Kopenhaagen

See artikkel räägib linnast; laeva kohta vaata artiklit København (laev)

---

Kopenhaagen
taani København
Pindala: 88 km²
Elanikke: 503 699 (2007), koos eeslinnadega 1,8 miljonit
Koordinaadid: 55° 41′ N, 12° 34′ E

Kopenhaagen on Taani pealinn.

Linnaplaneerimine

Ajalugu

Pärast Kopenhaageni linna ümbritsevate kaitserajatiste lammutamist 1856. aastal algas linna kiire laienemine väljapoole. Endiste kaitserajatiste ja neid ringina ümbritsevate järvede taha hakati kiiresti välja ehitama tööliste ja kodanlaste elamukvartaleid, mille näiteks on järgmised linnaosad:

• Østerbro
• Nørrebro
• Vesterbro
• Frederiksberg

Tormiline ehitustegevus tingis probleemid eluasemete halva kvaliteedi, kehva kanalisatsiooni ning rohealade puudumise näol. 1920ndate lõpuks oli selge, et tollal ca 1 miljoni elanikuga Kopenhaagenit ootab lähitulevikus tõenäoliselt ees edasine kiire kasv; linna jätkuv laienemine üksteist katvate kihtidena tähendas aga ohtu, et ühistransport ei suuda kasvuga sammu pidada ja kaootiliselt arenenud piirkondi teenindada. Alustati projekti väljatöötamist Suur-Kopenhaageni (vana linnasüda + seda ümbritsevad äärelinnad) väljaarendamiseks.

Finger Plan

Finger Plan (ehk sõrmeplaan) on võtmetähtsusega kontseptsioon Kopenhaageni linnaplaneerimises ning seisneb äärelinnade kasvu, neid keskusega ühendava infrastruktuuri ja rohealade korraldamises. Plaani töötasid välja Taani arhitektid ja linnaplaneerijad Peter Bredsdorff and Sten Eiler Rasmussen ning seda tutvustati avalikkusele esmakordselt 1947. aastal.

Finger Plan visandas tuleviku Suur-Kopenhaageni mudeli käelaba-sarnaselt, kus olemasolev linnasüda moodustab peopesa, millest “sõrmedena” lähtuvad linnade ja äärelinnade suunalised kiired. Viimaste tuuma moodustavad tähtsamad kiirteed ja raudteed. Ümber transpordisõlmede asuvad kauplused, koolid ja teenindusasutused. Need on ümbritsetud korruselamutest ning viimased omakorda ühepereelamutest. Kiirte vahele jääb roheline ala, mis pakub võimalust rekreatsiooniks. Tööstus paigutati peopesa ja sõrmede ühenduskohtadele, mis ühendati omavahel ringsete maanteede ja raudteedega.

Algne plaan hõlmas viit põhja- kuni edelasuunalist sõrme, mis ühendasid keskusega järgmised eeslinnad:

• Hillerød
• Farum
• Frederikssund
• Roskilde
• Køge

Seoses Amageri saare arendamisega lisandus hiljem kuues, lõunasse osutav sõrm.

Hoolimata sellest, et kõik ei ole kulgenud päris plaanijärgselt (seoses autoomanike arvu plahvatusliku kasvuga pea kõikjal tekkinud nõudlus uute alade järele; samuti on sõrmed muutunud plaanitust palju paksemaks ning tekkinud on regionaalsed keskused), on Finger Plan jätkuvalt Suur-Kopenhaageni arendamise aluseks.

Finger Plan

Transport

Ühistransport

Kopenhaagenis on välja arendatud laiaulatuslik raudteevõrgustik, mida teenindavad S-tog (linnarong), kaugrongid ja metroo. Suur-Kopenhaageni alal katab raudteevõrk ca 600 km ca 200 jaamaga, umbkaudu 300 000 inimest kasutab raudteeliiklust igapäevaselt.

Lisaks on linn kaetud peene bussiliinivõrguga, sh kaks veebussiliini. Kogu ühistransport on monopolina avaliku ettevõtte korraldada, kes sõlmib eri liine teenindavate operaatoritega all-lepinguid. Välja on arendatud ühtne piletisüsteem.

Jalakäijad

Umbes 1955. aastast alguse saanud autode arvu hoogne kasv linnas mõjutas eriti liiklust vanalinna kitsastel tänavatel. Olulise pöördepunktina muudeti 17. nov 1962 läbi vanalinna kulgev Strøgeti hüüdnime all tuntud peatänav jalakäijate tänavaks. Strøget koosneb tegelikult mitmest tänavast:

• Frederiksberggade
• Nygade
• Vimmelskaftet
• Østergade

ja väljakust:

• Nytorv
• Gammeltorv
• Amagertorv

Oma 1,1 km kogupikkuse juures on ta tänapäeval maailma pikim jalakäijate tänav.

1962. aastast saati on jalakäijate ala pidevalt laiendatud: eesmärgiga võita inimestele autovaba ruumi on linnasüdames pidevalt vähendatud nii autoliikluse mahtu ja sõidukiirust kui ka parkimiskohtade arvu. Muudatused on olnud järk-järgulised: igal aastal on umbes 2-3% parkimisaladest asendatud rattateede või laiemate kõnniteedega. 1995.-2005. aasta vältel vähenes niimoodi parkimiskohtade arv kesklinnas 20% võrra. Samas on seoses viimaste tänavaparkimiskohtade kaotamise sooviga ning autoomanike arvu suurenemisega kasvanud surve parkimismajade ehitamiseks.

Højbro plats Kopenhaageni kesklinnas

Jalgrattaliiklus

Alates 1970ndatest on astutud suuri samme ratturite liiklustingimuste parandamiseks. Rattateede võrku on pidevalt laiendatud ja see katab nüüdseks kõiki peamisi teid. Muude parendustena süttib ratturitele valgusfooris roheline tuli 6 sekundit enne autosid ning nad võivad ühesuunalistel tänavatel sõita mõlemas suunas.

Aastal 2005 oli Kopenhaagenis 343 km rattateid ja ca 60% linnaelanike kasutas ratast igapäevaselt. Tööleminekuks kasutas ratast ca 36%, samas kui autot kasutas vaid 27%. Viimastel aastatel on tipptundidel rataste arv kesklinnas ületanud autode oma. Siniseks värvitud rattateed ja nende piirjoonte märkimine ristmikule on kaasa aidanud turvalisusele ja vähendanud õnnetuste arvu. Samas on pidevad parendused ja kampaaniad tekitanud uue probleemi: ummikud rattateedel, mida püütakse lahendada strateegilistes kohtades rattateede laiendamisega, seda taaskord parkimiskohtade ja autoteel sõiduridade arvu vähendamise arvelt.

Citybike

Aastast 1995 pakub linn kohalikele ja turistidele kasutamiseks tasuta rattaid, nn citybike’e. Citybike’ide laenutuspunkte leiab kõikjalt linnast ning ratta kasutamiseks tuleb lihtsalt lukustusmehhanismi sisestada münt, mis hiljem tagastatakse. Süsteemi rahastatakse sponsorite ja reklaami abil. Ringluses olevate linnarataste arv on nüüdseks kasvanud juba üle 2500. Talviseks hooajaks korjatakse rattad parandamise ja hoolduse jaoks kokku ning kevadel pannakse taas välja.

Citybike

Vaata ka

• Amager
• Amalienborgi loss
• Bryggebroen
• Charlottenborg
• Christiania
• Fisketorvet
• Gemini Residence
• Kopenhaageni lennujaam
• Rundetårn
• Strøget

Allikad

• Gehl, Jan, Gemzøe, Lars & Kirknæs, Sia (2006): New City Life, The Danish Architectural Press, Copenhagen, lk 8-15, 20-33
• Vejre, Henrik, Primdahl, Jørgen, Brandt, Jesper: The Copenhagen Finger Plan: Keeping a green space structure by a simple planning metaphor, lk 311-328 http://kvl.kunde.siteloom.dk/file.php?name=/files/pdf/samlet.pdf
• Wichmann Matthiessen, Christian (2008): The Finger Plan http://www.denmark.dk/en/menu/Business-Lounge/Infrastructure/TheFingerPlan/
• Strøget http://www.visitcopenhagen.com/content/tourist/what_to_see_and_do/events/event_calendar/venue_info?VenueID=285