Barack Obama

Barack Obama
44. Ameerika Ühendriikide president
	Ametiaeg; 20. jaanuar 2009 – 20. jaanuar 2017
Eelnev	George W. Bush
Järgnev	Donald Trump
Ameerika Ühendriikide senaator; valitud Illinoisist
	Ametiaeg; 3. jaanuar 2005 – 16. november 2008
Eelnev	Peter Fitzgerald
Järgnev	Roland Burris
Illinoisi senati liige
	Ametiaeg; 8. jaanuar 1997 – 4. november 2004
Eelnev	Alice Palmer
Järgnev	Kwame Raoul
Isikuandmed
Sünninimi	Barack Hussein Obama II
Sünniaeg	4. august 1961 (63-aastane); Honolulus O'ahul Hawaiil
Erakond	Demokraatlik Partei
Abikaasa	Michelle Robinson (1992–)
Vanemad	Barack Obama sen.; Ann Dunham;
Lapsed	Malia Obama; Sasha Obama;
Sugulased	Barack Obama perekond
Elukoht	Kalorama, Washington
Alma mater	Occidental Kolledž; Columbia Ülikool; Harvardi Ülikool;
Autogramm

Barack Obama ametisse vannutamise kõne

Barack Hussein Obama (sündinud 4. augustil 1961 Honolulus) on Ameerika Ühendriikide poliitik, Demokraatliku Partei liige. Ta oli Ameerika Ühendriikide 44. president 20. jaanuarist 2009 kuni 20. jaanuarini 2017.

Barack Obama on õppinud New Yorgis Columbia ülikoolis politoloogiat ja saanud doktorikraadi õigusteaduse alal Harvardi ülikoolist.

Enne poliitikukarjääri töötas Obama tsiviilõiguse juristina ja pidas Chicago Ülikoolis konstitutsiooniõiguse loenguid.

Poliitikukarjäär

1996. aastal kandideeris Obama Illinoisi osariigi senatisse. Ta saavutas valimistel 82,16% häältest. 1998 valiti ta senatisse tagasi, kogudes seekord juba 89,17% häältest. 2002 valiti ta senatisse kolmandaks ametiajaks, seekord vastaskandidaatideta, kogudes 100% häältest, sealhulgas ka häälte arvult rohkem kui eelmistel valimistel.

2000 kandideeris Obama Ameerika Ühendriikide Esindajatekotta demokraat Bobby Rushi vastu, kes oli juba 4 ametiaega esindajatekojas olnud. Rushi toetus rahva seas oli väga kõrge, kuid Obama tundis, et suudaks Illinoisi veelgi paremini esindada. Demokraatide eelvalimistel kogus Rush 59,37% häältest Obama 29,54% vastu. Lõplikud valimised olid Rushi jaoks juba lihtsad: ta kogus 89,81% häältest ja on seni ainus, kes suutnud Obamat valimistel võita. 2012 valiti Rush juba 11. ametiajaks esindajatekotta.

2004 kandideeris Obama Ameerika Ühendriikide Senatisse. Eelmine senaator, vabariiklane Peter Fitzgerald keeldus teiseks ametiajaks kandideerimast, sest Vabariiklik Partei ei toetanud tema kandidatuuri. Nimelt oli Fitzgerald organiseerinud korruptsiooni uurimise Illinoisis, mille tulemusena valimisteaegne Illinoisi kuberner, vabariiklane George Ryan pidi aastatel 2006–2013 vangis olema. Enne Fitzgeraldit senaator olnud demokraat Carol Moseley-Braun keeldus samuti kandideerimast. Demokraatide eelvalimised võitis Obama, kogudes 52,8% häältest. Vabariiklaste eelvalimised võitis Jack Ryan, kogudes 35,5% häältest. Ryanit kandidatuuri kahjustasid ilmsikstulnud seigad tema lahutuse kohta ulmefilmide näitlejast Jery Ryanist ja nende ühise lapse hooldusõiguse kohta. Seetõttu loobus Ryan poole kampaania ajal kandideerimast ning vabariiklased asendasid ta Alan Keyesiga, kes aga oli Marylandist ja tal polnud Illinoisiga erilisi sidemeid, samuti polnud ta osalenud eelvalimistel. Obama kogus valimistel 70,0% häältest.

2008. aastal kandideeris Obama USA presidendiks. Demokraatliku Partei eelvalimised olid USA läbi aegade kõige tasavägisemad suure erakonna eelvalimised. Obama peamine vastaskandidaat oli 42. USA presidendi Bill Clintoni abikaasa Hillary Clinton. Rahva häältest kogus Hillary Clinton 48,03%, Obama 47,41% ja demokraatide asepresidendikandidaat 2004. aasta presidendivalimistel John Edwards 2,65%. Kuid demokraatide üleriigiline konverents kinnitas presidendikandidaadiks Obama. Obama valis USA asepresidendikandidaadiks Joe Bideni. 4. novembril 2008 võitis ta valimised, kogudes 52,92% häältest. Vastaskandidaat John McCain, kelle asepresidendikandidaat oli Sarah Palin, kogus 45,66% häältest. 16. novembril lahkus Obama senaatori ametist.

Presidendikandidaadina taotles Barack Obama Iraagi sõja lõpetamist, USA energeetilise sõltumatuse suurendamist ja üldise arstiabi parandamist.

Ajakiri Time valis Barack Obama 2008. aasta inimeseks.

Aastal 2009 pälvis ta Nobeli rahuauhinna.

6. novembril 2012 valiti ta tagasi teiseks ametiajaks. Ta kogus 50,95% häältest ja tema asepresidendikandidaat oli taas Biden. Tema vastaskandidaat oli Mitt Romney, kelle asepresidendikandidaat oli Paul Ryan. Romney kogus 47,31% häältest.

3. septembril 2014 oli Obama ametlikul visiidil Eestis. Temast sai George W. Bushi järel teine ametis olev ja üleüldse kuues Ameerika Ühendriikide president, kes on Eestit külastanud.

Isiklikku

Barack Obama abiellus 1992. aastal Michelle Robinsoniga. Neil on tütred Malia (sündinud 1999) ja Sasha (sündinud 2001). Tema isa on Keenia päritolu, ema ameeriklane. Kuuenda eluaastani elas Obama Honolulus, hiljem indoneeslasest kasuisaga Jakartas.

Kriitika

Barack Obamat on massimeedias kritiseeritud kohtuväliste droonirünnakute pärast, kaasa arvatud USA enda kodanike vastu.^[1] Barack Obamat on massimeedias kritiseeritud kohtuväliste droonirünnakute pärast, kaasa arvatud USA enda kodanike vastu.^[2]^[3] Peale tavaliste droonirünnakute tehakse double tap-rünnakuid pommitatud paiku koristavate inimeste vastu, samuti on teada pommitamisi matuste ajal.^[4] Iga droonirünnaku peab president ise autoriseerima.^[5] Mõne kriitiku sõnul on USA võimuses tappa keda iganes ilma eelneva uurimiseta, mis rikub rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigusi ja välisriikide suveräänsust.^[6]

Juhitakse tähelepanu, et USA-s võivad ettevõtted otseselt toetada valimisi, mille tagajärjel hakkavad valitud ametnikud kalduma nende huvisid kaitsma.^[7]

Mälestuse jäädvustamine

2007. aastal avastas Kerry Knudsen California osariigist Santa Rosa saarelt uue kuldsambliku liigi, mille ta kirjeldas 2009. aastal ja nimetas Barack Obama järgi Caloplaca obamae.^[8]