Amalienborgi loss

Amalienborgi loss (taani Amalienborg slot) on loss Kopenhaagenis, Taani kuningliku perekonna talveresidents. See koosneb neljast ühesuguse rokokoostiilis fassaadiga hoonest, mille keskel on kaheksanurkne lossiplats, millel seisab kuningas Frederik V ratsamonument.

Praegune loss valmis 1750–1754 aadliperekondade elumajana, kuid pärast tulekahju Christiansborgi lossis 26. aprillil 1794 ostis kuningapere selle oma eluasemeks.

Ajalugu

Esimene loss sel asukohal ehitati Frederik III abikaasa, kuninganna Sophie Amalie jaoks ning nimetati tema järgi Sophie Amalienborgiks. Loss rajati väljapoole linnamüüri Christian IV omandatud maaosale. Lisaks asusid ja asuvad praegugi seal Rosenborgi loss, Nyboder (ajalooline ridamajade kvartal) ning uus idapoolne kaitsemüür vanalinna ümber. Praegu tuntakse seda piirkonda Indre By linnajaona.

Lossi juurde kuulus ka aed, mis asus läänevärava Vesterporti vastas. Tänapäeval tuntakse seda piirkonda Vesterbo nime all. Tööd aias algasid 1664 ja loss ehitati aastail 1669–1673. Kui kuningas 1670 suri, jäi leskkuninganna lossi elama ning suri seal 20. veebruaril 1685.

15. aprillil 1689 tähistas Christian V lossis oma 44. sünnipäeva saksa ooperietendusega, mille jaoks rajati spetsiaalne ajutine teatrihoone. Etendust saatis suur edu ning seda korrati 19. aprillil. Kohe pärast teise vaatuse algust süttisid dekoratsioonid ning kogu teatrihoone ja loss põlesid maani maha. Surma sai 180 inimest.

Kuningas plaanis lossi taas üles ehitada, sest lossikirik, aiaehitised ja õukonna hooned olid terved. 1690. aastate algul juhtis ettevalmistustöid arhitekt Ole Rømer, kuid 1694 sõlmiti leping Rootsi arhitekti Nicodemus Tessin nooremaga. 1697 lõpetas ta oma joonised, kuid kuninga arvates olid plaanid liiga uhked ning ta andis käsu olevasolevad ehitised samal aastal hoopis maha lõhkuda. Väljanõutud ehitusmaterjalidest rajati aga uus garnisonikirik.

Teise Amalienborgi rajamist alustati Frederik IV valitsemisaja algusaastail, kuid lossi ehitamiseni ei jõutud. Lossi asemel ajati suvemaja, paviljon talveaedadega ning kaarestikud mõlemale poole paviljoni. Ühel pool ehitisi asus prantsuse aed ning teisel pool oli ala sõjaväeõppuste jaoks. Paviljoni esimesel korrusel asus söögituba ning ülemisel korrusel salong, kust avanes vaade sadamale, aiale ja sõjaväe alale.

Frederiksstaden

Frederiksstaden on linnaosa, mis rajati Frederik IV poolt tähistamaks kolmesaja aasta möödumist Oldenburgide troonile saamisest 1748. aastal ning kolmesaja aasta möödumist Christian I kroonimisest 1749. aastal. Frederiksstadeni idee omistatakse tavaliselt Johann Hartwig Ernst Bernstorffile, kes oli Taani täievoliline suursaadik Pariisis. Projekti peakavandi tegi Adam Gottlob Moltke, üks võimsamaid ja mõjukamaid mehi toonases Taanis, koostöös kuningliku arhitekti ja ülevaataja Nicolai Eigtvediga. Frederiksstadenist, mis planeeriti moodsaks linnajaoks linna kõige tähtsamatele elanikele, sai ajapikku Euroopa barokkarhitektuuri suurepärane näide.

Amalienborgi lossikompleks

Eigtvedsi suurejooneliste plaanide järgi olid neli platsi ümbritsevat paleed mõeldud linnaelamuteks neljale aadliperele. Kõik neli hoonet olid välimuselt identsed, kuid sisemuselt täiesti erinevad. Ehitusplatsid maksti kinni valitud aadlike poolt, kes hiljem seetõttu vabastati maksudest ja mitmetest kohustustest. Ainus nõudmine oli, et paleed järgiksid täpselt linnaosa arhitektuurilisi nõudmisi ning, et nende ehitus ei ületaks selleks ette nähtud aega.

Lääneküljes asuvate losside ehitust alustati 1750 ning need jõuti valmis enne arhitekti surma 1754. Kahe ülejäänud lossi ehitusega tegeles Eigtvedi kolleeg ja rivaal Lauritz de Thurah, järgides täpselt Eigtvedsi kavandeid. Kaks viimast lossi valmisid 1760.

Amalienborgi kompleksi kuuluvad lossid (sulgudes originaalnimetused):

Christian VII loss (Moltke loss)
Christian VIII loss (Levetzau loss)
Frederik VIII loss (Brockdorffi loss)
Christian IX loss (Schacki loss)

Christian VII loss (Moltke loss)

Loss rajati Adam Gottlob Moltke jaoks ning alates 1885. aastast on kuningakoda seda kasutanud külaliste majutamiseks, vastuvõttudeks ja pidulikeks puhkudeks.

Moltke loss rajati 1750–1754 parimate meistrite ja kunstnike poolt ning oli tollal kõigist neljast lossist kalleim. Loss avati ametlikult 30. märtsil 1754, kuninga 30. sünnipäeval. Kohe pärast 1794. aasta tulekahju müüdi loss kuningaperele ning kuningapere kolis sama aasta detsembris sisse.

Pärast Christian VII surma 1808 majutas Frederik IV lossi oma teenijaskonna. 1852–1885 oli osa lossist välisministeeriumi kasutuses. Järgnevate aastate jooksul kasutasid lossi kuningapere erinevad liikmed. 1971–1975 asus lossis lasteaed ja hilisem kooliruum printside Frederiki ja Joachimi jaoks.

1982 algas ulatuslik renoveerimine, mis lõppes 1996. Õnnestunud renoveerimisprojekt pälvis Europa Nostra kultuuripärandi medali. Praegu^[millal?] on loss aeg-ajalt^[millal?] külastajatele avatud.

Christian VIII loss

Loss rajati krahv Christian Frederik Levetzau jaoks ning ehitustööd kestsid 1750–1760. See on neljast lossist loodepoolseim ning 2004. aastani elas seal kroonprints Frederik.

Pärast krahvi surma müüdi loss pärandusena Restrupi mõisale, kuid perekond nõudis, et krahvi vappi mitte kunagi hoonest ei eemaldataks. Krahvi vapp ripub praegu^[millal?] lossis kõrvuti monarhi vapiga.

1794 ostis lossi kuningas Christian VII poolvend Frederik, kelle käsul kunstnik ja arhitekt Nicolai Abildgaard tõi sisekujundusse Prantsuse ampiirstiili elemente. Loss sai nime kroonprints Frederiki poja Christian Frederiki järgi, kes kasvas selles lossis, võttis pärast isa surma 1805. aastal lossi üle ning sai Christian VIII nime all 1839. aastal kuningaks.

Christian VIII suri 1848 ja leskkuninganna Caroline Amalie 1881. Aastail 1885–1898 kasutas lossi välisministeerium. 1898 kolisid lossi kroonprints Christian (kuningana Christian X) ja kroonprintsess Alexandrine. Pärast Christian X surma oli loss prints Knudi kasutuses.

Praeguseks on endisest rokokoointerjöörist säilinud suhteliselt vähe.

1980 loss renoveeriti ning sinna kolis kroonprints Frederik. Lisaks paigutati lossi kuninganna teatmeteoste raamatukogu ja Glücksburgide muuseum. Muuseum esitleb originaalsisustusega eraruume aastaist 1863–1947.

Frederik VIII loss

See on idapoolseim loss ning oli koduks kuninganna Ingridile kuni tema surmani 2000. aastal. Sedagi renoveeriti ning nüüd elavad seal kroonprints Frederik ja kroonprintsess Mary.

Loss ehitati 1750 krahv Joachim Brockdorffi jaoks. Pärast krahvi surma 1763 läks loss Adam Gottlob Moltke omandusse. Kaks aastat hiljem müüs Moltke lossi Frederik V-le.

1767 läks loss Sõjaväeakadeemia kasutusse ning 1788 paigutati seniste armeekadettide asemel lossi mereväekadetid. 1827 koliti akadeemia lossist välja.

Järgneva aasta jooksul valmistati lossi ette Frederik VII ja ta abikaasa printsess Vilhelmine Marie jaoks. Pärast seda, kui abielu 1837 lahutati, elasid lossis teised kuningapere liikmed. 1869 sai lossist Frederik VIII kodu ning 1934 kolisid lossi Frederik IX ja kuninganna Ingrid.

Christian IX loss

Christian IX loss on praeguse kuningapaari koduks aastast 1967.

Lossi hakati ehitama aastal 1750 arhitekt Eigtvedi projekti järgi, töödejuhataja oli algul Christian Josef Zuber ja pärast teda Philip de Lange.

Algselt oli loss planeeritud Severin Løvenskjoldi jaoks, kuid 1754 loobus ta majanduslike raskuste tõttu lossist. Valmiv loss läks seejärel krahvinna Anne Sophie Schacki ja ta lapselapse Hans Schacki omandusse. Peagi pärast omanikuvahetust toimunud tulekahju peatas lossi ehituse paariks aastaks.

7. jaanuaril 1757 abiellus Hans Schack krahvinna Ulrikke Auguste Vilhelmine Moltkega, kes oli krahv Adam Gottlob Moltke tütar, ning krahvi väimehena sai Hans Schack palgata ehitusele parimaid arhitekte ja kunstnikke.

1794 sai lossist toonase kroonprintsi Frederiki ja ta abikaasa kroonprintsess Marie eraresidents; kroonprints suri 1839 ja kroonprintsess 1852. Pärast kroonprintsessi surma oli loss muuhulgas ülemkohtu ja välisministeeriumi kasutuses.

Aastani 1906 elas lossis Christian IX, kuid pärast teda jäi loss aastani 1948 tühjaks. 1967 renoveeriti loss toonase kroonprintsessi Margrethe ja prints Henriku jaoks.

Frederik V ratsamonument

Ratsamonumendi idee autor oli krahv Moltke ning monumendi rajas Prantsuse skulptor Jacques-François-Joseph Saly. Töid alustati 1753 ja nurgakivi pandi 1760. Monument valmis 1771, viis aastat pärast Frederik V surma 1766. aastal.

Igal õhtul toimub monumendi juures kuningliku ihukaardiväe vahetus.

Monument kuulub Taani kultuurikaanonisse.

Amaliehaven

Amaliehaven rajati 1983. aastal ja on üks uuemaid aedu Kopenhaagenis. See paikneb sadama ja Amalienborgi kompleksi vahelisel alal. Aed rajati kingitusena Kopenhaageni elanikele A. P. Mølleri ja Chastine McKinney Mølleri fondi poolt. Kahetasandilise aia projekteeris Belgia arhitekt Jean Delogne. Aias paiknevad marmorskupltuurid ja purskkaevu kujundas itaallane Arnaldo Pomodoro. Praegu on aed Taani riigi ja Kopenhaageni linnavalitsuse ühisomanduses ning seda peab ülal Paleede ja Kinnisvara Agentuur.