Aachen

Aachen
[ 'aahhen ]
Aacheni lipp Aacheni vapp
Pindala: 160,82 km²
Elanikke: 252 769 (31.12.2023)
Koordinaadid: 50° 47′ N, 6° 5′ E

Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas. See asub Belgia ja Hollandi piiri ääres 65 km Kölnist lääne pool Eifeli rahvuspargi lähedal. See on Saksamaa kõige läänepoolsem linn. Aachen on Aacheni linnaregiooni keskus ja paikneb Maasi-Reini euroregiooni keskel.

Koht Vaalsi vallas, kus Hollandi, Belgia ja Saksamaa piir kokku saavad

Aacheniga piirnevad järgmised linnad ja vallad (päripäeva alates loodest): Herzogenrath, Würselen, Eschweiler, Stolberg ja Roetgeni vald (kõik Aacheni linnaregioonis), Raereni vald, Kelmise vald ja Plombièresi vald (Liège'i provints Belgias) ning Vaalsi vald, Gulpen-Wittemi vald, Simpelveldi vald, Heerlen ja Kerkrade vald (kõik Limburgi provintsis Hollandis).

Aacheni pindala on 160,85 km². Linnapiiri pikkus on 87,7 km, sellest 23,8 km moodustab piir Belgiaga ja 21,8 km piir Hollandiga. Suurim ulatus põhja-lõuna suunas on 21,6 km, lääne-ida suunas 17,2 km.

2011. aasta rahvaloenduse baasil arvutatud elanike arv oli 2013. aasta 31. detsembri seisuga 241 683, rahvastiku tihedus 1503 in/km².

Tähised ja sümbolid

Sihtnumbrid on 52062–52080.

Suunakoodid on 0241, 02403, 02405, 02407 ja 024080241.

Autode linnatunnused on AC ja MON.

Ametlik vallakood on 05 3 13 000.

Vaade Lousbergilt Aachenile. Keskel toomkirik ja raekoda

Aachenil on oma vapp ja lipp.

Nimi

Linna nimi on Oche murdes Oche, prantsuse keeles Aix-la-Chapelle [eks-la-šap'el], hollandi keeles Aken ['aaken] või ['aake], hispaania keeles Aquisgrán [akisgr'an] ja itaalia keeles Aquisgrana [akisgr'ana].

Tervisveeallikate koha algne ladinakeelne nimi oli Aquae Grani või Aquis-Granum (Aquisgranum, Aquis Granum). See tähendab 'Granuse veed' ehk 'Granuse allikad'. Nime teine pool on nähtavasti keldi vee- ja tervisejumala ladinapärane nimi. Granuse nime kannab üks mineraalvee mark. Nime esimene pool tuleb sõnast aqua, 'vesi'. Saksakeelne nimi tuleb tüvest âh-, mis samuti tähendab 'vesi'. Prantsuse keeles on sõna aquas (mitmuse akusatiiv sõnast aqua) võtnud vormi aix. Sama vorm esineb ka Aix-en-Provence'i, Provence'is asuva Vana-Rooma tervisvetekoha nimes. Kuurortlinnana tohiks Aachen kasutada ka nime Bad Aachen, kuid ametlikult seda enamasti ei kasutata, kuna praeguse nimekujuga on Aachen tähestikulises nimekirjas eespool või lausa esimene.

Vaade Luisenhospitalist St. Jakobi kirikule, Lousbergile, Aacheni raekojale, Aacheni toomkirikule ja teistele linna iseloomulikele hoonetele

Loodus

Asend

Aachen asetseb kirde poole avatud orukatlas, kuhu kogunevad Wurmi lisajõed (sh Johannisbach) ja voolavad Ruri jõe poole. Linna territoorium asetseb seega Maasi jõgikonnas otse Reini kiltkivimäestiku (Eifeli) põhjaservas, umbes 30 km Hohes Vennist põhja pool.

Pinnamood

Linna kõrgeim punkt (410 m üle merepinna) paikneb linna äärmises kaguosas. Madalaim punkt (125 m) asub linna põhjaosas Hollandi piiri ääres. Linna keskmine kõrgus on 191 m üle merepinna.

Aachenist lõuna pool algab Eifeli mäestik.

Haldus

Aachen on kreisivaba linn Nordrhein-Westfaleni liidumaa Kölni ringkonnas, Aacheni linnaregiooni keskus.

Linnarajoonid

Aachen jaguneb 7 linnarajooniks. Igas linnarajoonis on linnarajooniesindus, linnarajoonipea ja linnarajooniamet. Linnarajooniesinduse valivad linnarajooni elanikud kohalikel valimistel.

Linnarajoonid on:

• Aachen-Mitte
• Brand
• Eilendorf
• Haaren
• Kornelimünster/Walheim
• Laurensberg
• Richterich

Poliitika

Ülemlinnapea on Marcel Philipp (Kristlik-Demokraatlik Liit). Valitsev partei on Kristlik-Demokraatlik Liit.

2002. aasta 31. detsembri seisuga oli linna võlg 618 miljonit eurot.

Rahvastik

Elanike arv

Skulptuur Aachenis

Elanike arv on 240 100 (2012).

Rahvastiku tihedus on 1492 inimest ruutkilomeetri kohta.

Varasemad elanike arvud:

• 1880: 80 000
• 1991: 243 200 (hinnanguliselt)
• 2001: 255 000
• 2002: 247 740 (31. detsember; rahvastiku tihedus 1540 inimest ruutkilomeetri kohta)
• 2005: 257 250 (31. mai)
• 2006: 258 800
• 2008: 259 300

Vanuseline struktuur

0–18 eluaastat: 16,1%
18–65 eluaastat: 67,2%
üle 65 eluaasta: 16,7%

Töötus

Töötuid oli 2003. aasta 30. juuni seisuga 12,5% ja 2012. aasta 30. aprilli seisuga 9,7%.

Välismaalased

Välismaalaste osakaal oli 17,7%.

Keel

Kohalik murre on Oche murre ehk Aacheni murre, mis kuulub ripuaari murderühma.

Majandus

Aachen asub söekaevanduspiirkonnas. 19. sajandi lõpuks arendati Aachen lähedal asuvate mägede söevarude kasutuselevõtuga tööstuskeskuseks ja raudteesõlmeks. Valmistati rauda raudtee tarbeks, nööpnõelu, nõelu, nööpe, tubakatooteid ning villast, siidist ja nahast tooteid.

Aachen on olnud juhtival kohal kalevi, nõelte ja vihmavarjude tootmises.

Tööstus

Aachen on suur tööstuskeskus. Seal toodetakse rauda, terast, tekstiiltooteid, klaasi, masinaid, rööbassõidukeid, nõelu, nööpnõelu ja maiustusi. Tehnikaülikooli RWTH Aachen ümber on tekkinud arvuteid, tarkvara ning muud kõrgtehnoloogiat tootvad ettevõtted.

Liiklus

Aachen on suur raudteesõlm, mis teenindab ka ülikiirete rongide võrku Thalys. Kiirrong Thalys sõidab Kölnist läbi Aacheni, Liège'i ja Brüsseli Pariisi. Peale peavaksali on veel vaksalid Aachen-West ja Aachen Rothe Erde.

Umbes 30 km kaugusel kesklinnast Hollandi territooriumil on lennujaam Maastricht Aachen Airport, mida kasutab teiste seas ka lennufirma KLM.

Aachen on maanteesõlm, kus ristuvad maanteed A4, A44 ja A544. A4 viib Kölni ja Hollandisse, A44 Düsseldorfi ja Belgiasse. A544 ühendab A4 ja A544 ristumiskohta Europaplatziga Aacheni idaosas.

1974 lõpetati liiklus viimasel Aacheni trammiliinil. Linnasisene ühistransport piirdub sellest ajast bussidega. Viimastel aastatel on küll püütud taastada trammi- ja linnaraudteeliiklust, kuid projekt on seni takerdunud kulukuse taha ja 1999. aastal see seiskus.

Haridus

Aachenis on suur tehnikaülikool (RWTH Aacheni Ülikool), mis paistab silma eriti mehaanika ja inseneriteaduste alal. Selle ülikooli osa on Klinikum Aachen, mis on suurim ühekorpuseline haigla Euroopas.

Ajalugu

Roomlased ehitasid kuumade väävliallikate ümber luksuslikud saunad, kuhu nad juhtisid kanalite kaudu allikad. See kanalite süsteem on praegugi kasutusel.

Pärast Rooma aega oli see koht kuni 8. sajandini unaruses. 8. sajandil on kohta mainitud Aquis' villa nime all. Aastal 768 külastas Aachenit Frangi riigi kuningas Karl Suur, kes võib-olla ka sündis seal. Koht meeldis talle ning kakskümmend aastat hiljem hakkas ta sinna paleed ehitama. Selle palee suurejoonelisest kabelist sai hiljem Aacheni toomkirik (toomkirikut hakati ehitama 796). Karl Suur veetis seal kuumaveeallikate tõttu suurema osa talvedest 800–814. Aastal 814 ta Aachenis ka suri ja maeti kabelisse; tema haud on säilinud. Aachenist sai Karl Suure ajal Euroopa kultuuri keskus ning Alpidest põhja pool asuvate maade pealinn. Karl vabastas linna elanikud sõjaväeteenistusest, maksudest ja isegi vangistusest.

Aastal 936 krooniti toomkirikus Saksa-Rooma kuningaks Otto I. Järgneval 600 aastal krooniti seal kõik Saksa-Rooma riigi kuningad, viimasena Ferdinand I aastal 1531.

Pärast Karl Suure surma purustasid normannid osaliselt toomkiriku. Otto III taastas selle 983. Pärimuse järgi olevat Otto III avanud Karl Suure haua ning näinud, et Karl istub sirgelt hiigelsuurel marmortoolil, valge rüü seljas, skepter käes ja kroon peas. Hirmununa lasknud Otto haua uuesti sulgeda. Haud jäi puutumatuks, kuni Friedrich I Barbarossa selle 169 aastat hiljem uuesti avas. Neid kasutati järgmise 32 Saksa-Rooma riigi keisri kroonimisel.

Keskajal oli Aachen üks Saksa-Rooma riigi suuremaid linnu. Ta jäi vabalinnaks (vaba riigilinn Aachen) Saksa-Rooma riigi koosseisus. 14. sajandil oli Aachen tähtis Hansa Liidu liige ning hoidis enda kontrolli all Maasi ja Reini jõe vahelist ala. Kui 1495 moodustati Wormsis riigireformiga riigiringkonnad, siis Aachen läks Alam-Rein-Vestfaali ringkonna koosseisu.

Pärast kolmekümneaastast sõda kaotas Aachen üleeuroopalise tähtsuse.

Aachenis peeti kolm Euroopa suurriikide kongressi. Aastal 1668 toimunud kongress lõpetas Prantsusmaa ja Hispaania vahelise devolutsioonisõja. Teine Aacheni kongress määras 1748 Austria pärilussõja rahutingimused. Kolmas Aacheni kongress 1818 pidi tooma korra Napoleoni sõdade järgsesse segadusse.

Esimese maailmasõja alguses alustas Saksamaa Aachenist üllatusrünnakut Belgiale.

Teise maailmasõja ajal sai linn rängalt kannatada. 1940 oli see üks kohtadest, kust Saksamaa alustas Belgia ja Hollandi vallutamist. Liitlasväed vallutasid selle 2. oktoobril või 20. oktoobril 1944 esimesena suurtest Saksamaa linnadest. Adolf Hitler ei lubanud linna kaitsvatel sõjavägedel linna loovutada. Sellepärast oli linn enne vallutamist USA suurtükiväe tugeva tule all.

Aacheni toomkirikust olid reliikviad evakueeritud. Pärast sõja lõppu oli toomkirik üks vähestest hoonetest, mis püsti oli.

Vaatamisväärsused

Toomkirik

 Pikemalt artiklis Aacheni toomkirik

Aacheni toomkirik

Karl Suure palee ei ole säilinud, kuid toomkirik on ikka veel linna peamine vaatamisväärsus. Pärast kiriku rajamist oli ta 400 aasta vältel Euroopa suurim kirik Alpidest põhja pool. Kirikus on Karl Suure ja Otto III haud. Keskosa pärineb karolingide ajast, ümbritsev osa on gooti stiilis. Kirikut on 19. ja 20. sajandil restaureeritud. Näha on Karl Suure troon ja aardekamber. Aacheni toomkirik on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Teised vaatamisväärsused

Karl Suure kuju raekoja ees

Klinikum Aachen

• Raekoda turu ääres 14. sajandist
• Elisenbrunnen
• vanalinn
• Lousberg, kus on kunagine panoraamitorn Belvedere
• Ponttor (ajalooline linnavärav)
• Marschiertor (ajalooline linnavärav)
• Ehrenmal (osa vanast linnavallist)
• Burg Frankenberg (Frankenbergi loss)
• Elisabethhalle (ajalooline ujula kahe juugendstiilis halliga)
• Klinikum Aachen
• eeslinn Kornelimünster
• loomapark Drimborner Wäldchen
• tänavaelu ülikoolikvartalis Ponttori ja turu vahel
• Burtscheidi kuurordipiirkond
• purskkaevud, monumendid, pargid ja ajaloolised fassaadid kogu linnas
• Aachener Wald (Kupferbachi paisjärv, Diepenbendeni paisjärv, Pionierquelle)
• kolme riigi piiri ristumiskoht (Hollandi kõrgeim punkt)

Muuseumid

• Suermondt-Ludwig-Museum
• Ludwig-Forum für Internationale Kunst
• Couven-Museum (arhitektide Johann Josef Couveni ja Jakob Couveni muuseum)
• Linna ajaloo muuseum (Frankenbergi lossis)
• Toomkiriku aardekamber (suurim kiriku aardekamber põhja pool Alpe)
• Rahvusvaheline ajalehemuuseum
• Tehnikaülikooli RWTH Aachen arvutimuuseum
• Aachen-Horbachi tollimuuseum

Kirjandus

Aachenist on juttu Robert Browningi luuletuses "How they brought the good news from Ghent to Aix".

Sport

Ratsasport

Aachenis peetakse igal aastal Saksamaa suurimat ratsutamisvõistlust CHIO (Concours Hippique International Officiel). Seal korraldati ka 2006. aasta ülemaailmsed ratsutamismängud.

Jalgpall

Meeskond Alemannia Aachen mängib Saksamaa teises liigas.

Karl Suure auhind

 Pikemalt artiklis Karl Suure auhind

Aastast 1950 annab Aacheni linn välja iga-aastast Karl Suure auhinda isikutele, kellel on erakordseid teeneid Euroopa ühendamisel. Aastal 2003 sai auhinna Valéry Giscard d'Estaing. Aastal 2004 anti paavst Johannes Paulus II-le välja esimene erakorraline Karl Suure auhind.

Vaata ka

• Aacheni kreis
• Aacheni rahu (1668)
• Aacheni rahu (1748)

Välislingid

• Aacheni koduleht