Anarhism

Chicago anarhistid. Walter Crane'i gravüür, mis kujutab Haymarketi ülestõusu {4. mai 1886; en:Haymarket Riot} ohvreid.

Anarhiamärk.

Anarhism (kreeka keeles αναρχία, valitsuse või juhi puudumine; ajalooliselt: periood Ateena linnriigis, kui arhonte ei suudetud valida) on sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast. Anarhia on vabadest isikutest koosnev võimuvaba ühiskond, kus sundus puudub üldse ja kus ühiskonnaliikmete vahelised suhted korraldatakse vabatahtlike tehingute abil.

Anarhism on teooria, mis näeb anarhias ühiskondlikku ideaali. Anarhia eitab mitte üksnes riiki, vaid ühes sellega ka igasugust enamuse valitsemist vähemuse üle, s.o. üldse igasugust kollektiivset võimu, igasugust ühiskondlikku normingut ja vähematki kõrgemalt poolt tulevat distsipliini. Anarhia on niiviisi täiesti praeguse kapitalistliku ühiskonna vastane, sest viimases valitseb sundus seaduste, kohtute, türmide, politsei ja sõjaväe näol.

Anarhismi filosoofiline alus on üksikisiku piiramatu vabaduse printsiip (François Rabelais: “Tee seda, mida tahad,”), sellest lähtuvalt individuaalkollektivism ja kosmism (termin pärineb Abba ja V. Gordinilt). Peaeesmärk on anarhia loomine, milleni oletatavasti viib – ning ajaloos varem on mõnikord ka viinud (Vasakkalda Ukrainas 1919-1921; Kataloonias 1936-1939) – otsene tegevus (action directe), mille teostajateks on anarhistid.

Anarhistlikud tendentsid on esinenud mitmes revolutsioonilises liikumises, nagu Wat Tyleri mässus 1381, anabaptistidel Saksamaal 16. sajandil jne.

Esimesi tähtsamaid a-i teoreetikuid oli William Godwin, kellele järgnesid Pierre-Joseph Proudhon, Max Stirner, Mihhail Bakunin, vürst Pjotr Kropotkin, Johann Joseph Most, Elisée Reclus, Benjamin Ricketson Tucker jt.

Teopropagandat pooldavad anarhistid on korraldanud rea atentaate (Prantsuse presidendi Sadi Carnot’ surmamine 24. juunil 1894; Hispaania peaministri Antonio Cánovas del Castillo tapmine 8. augustil 1897, Austria-Ungari keisrinna Elisabethi tapmine 10. septembril 1898, Itaalia kuninga Umberto I tapmine 29. juulil 1900, Ühendriikide presidendi William McKinley tapmine 6. septembril 1901 jne.).

Anarhismi liigitus

Tuntakse individualistlikku, kommunistlikku ja sündikalistlikku a.-i.

• Individualistlik anarhism ei tunnista mingit ühiselu normingut, ei ühtegi ülemust ega alamust, vaid ainult vabade indiviidide, s.o. vaba ühiskonna vabade üksikliikmete isiklikku tahtmist. „Mina, see on riik.”

• Kommunistlik anarhism ühendab kommunismi vaateid anarhistliku vabaduse ideega. Ta tahab kogu ühiskonda organiseerida väikeste sõltumatute vabakommuunide või nende kommuunide vabaliitude näol.

• Sündikalistlik anarhism arvab, et tuleviku ühiskonnakorra aluseks saab olla üksnes majanduslikkude ühingute üldliit, mis oleks moodustatud üksikute vabade töölissündikaatide (kutseühingute) alusel.

Anarhiste ja anarhismifilosoofe

Ba Jin

Mihhail Bakunin

Charles Baudelaire (proudhonist)

Marie Louise Berneri

Alexander Berkman

Gaetano Bresci

Marco Camenisch

Jeronimo Santo Caserio

Lev Tšornõi

Noam Chomsky

Danilo Cremonese

Leon Czolgosz

Voltairine DeCleyre

Gilles Deleuze

Sam Dolgoff

Buanaventura Durruti

Maario Essa

Sebastien Faure

Paul Feyerabend

William Godwin

Emma Goldman

Paul Goodman

Max Harnoon

Mother Jones (individualist)

Pjotr Kropotkin

Gustav Landauer

Luigi Luccheni

Leo Luks

John Lydon (Johnny Rotten)

Nestor Mahno

Errico Malatesta

Maniakkide Tänav

Subcommandante Marcos (zapatist)

Gregori Maximoff

Louise Michel

Federica Montseny

Bruno O'Ya

Lucy Parsons

Anti Pathique

Fernand Pelloutier

Pierre-Joseph Proudhon

Rudolph Rocker

Nicola Sacco

Max Stirner

Roy Strider

Carlo Tresca

Tõnu Trubetsky

Allan Vainola

Bartolomeo Vanzetti

Sid Vicious

George Woodcock

Emiliano Zapata

John Zerzan

Kirjandus

• Paul Eltzbacher. Der Anarchismus, 1900
• Max Nettlau. Der Anarchismus von Proudhon zu Kropotkin, 1927
• Anarhistid ohustavad jälle ühiskondi. Võitleja, juuni 1972, nr. 6, lk. 7.

Vaata ka

• Anarhistliku kirjanduse loend
• Anarhofeminism
• Anarhofuturism
• Anarhokapitalism
• Anarho-skinheadid
• Anarhosündikalism
• Anarhism Eestis
• III Vene revolutsioon
• Postkapitalism
• Punamust
• Punk
• Rockerid

Välislingid

• Black Flag
• Daily Bleed’s Anarchist Encyclopedia
• Fake Anarchists and Libertarians
• Anarchopedia
• Anarchy Archives
• Infoshop.org
• Melbourne Anarchist Archives 1966-1973
• Jura Books (Sydney, Australia)
• Green Anarchy
• Animal Liberation Front
• Punamust
• Vahistati Prantsuse raudteed ründavad anarhistid