Mine sisu juurde

Insenerikoda

Allikas: Vikipeedia

Insenerikoda (ka Inseneride Koda, lühend IK) oli Eesti inseneride, arhitektide, insener-keemikute ja keemikute kutsealane omavalitsus aastail 1935–1940.

27. juulil 1934 otsustas Vabariigi Valitsus Insenerikoja ning inseneride, arhitektide ja keemikute kutsetegevuse seaduseelnõude läbivaatamiseks moodustada komisjoni, mille koosseisus olid teedeminister, hariduse- ja sotsiaalminister, majanduseminister ja kohtuminister, algatus teedeministril[1].

12. jaanuaril 1935 määras Teedeminister Insenerikoja elluviimise komitee järgmises koosseisus:

  • Teedeministeeriumi esindaja, ühtlasi esimees Jaan Ulk.

Eesti Inseneride Ühingust:

Eesti Arhitektide Ühingust:

Eesti Keemikute Seltsist:

21. veebruaril 1935 määras Teedeminister Insenerikoja sektsioonide alamkomiteed järgmises koosseisus:

Insenerikoja sektsioonide koosseis

[muuda | muuda lähteteksti]

24., 25. ja 28. aprillil 1935 valiti sektsioonid järgmises koosseisus:

Ehitus-sektsioon: Elmar Mõttus (esimees), August Ehvert (abiesimees), Konstantin Steinmann, Oskar Hinto ja Artur Pihlak (juhatuse liikmed); Ralf Adams (distsiplinaarkohtu liige); August Vellner ja Maximilian Grasberg (nõukogu liikmed)

Mehaanika-sektsioon: Villem Reinok (esimees), Johannes Verus (abiesimees), Ernst Masik, Ernst Hansen ja Heinrich Uuemõis (juhatuse liikmed); Aleksander Talts (distsiplinaarkohtu liige); Eduard Avik ja Artur Leetberg (nõukogu liikmed)

Elektri-sektsioon: Karl Martin (esimees), August Ratasepp (abiesimees), August Ottenson, Paul Rebane ja Eduard Kokker (juhatuse liikmed); Karl Puidak (distsiplinaarkohtu liige); Richard Jaanus ja Karl Nuter-Tammin (nõukogu liikmed)

Arhitektuur-sektsioon: Edgar Kuusik (esimees), Franz de Vries (abiesimees), Hendrik Otloot, Roman Koolman ja Alfred Kehva (juhatuse liikmed); Erich Jacoby (distsiplinaarkohtu liige; Eugen Habermann ja Artur Perna (nõukogu liikmed)

Keemia-sektsioon: Artur Puksov (esimees), Madis Nõu (abiesimees), Jaan Kark, Leopold Kampmann ja Vilhelm Vöörmann (juhatuse liikmed); Arnold Aljak (distsiplinaarkohtu liige); Johannes Hüsse ja Adolf Parts (nõukogu liikmed)

27., 28. ja 31. mail 1935 valiti täiendavalt koja organid järgmises koosseisus:

Insenerikoja esimees Anton Uesson

Distsiplinaarkohtu esimees Hans Ahven

Inserikoja Nõukogu liikmed: Richard Ambros ja Rahuleid Kask (ehitus-sektsioonist); Edgar Sommer ja Rudolf Brükkel (mehaanika-sektsioonist); Friedrich Olbrei ja Arnold Radik (elektri-sektsioonist); August Volberg ja Alar Kotli (arhitektuur-sektsioonist); Paul Kogerman ja Erich Jakson (keemia-sektsioonist).

20., 21. ja 24. aprillil ning 22., 23. ja 26. mail 1938 valiti Insenerikoja organid järgmises koosseisus:

Insenerikoja esimees Anton Uesson

Insenerikoja nõukogu: Eugen Habermann, Erich Jacoby, Edgar Kuusik, Anton Soans, Richard Ambros, Maximilian Grasberg, Nikolai Jürisson, Ottomar Maddison, Rudolf Lepp, Albert Põdrus, Arnold Radik, Artur Tääker, Johannes Hüsse, Erich Jakson, Paul Kogermann, Madis Nõu, Eduard Avik, Rudolf Prükkel, Edgar Sulg, Johannes Veerus.

Insenerikoja sektsioonide koosseis

[muuda | muuda lähteteksti]

Arhitektuuri-sektsiooni juhatus: esimees Elmar Lohk, abiesimees Hendrik Otloot, juhatuse liikmed Adolf Käsper, August Volberg, Alfred Kehva.

Ehituse-sektsiooni juhatus: esimees Artur Pihlak, abiesimees Valter Vöölmann, juhatuse liikmed Villem Lõvi, Oskar Martin, Napoleon Kurrikoff.

Elektri-sektsiooni juhatus: esimees Richard Jaanus, abiesimees August Ottenson, juhatuse liikmed August Ratassepp, Kaarel Martin, Evald Telga.

Keemia-sektsiooni juhatus: esimees Hans Sossi, abiesimees Leopold Kampmann, juhatuse liikmed Hugo Raudsepp, Albert Sikkar, Jaan Kark.

Mehaanika-sektsiooni juhatus: esimees Villem Reinok, abiesimees Edgar Sommer, juhatuse liikmed Heinrich Uuemõis, Felix Jaanivald, Ernst Masik.

Distsiplinaarkohtu esimees Hans Ahven, liikmed Aleksander Oklon, Anton Parsmann, Karl Puidak, Arnold Aljak, Aleksander Talts.

  • Insenerikoda valitud. Kaja, 29. aprill 1935, nr. 99, lk. 3.