Adalbert Toots
 | ||
| 7-8. koht | 1936 | kergekaal vabamaadlus |
| ||
| Hõbe | 1945 | võistkond Kreeka-Rooma maadlus |
Adalbert Toots, ka Aristokles-Adelberg Toots (12. märts 1910 Tartu – 25. august 1948 Južkuzbasslagi vangilaager, Kemerovo oblast, Vene NFSV)[1] oli eesti maadleja.
Ta tuli 6 korda Eesti meistriks: 3 korda Kreeka-Rooma ja 3 korda vabamaadluses. Kui edaspidi on kaal nimetamata, võistles ta kergekaalus.
Ta alustas maadlustreeninguid Tartu Kalevis 1928. aastal.
Detsembris korraldati Helsingis esimene Eesti–Soome maavõistlus. Toots esines Eesti koondises kergekaalus. Eesti kaotas 6:22 ja ka kergekaalus jäi Soome peale. Tõenäoliselt kaotas Toots mõlemad kohtumised.[2]
Eesti meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses võitis Toots Eesti esinumbrit Voldemar Välja, kes siiski meistriks tuli, aga samal aastal peetud Raskejõustiku mängudel võitis Toots kindlalt[3]. Toots tuli Eesti meistriks vabamaadluses[4], mida Väli ei harrastanud.
1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis osales Toots vabamaadluses. Ta jäi esimeses ringis vabaks. Teises ringis kaotas ta jaapanlasele Eiichi Kazamale 0:3. Kolmandas ringis oli ta kindlalt parem Kanada maadlejast Howard Thomasest. Neljandas ringis prantslase Charles Delporte'i vastu sai Toots vigastada ja langes välja[5]. Toots sai 7.–8. koha.
17.–18. märtsil korraldati Tallinnas maavõistlus Soomega, kus Toots arvati Eesti B-koondisse. Ta sai mitmekordselt Euroopa meistrilt Lauri Koskelalt seljakaotuse ajaga 15.54. Eesti B-koondis võitis Soome B 4:3 (võitsid Heino Kaaremäe-Kristal, Voldemar Roolaan, Olaf Luiga ja Johannes Kotkas). Eesti A-koondis alistas Soome A koguni 5:2, kusjuures kergekaalus sai Voldemar Väli A. Reini vastu väikese töövõidu.[6]
Märtsi alguses toimusid Tallinnas Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluse kergekaalus, kus Toots sai Välja järel teise koha.[7]
14. novembril alistas Eesti Tallinnas Saksamaa maavõistlusel 5:2. Toots kohtus F. Weickartiga. Mõlemad said märkuse passiivsuse eest, mis aga ergutas neid vähe. Parteris suutis Toots vastase korra üle silla tõmmata ja seetõttu anti talle väike paremusvõit. Veel võitsid Martin Maiste, Voldemar Roolaan, Ago Neo ja Johannes Kotkas.[8]
Eesti meistrivõistlused vabamaadluses toimusid 10. ja 11. detsembril Tallinnas ja Toots tuli teist korda Eesti meistriks.[9]
Veebruari lõpus alistas Eesti maavõistluses Läti 6:1. Eesti sai üheainsa seljavõidu, Toots võitis vastase kohtunike häältega.[10]
5. ja 6. märtsil toimusid Tallinnas Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluse kergekaalus. Toots tuli Välja järel teiseks.[10]
25. ja 26. märtsil toimus Tallinnas maavõistlus Soomega. Toots oli taas B-koondises. Ta sai A. Soinilt suure punktikaotuse nagu A-koondislane Väli Lauri Koskelaltki. Eesti A-koondis kaotas 3:4, aga Eesti B võitis 4:3 (võitsid Evald Sikk, Voldemar Mägi, Edgar Rohtmets ja Nikolai Karklin).[11]
25.–28. aprillil toimusid Oslos Euroopa meistrivõistlused. Kuna Väli ei tundnud end hästi, loovutas ta oma koondisekoha Tootsile. Toots sai avavoorus Taani maadlejalt Aage Meierilt väikese punktikaotuse. Teises voorus sai ta aga väikese punktivõidu Türgi maadleja Yasar Dogu üle. Dogu seevastu alistas need meistrivõistlused võitnud Rootsi maadleja Gösta Anderssoni ja tuli hõbemedalile. Kolmandas ringis tuli talle vastu Saksamaa maadleja Heinrich Nettesheim. Toots vajas võitu, Nettesheim seljavõitu, et mitte välja langeda. Toots tegi ilusa matši ja sai sakslase sildagi, aga ei jaksanud teda seal hoida. Kohtumise lõpus ründas sakslane maruliselt. Toots ei lasknud end seljatada, aga siiski sai ta suure punktikaotuse ja mõlemad langesid välja.[12]
Eestlastest tuli Johannes Kotkas Euroopa meistriks, Edgar Puusepp pälvis hõbemedali ja Ago Neo pronksmedali. Riikidevahelises punktiarvestuses kogus Eesti 6 punkti, millega sai Rootsi (13), Soome (9) ja Saksamaa (7) järel neljanda koha.[13]
9. ja 10. detsembril kaitses Toots Eesti meistri tiitlit vabamaadluse kergekaalus.[14]
2. ja 3. märtsil toimusid Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses. Toots sai seekord pronksmedali, ettepoole jäid Voldemar Väli, kellele see oli 13. järjestikune meistritiitel, ja Aat Männis.[14]
Toots osales Gorkis Nõukogude Liidu meistrivõistlustel, tulles kergekaalus 5. kohale.[15]
Toots tuli esimest korda Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluses.[4]
Toots tuli teist korda Kreeka-Rooma maadluses Eesti meistriks, aga seekord erandlikult kergekeskkaalus. Kergekaalus võitis taas Väli.[16]
Toots tuli Kreeka-Rooma maadluses kolmandat korda Eesti meistriks, jällegi kergekaalus[4]. Väli oli Rootsi põgenenud[17].
Nõukogude Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel ei konkureerinud liiduvabariikide, vaid linnade esindused. Tallinna koondises oli ka Toots. Kõigepealt alistas Tallinn Tondi maneežis Riia 6:1. Seejärel sõideti Sverdlovskisse ja võideti sealsetki koondist 6:1. Sellega jõuti Moskvas peetud finaalturniirile, kus osalesid veel Moskva, Kiievi ja Tbilisi koondised. Tallinn alistas Tbilisi 5:2, Moskva alistas Tbilisi 6:1. Kiievit võitsid mõlemad 4:3. Järgnes Tallinna ja Moskva vaheline finaal, mille Tallinn napilt 3:4 kaotas. Toots kaotas A. Solovjovile.[18]
Edaspidine elu
[muuda | muuda lähteteksti]Adalbert Toots arreteeriti NKVD poolt 1946. Ta suri 1948. aastal Kemerovo oblastis Južkuzbasslagi vangilaagris.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Maadlus 1936. aasta suveolümpiamängudel
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. september 2013. Vaadatud 10. septembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Lembit Koik. "100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)". Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996, lk. 130
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 136
- ↑ 4,0 4,1 4,2 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 319
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 138
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 143, 145
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 152
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 160
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 161
- ↑ 10,0 10,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 163
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 164
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 165
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 166-167
- ↑ 14,0 14,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 169
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 191
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 319, 320
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 172
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 197-198
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Biograafia ESBL-is
- Adalbert Toots veebisaidil Olympedia (inglise)
