Juhan Tuldava
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
Juhan Tuldava (sünninimi Arthur Johan Haman, perekonnanimi pärast eestistamist 29. septembril 1936 Tuldava; 23. august 1922 Tartu – 17. märts 2003 Tallinn) oli eesti keeleteadlane ja Nõukogude spioon. Ta oli Eesti Vabariigi diplomaadi Artur Tuldava poeg.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Ta käis Tallinna, Stockholmi ja Kopenhaageni koolides (lõpetas aastal 1941 Jakob Westholmi Gümnaasiumi lennu baasil Tallinna 7. Keskkooli.[1])
1948. aastal lõpetas ta Kirovi Pedagoogilise Instituudi inglise keele ja kirjanduse erialal. Alustas koostööd NSV Liidu riikliku julgeolekuga.
Aastatel 1949–1952 oli ta inglise ja vene keele õpetaja Tallinna keskkoolides.
1957. aastal lõpetas ta Stockholmi Ülikooli indoeuroopa võrdleva keeleteaduse ning germaani ja slaavi keelte alal.
Aastatel 1957–1963 oli ta Stockholmi Ülikooli aspirant ja õppejõud.
1960. aastal sai ta Rootsis litsentsiaadikraadi uurimusega läti keele definiitsuskategooriast.
1964. aastal asus ta tööle õppejõuna Tartu Riiklikus Ülikoolis.
1965. aastal atesteeriti ta Rootsis saadud litsentsiaadikraadi alusel NSV Liidu teaduste kandidaadiks.
1970. aastal sai ta kateedrijuhatajaks.
1973. aastal astus ta NLKP-sse.
Rootsis elades astus Eesti Üliõpilaste Seltsi (https://vikerraadio.err.ee/1608956522/eesti-lugu-juhan-tuldava-noukogude-spioon-ja-eesti-keeleteadlane, https://vikerraadio.err.ee/1608957014/keelesaade-noukogude-spioon-juhan-tuldava-keeleteadlasena)
Elas Tartus.
Aliased ja varjunimed agendina
[muuda | muuda lähteteksti]MGB ja KGB poolt anti talle agendinimed Voronin ja Skvortsov. Samuti kasutas ta nimesid Arthur-Johan Haman, Artur-Juhan Haman, Juhan Tuldava, Arthur Tuldava, Janis Jugans, Arthur Haman, Arturo (hüüdnimi Rootsis), Hanns Quecke (varjunimi Eesti NSV ajakirjanduses).
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Lärobok i estniska : grammatik, övningar, parlör". Medborgarskolan. 1962. (Under namnet Artur Haman)
- "De skandinaviska länderna och Estland". ("Skandinaaviamaad ja Eesti". The Scandinavian Countries and Estonia); Pangaloss
- "Rootsi keele grammatika". TRÜ. 1969
- "Rootsi-Eesti sõnaraamat". Valgus. 1996
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2015. Vaadatud 2. jaanuaril 2012.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Einar Sanden. "Mitme näo ja nimega" (dokumentaaljutustus). Cardiff 1978
- Tiit-Rein Viitso. "Doktoriväitekiri kvantitatiivlingvistika alalt". Keel ja Kirjandus 1985, nr 8. Lk 507–508
- Pekka Erelt. "Professor-spiooni riukalik reis Siberist Rootsi". Eesti Ekspress, 12. mai 1995. Lk A14–A15
- Juhan Tuldava. "Ma polnud KGB agent". Eesti Ekspress, 22. juuni 1995
- Jaak Pihlau. "Eestlaste põgenemised Läände: ärahüppajad". Tuna 2003, nr 1, lk. 87–96; nr 2, lk 79–83; nr 3, lk 78–88
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Lehekülg Genis
- Jaanika Kressa. "Nõukogude spionaaži lootustäht Juhan Tuldava ehk Arthur Haman". Kultuur ja Elu, 2002, nr 3, lk 32–35
- "In memoriam Juhan Tuldava". Postimees, 21. märts 2003
- Pekka Erelt. "Hiilgava spiooni lahkumine". Eesti Päevaleht, 26. märts 2003
- Jaak Urmet. "Juhan Tuldava oli teadlasena tunnustatud kogu maailmas". Eesti Päevaleht, 28. märts 2003, lk 20
- Pekka Erelt. "Saatuslik klassivend". Eesti Ekspress, 5. juuni 2003, lk A31
- Pekka Erelt. "Venelased tunnistasid kõige alatuma ja julmema eestlasest spiooni omaks". Eesti Ekspress, 12. aprill 2018