ungari printsess
- Lajos (1506–1526), Ungari ja Böömimaa kuningas Lajos II ehk Ludvik II (1516–1526)
Eelnev Jiří Poděbradyst |
Böömimaa kuningas 1471–1516 |
Järgnev: Ludvik II (Lajos II) |
Eelnev Mátyás I |
Ungari kuningas 1490–1516 |