Mine sisu juurde

Indigirka: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Thijs!bot (arutelu | kaastöö)
P robot Adding: it:Indigirka
PResümee puudub
 
(ei näidata 23 kasutaja 47 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Indigirkarivermap.png|thumb|Indigirka valgla]]
[[Pilt:Indigirka jõgi.png|thumb|Indigirka jõgikond]]
'''Indigirka''' ([[vene keel|vene]] ''Индигирка'', [[jakuudi keel|jakuudi]] ''Индигир'') on jõgi [[Venemaa]]l [[Jakuutia]]s.
'''Indigirka''' ([[vene keel|vene]] ''Индигирка'', [[jakuudi keel|jakuudi]] ''Индигир'') on jõgi [[Venemaa]]l [[Jakuutia]]s.


Indigirka saab alguse [[Oimjakoni kiltmaa]]lt, voolab läbi [[Tšerski mäestik]]u, möödub läänest [[Moma ahelik]]ust ja suubub [[Ida-Siberi meri|Ida-Siberi merre]].
Indigirka saab alguse 900 m kõrgusel [[Oimjakoni kiltmaa]]lt, voolab läbi [[Tšerski mäestik]]u, möödub läänest [[Moma ahelik]]ust ja suubub [[Ida-Siberi meri|Ida-Siberi merre]] [[Kolõma laht]]e.


[[Pilt:EidemillerJoe Indigirka.jpg|pisi|Indigirka hüdrograaf]]
Pikkus on 1726 kilomeetrit, valgla 360 000 km².
Indigirka pikkus on 1726 km, laius kuni 20 km, [[valgla]] 360 000 km², [[vooluhulk]] [[suue|suudmes]] 1850 m³/s. Jõgi on laevatatav kuni [[Moma]] jõe suudmeni, aga oktoobrist kuni mai-juunini on ta jääs.


Indigirka moodustab suudmes suure [[delta]]. Sada kilomeetrit enne merd hargneb jõgi kaheks: vasakpoolseks Venemaa suudmeharuks (nimi tuleb sellest, et see on kõige lähemal Venemaa Euroopa-osale) ja parempoolseks Keskmiseks haruks. Allavoolu eraldub viimasest paremale Kolõma haru (nimi tuleb sellest, et jääb [[Kolõma jõgi|Kolõma jõe]] poole). Suudme läheduses tuleb harusid veelgi juurde. Kokku on deltas 7 madalat saart, mis on 2–12 km pikad ja 1–4 km laiad.
{{täienda}}

Vasakpoolse jõeharu järgi on saanud nime selle kaldal olev Russkoje Ustje küla, mis on tuntud omapärase kultuuri poolest. Seal on vene kolonistid juba üle saja aasta elanud.

Indigirka jõgikonnas asub [[Oimjakon]], kus on mõõdetud kõige madalam temperatuur põhjapoolkeral.

[[1892]]–[[1894]] uuris piirkonda parun [[Eduard von Toll]], kes geoloogiliste uurimistööde käigus läbis Indigirka basseinis 1 aasta ja 2 päeva pikkuse ekspeditsiooni käigus 25 tuhat km, sellest 4200 km mööda jõgesid.

Indigirka basseinis on avastatud [[kuld]]a.

Suuremad parempoolsed lisajõed on [[Nera jõgi (Indigirka)|Nera]], [[Moma]], [[Badjarihha]] ning vasakpoolsed lisajõed [[Elgi]], [[Selennjahh]], [[Ujandina]], [[Allaihha]] ja [[Bjorjoljohh]].

Indigirka ääres asuvad [[Ust-Nera]], [[Honuu]], [[Belaja Gora]] ja [[Tšokurdahh]].

{{Coordinate |NS=70.816714 |EW=148.903198 |type=waterbody |region=RU-SA |dim=1000}}


[[Kategooria:Indigirka jõgikond]]
[[Kategooria:Indigirka jõgikond]]
[[Kategooria:Venemaa jõed]]
[[Kategooria:Venemaa jõed]]
[[Kategooria:Jakuutia]]
[[Kategooria:Sahha jõed]]

[[de:Indigirka]]
[[en:Indigirka River]]
[[fr:Indighirka]]
[[ko:인디기르카 강]]
[[it:Indigirka]]
[[lt:Indigirka]]
[[nl:Indigirka]]
[[pl:Indygirka]]
[[ru:Индигирка (река)]]
[[fi:Indigirka]]

Viimane redaktsioon: 23. november 2018, kell 13:49

Indigirka valgla
Indigirka jõgikond

Indigirka (vene Индигирка, jakuudi Индигир) on jõgi Venemaal Jakuutias.

Indigirka saab alguse 900 m kõrgusel Oimjakoni kiltmaalt, voolab läbi Tšerski mäestiku, möödub läänest Moma ahelikust ja suubub Ida-Siberi merre Kolõma lahte.

Indigirka hüdrograaf

Indigirka pikkus on 1726 km, laius kuni 20 km, valgla 360 000 km², vooluhulk suudmes 1850 m³/s. Jõgi on laevatatav kuni Moma jõe suudmeni, aga oktoobrist kuni mai-juunini on ta jääs.

Indigirka moodustab suudmes suure delta. Sada kilomeetrit enne merd hargneb jõgi kaheks: vasakpoolseks Venemaa suudmeharuks (nimi tuleb sellest, et see on kõige lähemal Venemaa Euroopa-osale) ja parempoolseks Keskmiseks haruks. Allavoolu eraldub viimasest paremale Kolõma haru (nimi tuleb sellest, et jääb Kolõma jõe poole). Suudme läheduses tuleb harusid veelgi juurde. Kokku on deltas 7 madalat saart, mis on 2–12 km pikad ja 1–4 km laiad.

Vasakpoolse jõeharu järgi on saanud nime selle kaldal olev Russkoje Ustje küla, mis on tuntud omapärase kultuuri poolest. Seal on vene kolonistid juba üle saja aasta elanud.

Indigirka jõgikonnas asub Oimjakon, kus on mõõdetud kõige madalam temperatuur põhjapoolkeral.

18921894 uuris piirkonda parun Eduard von Toll, kes geoloogiliste uurimistööde käigus läbis Indigirka basseinis 1 aasta ja 2 päeva pikkuse ekspeditsiooni käigus 25 tuhat km, sellest 4200 km mööda jõgesid.

Indigirka basseinis on avastatud kulda.

Suuremad parempoolsed lisajõed on Nera, Moma, Badjarihha ning vasakpoolsed lisajõed Elgi, Selennjahh, Ujandina, Allaihha ja Bjorjoljohh.

Indigirka ääres asuvad Ust-Nera, Honuu, Belaja Gora ja Tšokurdahh.