Ühikelement
Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. |
Ühikelement ehk neutraalne element mingi binaarse algebralise tehte * suhtes hulgal H on element e, mille puhul hulga H mis tahes elemendi a korral kehtivad võrdused
- (1) e*a=a
ja
- (2) a*e=a.
Ühikelemendi ainsus
[muuda | muuda lähteteksti]Teoreem. Kui ühikelement eksisteerib, siis ta on ainus.
Tõestus. Olgu meil kaks ühikelementi e ja E. Siis võrduse (1) põhjal
- e*E=E
ning võrduse (2) põhjal
- e*E=e.
Järelikult
- e=E,
nii et ühikelemendid langevad kokku.
Termini päritolu ja tähistused
[muuda | muuda lähteteksti]Ühikelemendi prototüübiks on arv 1, mis on arvude korrutamise suhtes ühikelement.
Sellepärast on ühikelemendi tähiseks sageli 1. Vahel kasutatakse tähisena tähte e või E (saksa sõnast Einheit 'ühik').
Nullelement
[muuda | muuda lähteteksti]Arvude liitmise suhtes on ühikelemendiks arv 0.
Kui vaadeldavaks tehteks on liitmine või kui kasutusel on aditiivne tähistus, nimetatakse ühikelementi nullelemendiks ja tähistatakse sümboliga 0.
Ringi ühikelement
[muuda | muuda lähteteksti]Ringi ühikelemendiks nimetatakse ühikelemendi selle ringi korrutamistehte suhtes.
Võre ühikelement
[muuda | muuda lähteteksti]Võre ühikelemendiks nimetatakse võre suurimat elementi. Ta on ühikelement võre ühenditehte suhtes.