Mine sisu juurde

Friedrich von Buxhoeveden

Allikas: Vikipeedia
Friedrich von Buxhoeveden (1789)
Krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoevedeni ja tema järeltulijate vapp

Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden (4. september 1750 Võlla mõis, Muhu kihelkond – vkj. 23. august 1811 Koluvere loss)[1] oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane, krahv aastast 1797, jalaväekindral aastast 1803.

Elukäik ja tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Buxhoevedenide suguvõsast pärit Friedrich Wilhelm sündis Paadla, Vennarti, Seljaküla, Orkse ja Kumna mõisniku Otto Friedrich von Buxhoevedeni (1703–1754) ja Helene Charlotte von Weymarni (1722–1776) pojana.[2]

Ta lõpetas 1770. aastal aadli suurtüki- ja inseneriväe kadetikorpuse. Kadetina osales ta Vene–Türgi sõjas, kus tegutsemise eest lahingus Benderõ all ülendati 1770 insener-praporštšikuks. 1771 sai ta tormijooksul Brailale kaks korda haavata, kuid jäi sõjaväljale ja viis 2 vaenlase suurtükki rivist välja. Selle kangelasteo eest anti talle Püha Georgi 4. järgu orden. 1772 sai temast Venemaa suurtükiväe kõrgema ülemjuhataja Grigori Orlovi adjutant. abiellus 1777. aastal Natalja Aleksejevaga (1758–1808), kes oli Katariina II ja Grigori Orlovi vallastütar. Alates 1783. aastast oli ta Käkisalmi ihukaardiväepolgu ülem.

Vene-Rootsi sõja ajal oli ta Läänemere sõudelaevastiku dessantüksuse ülem. Eduka tegutsemise eest sellel ametikohal autasustati teda Püha Georgi ordeni 3. järguga ja ülendati kindralmajoriks.

Kosciuszko ülestõusu mahasurumise ajal juhatas Buxhoeveden jalaväediviisi. Ta osales Aleksandr Suvorovi ülemjuhatuse all tormijooksus Varssavile. Silmapaistva tegutsemise eest lahingus autasustati teda Püha Vladimiri 2. järgu ordeni ja kuldmõõgaga. 17941796 oli ta Varssavi komandant ja Poola kuberner. Juunist 1797 augustini 1798 oli ta Peterburi sõjakuberner.

18031807 oli ta Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner.

Buxhoeveden osales 2. detsembril 1805 Austerlitzi lahingus, kus pidi juhatama Vene-Austria vägede vasakut tiiba, kuid oli lahingu ajal purjus[küsitav], mis aitas Napoleonil lihtsamini võita.

Ta juhtis Vene vägesid Vene-Rootsi sõja ajal 1808. Sõjakäigu eduka alustamise eest autasustati teda Püha apostli Andreas Esmakutsutu ordeniga ja Sveaborgi kindluse vallutamise eest Püha Georgi 2. järgu ordeniga. Ta sõlmis vaherahu, mida Aleksander I ei ratifitseerinud, vaid saatis Buxhoevedeni sama aasta detsembris erru.

Laitmatu teenistuse eest autasustati Buxhoevedenit Püha Vladimiri 1. järgu ordeniga, Püha Aleksandr Nevski ordeniga, Valge Kotka ordeniga ja Püha Anna 1. järgu ordeniga.

Väejuhatajana pooldas Buxhoeveden vägede manööverliikumisi, juhatas neid suure, isegi liigse pedantsusega. Ta oli järsu ja sõltumatu iseloomuga, suutis vastu võtta julgeid otsuseid ja oli nende elluviimises järjekindel.

Pärast Braunschweig-Wolfenbütteli printsessi Auguste Karoline surma omandas Buxhoeveden Koluvere lossi ja selle juurde kuuluvad maad.

Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden abiellus 1777. aastal Natalja Aleksejevaga (1758–1808), kes oli Katariina II ja Grigori Orlovi vallastütar. Natalja kasuisa oli polkovnik Aleksandr Aleksejev.[3] Naine oli lõpetanud Smolnõi instituudi.

Abielust sündis kaheksa last:[1][4][5]

Viited:[1][2][8][9][10][11]

krahv Friedrich Wilhelm von Buxhoevedeni esivanemad
krahv
Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden
(1750–1811)
Otto Friedrich von Buxhoeveden
(1703–1754)
Otto Reinhold von Buxhoeveden
(1662–1705)
Otto Friedrich von Buxhoeveden
(1640–1697)
Reinhold von Buxhoeveden
(suri 1664)
Sophie Magdalene von Taube
(1621–1677)
vabapreili
Gertrud Elisabeth Wrangel af Ludenhof
(1640–1680)
vabahärra
Hermann Wrangel af Ludenhof
(suri 1675)
Anna Dorothea von Tiesenhausen
vabapreili
Barbara Juliane von Uexküll-Gyldenband
(1683–1710)
vabahärra
Johann von Uexküll-Gyldenband
(surnud 1703)
vabahärra
Reinhold Johann von Uexküll-Gyldenband
(maetud 1672)
Margarethe Nieroth
Anna Magdalena Wrangel
(1645–1712)
Helm Wrangel[12]
(1600–1647)
Magdalena von Buchwald
Helene Charlotte von Weymarn
(1722–1776)
Heinrich von Weymarn
(1670–1763)
Jobst von Weymarn
(1641–1697)
Johann Jürgen Weimer
von Willich
Judith Schulz ...
...
Agneta Elisabeth von Berg
(1684–1771)
Claus von Berg ...
...
Helena von Grünewaldt Jürgen von Grünewaldt
Margaretha von Hove
  1. 1,0 1,1 1,2 "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland", Görlitz, 1930. Lk. 27–28
  2. 2,0 2,1 "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland", Görlitz, 1930. Lk. 22
  3. "Буксгевден Наталия Александровна". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. oktoober 2007. Vaadatud 4. oktoober 2009.
  4. Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, 1935, lk. 70
  5. vgd.ru: БУКСГЕВДЕН ФЕДОР ФЕДОРОВИЧ
  6. r-g-d.ru: НЕЛИДОВ АРКАДИЙ ИВАНОВИЧ 1772–1834
  7. Поколенная роспись рода князей Черкасских
  8. "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland", Görlitz, 1930. Lk. 21
  9. "Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft" 1935. Lk. 427–428
  10. "Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft" 1935. Lk. 464
  11. "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland", Görlitz, 1930. Lk. 502
  12. Svenskt biografiskt handlexikon, 1906, lk.745

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Nikolai Arharov
Peterburi kindralkuberner
17971798
Järgnev
Krahv Peter Ludwig von der Pahlen
Eelnev
Vürst Sergei Golitsõn
Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner
18031807
Järgnev
Aleksandr Tormasov