23. august
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
| 2024 | ||||||
23. august on Gregoriuse kalendri 235. (liigaastal 236.) päev. Juliuse kalendri järgi 10. august (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1710 – Põhjasõda: Pärnu linn kapituleerus.[1] Samal ajal lõpetas tegevuse ka 1699. aastal Tartust Pärnusse viidud ülikool.[1]
- 1786 – Venemaa andis käsu saata laiali rüütelkondade maanõunike kolleegiumid.[2]
- 1841 – ilmus esimene eestikeelne laulmise õpetus – Oleviste kiriku organisti Johann August Hageni "Öppetus, kuida laulomehhed, ja kes muud tahtwad, joudwad notidest laulo wisid ülleswõtta...".[3]
- 1920 – Peeter Parikase ja Theodor Märska eestvedamisel asutati Tallinnas osaühisus Estonia-Film, mis kujunes Eesti suurimaks ettevõtteks filmidokumentalistika alal (kuni likvideerimiseni 1932. aastal).
- 1921 – toimus iseseisvusaja esimene autovõidusõit, millest võttis osa 8 autot ja 2 mootorratast.[1]
- 1927 – Tallinna saabus rahvusvahelise tööbüroo direktor Albert Thomas.
- 1941 – ajalehes Postimees avaldati üleskutse eesti väeosade loomiseks. Saksamaa 18. armee juhataja lubas tagala julgestamiseks formeerida vabatahtlikest pataljoni-suurusi üksusi eesti ohvitseride juhtimisel. Loodi kuus julgestusgruppi ja kümmekond kaitsemeeskonda (hiljem politseipataljonid), mida peale vahiteenistuse kasutati ka otsestes rindevõitlustes.
- 1979 – Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) 40. aastapäeval esitasid 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku (sealhulgas Mart Niklus, Enn Tarto, Endel Ratas ja Erik Udam) ÜRO peasekretärile ning NSV Liidu, Saksamaa LV, Saksa DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele märgukirja (nn Balti apell) ettepanekuga tühistada MRP ja taastada Balti riikide iseseisvus.
- 1987 – Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) korraldas MRP sõlmimise aastapäeva puhul Tallinnas Hirvepargis rahvakoosoleku, mis tõi esimest korda paljude teadvusse Molotovi-Ribbentropi pakti olemasolu.[4] Ametlik ajakirjandus valas rahvakoosoleku korraldajad üle laimuga.
- 1989 – MRP sõlmimise 50. aastapäev. Balti riikide rahvarinnete organiseerimisel moodustati õhtul enam kui 600 kilomeetri pikkune inimkett nn Balti kett Tallinn–Riia–Vilnius, milles osales ligikaudu 2 miljonit inimest.[5]
- 1990 – Moskvas algasid Eesti – NSV Liidu läbirääkimised, mida teine pool pidas üksnes "konsultatsioonideks".
- 1990 – Tartu kaitseliitlased võtsid maha Lenini kuju.[6]
- 1990 – setud korraldasid Tallinnas demonstratsiooni, nõudes Petserimaa taasühendamist Eestiga.
- 1991 – Eesti ja Läti tunnustasid vastastikku teineteise iseseisvust.
- 1991 – Eesti Vabariigi valitsus kuulutas riigi omandiks raudtee, laevanduse ja liidutehased. Riigis keelati NLKP-meelse EKP organisatsiooni tegevus. Tallinnas võeti maha Lenini kuju.
- 1993 – asutati sihtkapital Eesti mõttelugu avaldamaks eesti autorite tähendusväärsemat vaimuloomingut filosoofia, esteetika, poliitika ja etnoloogia vallas.
- 1993 – kaitseministriks sai Jüri Luik.
- 1993 – Boriss Jeltsini pressiesindaja teatas, et Venemaa ei saa lubada oma huvide kõrvaletõrjumist Balti regioonis, mille hõivamisega on sajandeid tegeletud.
- 1994 – Rootsi parlamendi spiiker Ingegerd Toedsson ja Riigikogu esimees Ülo Nugis kirjutasid alla Rootsi ja Eesti parlamendi vahelise koostöö protokollile.
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 30 eKr – pärast edukat sissetungi Egiptusse lasi Octavianus tappa Marcus Antoniuse vanima poja Marcus Antonius Antylluse ning Julius Caesari ja Kleopatra poja Caesarioni.
- 476 – Odoakeri sõdurid kuulutasid oma väejuhi Itaalia kuningaks (rex Italiae)
- 1305 – Šoti vabadusvõitleja William Wallace hukati Londonis, süüdistatuna riigireetmises.
- 1382 – Mongoli Kuldhordi väed alustasid Moskva piiramist.
- 1566 – kalvinistid said Hollandis usuvabaduse.
- 1572 – toimus pärtliöö veresaun – hugenottide massiline tapmine Pariisis.
- 1609 – Galileo Galilei esitleb enda loodud teleskoopi.
- 1799 – Napoleon asus Egiptusest teele Prantsusmaal võimu haarama.
- 1833 – Briti kolooniates tühistati orjus.
- 1839 – Suurbritannia hõivas Hongkongi baasiks Hiina vastu, oopiumisõdade algus.
- 1866 – sõlmiti Praha rahu, lõppes Austria-Preisi sõda.
- 1913 – Kopenhaagenis avati Väikese merineitsi kuju.
- 1914 – Esimene maailmasõda: Jaapan kuulutas sõja Saksamaale.[7]
- 1927 – Bostonis hukati mõrvas süüdistatuna itaalia anarhistid Nicola Sacco ja Bartolomeo Vanzetti.[8]
- 1939 – Moskvas kirjutasid Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop ja Nõukogude Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov alla mittekallaletungilepingule, mille salajases lisaprotokollis jaotati omavahel Ida-Euroopa: Saksamaa sai Poola lääneosa ja Leedu (viimane läks hilisema täienduslepinguga Nõukogude Liidule), Moskvale jäid vabad käed Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaraabia suhtes.
- 1942 – Teine maailmasõda: algas Stalingradi lahing.
- 1944 – riigipööre Rumeenias, Ion Antonescu kukutati võimult.[9]
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 23. augustil
- 1740 – Ivan VI, Venemaa keiser
- 1769 – Georges Cuvier, prantsuse bioloog
- 1908 – Olaf Luiga, eesti tõstja ja maadleja
- 1911 – Enn Koemets, eesti psühholoog
- 1922 – Juhan Tuldava, eesti keeleteadlane
- 1929 – Vladimir Beekman, eesti kirjanik
- 1936 – Henry Lee Lucas, USA mõrtsukas
- 1942 – Toomas Alatalu, eesti väliskommentaator ja poliitik
- 1947 – Andres Taimla, eesti poliitik
- 1949 – Sirje Kiin, eesti kirjandusteadlane
- 1951 – Ahmat Kadõrov, tšetšeeni poliitik
- 1955 – Harri Kingo, eesti ajakirjanik
- 1961 – Alexandre Desplat, prantsuse filmihelilooja
- 1974 – Benjamin Limo, Keenia kergejõustiklane
- 1978 – Kobe Bryant, Ameerika korvpallur
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 23. augustil
- 1926 – Rudolph Valentino, itaalia päritolu ameerika näitleja
- 1939 – Germán Busch, Boliivia poliitik
- 1954 – Jaan Sarv, Eesti matemaatik ja haridustegelane
- 1962 – Walter Anderson, folklorist
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna maksimumtemperatuur +28,7 °C (1939)
- Tallinna miinimumtemperatuur +3,4 °C (1977)
- Tartu maksimumtemperatuur +29,9 °C (1939)
- Tartu miinimumtemperatuur +2,1 °C (1977)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 94
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 107
- ↑ Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia
- ↑ Meie parlament ja aeg
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. juuni 2016. Vaadatud 5. augustil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.tartu.ee/?lang_id=1&lotus_url=/muinsus.nsf/09872c18954d7cd3c2256872003789b3/e909b54f931b0107c2256d890033c22d?OpenDocument
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. august 2016. Vaadatud 5. august 2016.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.history.com/this-day-in-history/sacco-and-vanzetti-executed
- ↑ http://books.stonebooks.com/wardiary/19440823/