Brabandi hertsogkond

Brabandi hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1183. See arenes Brabandi maakrahvkonnast ja moodustas ajalooliste Madalmaade südame, Burgundia Madalmaade osa aastast 1430 ja Habsburgide Madalmaade osa aastast 1482, kuni see pärast Hollandi mässu jagunes.

Brabandi hertsogkond Hertogdom Braban Duché de Brabant 1183–1795
Vapp
Brabandi hertsogkond ja Liège'i piiskopkond (1477)
Valitsusvorm	feodaalmonarhia
Osa	Saksa-Rooma riigist
Pealinn	Brüssel

Tänapäeva Põhja-Brabant (Staats-Brabant) anti Hollandi Vabariigi Generaliteitslanden osaks vastavalt 1648. aasta Vestfaali rahule, samas vähendatud hertsogkond jäi Lõuna-Madalmaadele, kuni Prantsuse revolutsioonilised väed vallutasid selle aastal 1794.

Asend ja territoorium

Brabandi hertsogkonna kaart (1350) Saksa-Rooma riigi piirides (lisalehel) koos tänapäeva Beneluxi riikide kontuuridega

Brabandi hertsogkond oli ajalooliselt jagatud neljaks osaks, igal oma pealinn. Neli pealinna olid Leuven, Brüssel, Antwerpen ja 's-Hertogenbosch. Enne 's-Hertogenbosch asutamist oli neljas pealinn Tienen.

Selle territoorium koosnes põhiliselt kolmest tänapäeva Belgia provintsist: Flaami Brabantist, Vallooni Brabantist ja Antwerpenist, Pealinna Brüsseli piirkonnast ja enamusest tänapäeva Hollandi Põhja-Brabanti provintsist. Selle kõige tähtsamad linnad olid Brüssel, Antwerpen, Leuven, Breda, 's-Hertogenbosch, Lier ja Mechelen.

Brabandi lõvi

Praegune Belgia lipp põhineb Brabandi vapi värvidel: kuldne lõvi, punased küünised ja keel, must taust.

Arvatavasti oli esmakasutaja Leuveni krahv Lambert I, lõvi on ka dokumenteeritud 1306. aasta Kerpeni linna pitseriga, üheskoos punase Limburgi lõviga. Tänapäevani on Brabandi lõvi peamine kujund nii Flaami kui ka Vallooni Brabandi vapil ja Hollandi Põhja-Brabandi provintsi vapil.

Ajalugu

Rooma aegadel liidendati menapi hõimude asuala Gallia Belgica ja Germania Inferior provintsidega. Põline belgide rahvas olid nii keldi kui ka germaani päritolu. Rooma perioodi lõpul vallutasid piirkonna frangid. Piirkonna nime on esmamainitud kui Karolingide pagus Bracbatensis, mis paiknes Schelde ja Dijle jõe vahel, ja tulenes sõnadest bracha 'uus' ja bant 'piirkond'. Pärast 843. aasta Verduni lepingut oli see Lotharingia osa lühiealises Kesk-Frangi riigis ja loovutati Ida-Frangi riigile vastavalt 880. aasta Ribemonti lepingule.

Leuveni krahvid

Aastal 959 ülendas Saksa kuningas Otto I Jülichi krahvi Gottfriedi Alam-Lotringi hertsogiks. Aastal 962 sai hertsogkonnast Saksa-Rooma riigi lahutamatu osa, kus Gottfriedi järglased hertsoglikust Ardenni dünastiast valitsesid ka Brabandi gaud. Võimule tõusid Leuveni krahvid, kui umbes aastal 1000 abiellus krahv Lambert I Alam-Lotringi hertsogi Karli tütre Gerbergaga ja omandas Brüsseli krahvkonna. Umbes aastal 1024 langes lõunapoolne osa Brabandist Monsi krahvile Reginar V-le (Bergen, hilisem Hainaut) ja keiserlikud maad Schelde jõest läänes läksid aastal 1059 Prantsuse Flandria krahvi Balduin V võimu alla. Pärast Lotharingia pfaltskrahvi Herman II surma aastal 1085 andis Saksa-Rooma keiser Heinrich IV alad oma vasallile Denderi ja Zenne jõe vahel kui Brabandi maakrahvkonna Leuveni ja Brüsseli krahvile Hendrik III-le.

Umbes sada aastat hiljem, aastal 1183/84 loodi ametlikult Brabandi hertsogkond ja keiser Friedrich I Barbarossa poolt loodi pärilik tiitel Brabandi hertsog Leuveni krahvi Gottfried III poja Hendrik I kasuks. Kuigi algne krahvkond oli ikka veel üsna väike ja piiratud territooriumiga Denderi ja Zenne jõe vahel, paiknedes Brüsselist läänes, kasutati 13. sajandist alates selle nime kogu hertsogite kontrollialusele territooriumile.

Aastal 1190, pärast Gottfried III surma, sai ka Hendrik I Alam-Lotringi hertsogiks. Selleks ajaks oli tiitel kaotanud enamuse oma territoriaalsest võimust. Vastavalt protokollile kutsuti kõiki tema järglasi nüüd Brabandi ja Alam-Lotringi hertsogiteks.

Pärast Worringeni lahingut aastal 1288 omandasid Brabandi hertsogid ka Limburgi hertsogkonna ja Maasitagused maad. Aastal 1354 anti Johann III poolt Brabandi kodanikele vabaduste harta.

Burgundia ja Habsburgide Madalmaad

Aastal 1430 päris Alam-Lotringi, Brabandi ja Limburgi hertsogkonnad Burgundia Philippe Hea ja need said Burgundia Madalmaade osaks, olles osa territoriaalsest ja poliitilisest liidust, mida valitsesid Burgundia hertsogid Valois' dünastia Valois-Burgundia kõrvalliinist.

Valois' ajastu kestis aastani 1477, kui hertsog Charles Südi suri Nancy lahingus, jätmata maha meessoost pärijat. Keiserlikud läänid läksid Charlesi tütre Marie ja tema abikaasa, keiser Friedrich III poja ertshertsog Maximiliani kaudu Austria Habsburgidele. Aastal 1477 sai Brabandi hertsogkond Habsburgidele osana Burgundia Marie kaasavarast. Sel ajal ulatus hertsogkond Luttre'ist, Nivellesist lõunas, kuni 's Hertogenboschini, kus Leuven oli pealinn. Brabandi järgnev ajalugu on osa Habsburgide Seitsmeteistkümne provintsi ajaloost.

Kaheksakümneaastane sõda ja Brabandi jagunemine

Kaheksakümneaastane sõda (1568–1648) tõi põhjapoolsed osad (põhiliselt tänapäeva Hollandi Põhja-Brabanti provints) põhjapoolsete mässuliste sõjalise kontrolli alla. Pärast Vestfaali rahu aastal 1648 kinnitati Ühendatud provintside iseseisvust ja Brabandi põhjapoolsed osad loovutati ametlikult Ühendatud provintsidele kui Staats-Brabant, riiklikult valitsetud territoorium.

Lõunaosa jäi Hispaania Habsburgide kätte kui Lõuna-Madalmaade osa. See läks aastal 1714 Habsburgide Austria haru kätte. Lõuna-Madalmaade okupeerimise ajal prantslaste poolt aastal 1795 Brabandi hertsogkond kaotati. Territoorium reorganiseeriti Deux-Nèthesi (praegune Antwerpeni provints) ja Dyle'i (hilisem Brabandi provints) departemanguks.

Brabandi linnad

Brabandis oli kindlustatud linnu ja kindlustamata linnu. Kindlustamata linnad ei omanud õigust ehitada kindlustusi. Kauplemine oli neis lubatud ja tavaliselt tekitas see õigus suurema rahvaarvu ning suurte külade ja hiljem linnade arengu. Kindlustamata linnadel oli ka õigus pidada turgu, mida peeti suurtel turuplatsidel. See eristas neid ümberkaudsetest küladest, kellel ei lubatud turgu pidada ja neis ei olnud turuplatse. Ilma kindlustusteta olemine tähendas, et mõned neist kannatasid raskelt sõjas ja Hollandi mässus.

Leuveni veerand

Kindlustatud linnad:

• Leuven – esialgse piirkonna pealinn, millest Brabant tekkis. Ülikoolilinn aastast 1425.
• Tienen – Leuvenist idas. Ajalooliselt oli see koos Lieri ja Diestiga üks suuremaid linnu nelja piirkonnapealinna järel.
• Zoutleeuw – Tienenist idas. Asub Brabandi piiri lähedal. Omal ajal oli see rikas kaubalinn. See oli ka suurim garnisonilinn piiri ääres Liège'iga. Mülgas eraldab Zoutleeuwi Liège'ist.
• Landen – Zoutleeuwist kagus; väike garnisonilinn. Kuid palju tuntud inimesi elas lähistel sellest edelas: Pippin Vanem, püha Gertrud, püha Bavo, püha Itta ja püha Begga.
• Hannut – Landenist lõunas. Sarnaselt Landeniga oli see väike garnisonilinn.
• Aarschot – Leuvenist kirdes. Oli kunagi Aarschoti hertsogkonna pealinn. See on kuulus "Demeri" gooti stiilis hoonete poolest, mille puhul on kasutatud kohalikku punast kivi kirikutes ja teistes tähtsates ehitistes.
• Scherpenheuvel – Aarschotist idas. See oli ja on ainus barokklinn Hollandis. Sellisena on see ikka veel tähtis palverännaku koht.
• Zichem – Scherpenheuvelist põhjas. Linn purustati Hollandi mässu ajal, mis jättis sellele arenemata maaelu ilme. Kirik ja Maagdentoren kohalikust punasest kivist on väljapaistvad ehitised Zichemi minevikust. Zichem oli kord Diesti parunkonna osa.
• Diest – Scherpenheuvelist idas. See oli üks Brabandi suurimaid linnu nelja pealinna kõrval ja oli tähtis õllepruulimise linn. Linnas on ikka veel arvukalt atraktiivseid monumente selle minevikust. Sarnaselt Zichemi ja Bredaga on see Nassau linn. Diest oli ka Diesti parunkonna pealinn.
• Halen – väike garnisonilinn, kus esimese maailmasõja ajal leidis aset "Raudkiivrite lahing": kuningliku Belgia ratsaväe võit.
• Jodoigne – Tienenist lõunas. Linn ja ümbruskond on tuntud valge kivi poolest, mis annab kogu piirkonnale maalilise ilme. Palju lahinguid on toimunud selles piirkonnas ja Vallooni Brabanti teistes osades.
• Gembloux – Jodoigne'ist edelas. Tuntud Gembloux' kloostri ehitiste poolest.

Kindlustamata linnad:

• Dormaal – Zoutleeuwist lõunas. Kuigi omab linnaõigusi, pole see kunagi tegelikult linnaks arenenud ja tuleb pidada külaks.

Brüsseli veerand

Kindlustatud linnad:

• Brüssel – Brabandi selle osa pealinn. Ka Seitsmeteistkümne provintsi endine pealinn; täna on see Belgia kuningriigi pealinn. Kunagi tuntud kui 'aadlike linn' kuningliku õukonna kohaloleku tõttu.
• Vilvoorde – Brüsselist põhjas. Esimene Belgia vangla ehitati sinna, kui piirkond oli Austria võimu all.
• Nivelles – Brüsselist lõunas. Tuntud ilusa kiriku ja Püha Gertrudi sünnikoha poolest, kes mängis tähtsat osa Brüsseli ja ümbruse varajases ajaloos.

Kindlustamata linnad:

• Braine-l'Alleud – Brüsselist lõunas. Kuulus Waterloo lahing, kus Wellingtoni hertsog alistas keiser Napoleon I, leidis aset selle väikese linna juures. Kirik toimis sel ajal hospitalina.
• Genappe – Nivellesist idas; väike linn võluva vanalinnaga ümber turuplatsi.
• La Hulpe – Braine-l'Alleud'st kirdes. Tuleb pidada külaks, kuigi sel oli õigus korraldada turgu ja pidada kohut. See sai tuntumaks hiljem kui Ernest Solvay residents.
• Overijse – Brüsselist edelas. Ajalooliselt palju tähtsam, kuna pidas oma kaubaturgu Béguinage ja riidemaja; kuid linn ei laienenud kunagi suurest turuplatsist kaugemale.
• Tervuren – Brüsselist idas. Tervuren oli Brabandi hertsogite maaresidents ja jätkas sellisena, kui Habsbourgid selle üle võtsid. Tervureni iseloomustavad vanade aadliperekondade väärikad kodud. Ka hilisem Kongo muuseum asub Tervureni pargis.
• Duisburg – Tervurenist kagus; seda valitses Coudenbergi klooster, mis ei lubanud sel kunagi linnaks areneda.
• Merchtem – Brüsselist loodes. Üsna väike kindlustamata linn, pretensioonidega, kuid see oli suurem kui La Hulpe'i või Duisburgi linnad.
• Asse – Brüsselist läänes. Genappe'ist ja Braine-l'Alleud'st edasi, oli see üks suuremaid kindlustamata linnu Brüsseli veerandis. Praegu on seal vana hospital ja turuplats.
• Wavre – Jodoigne'ist läänes ja tänapäeval Vallooni Brabandi pealinn

Antwerpeni veerand

Kindlustatud linnad:

• Antwerpen – selle veerandi pealinn. Samuti piiskopiresidents Brabandi sellele osale, sisaldades Breda parunkonda ja Bergen op Zoomi markkrahvkonda. Antwerpen on täna äri- ja kaubanduslinn paljude kaupmehepaleedega ikka veel vanalinnas.
• Lier – Antwerpenist kagus. Tuntud keiser Karl V vanemate pulmapaigana, milline sündmus viis paljudele tulevastele poliitilistele muudatustele.
• Herentals – Lierist idas. Linn paikneb metsaalal.
• Zandvliet – Antwerpenist põhjas. Garnisonilinn, mis ehitatud Lõuna-Madalmaade kaitseks.
• Bergen op Zoom – Zandvlietist põhjas. Vana kindlustatud sadamalinn.
• Steenbergen – Bergen op Zoomist põhjas; ka tähtis sadamalinn.
• Breda – Antwerpenist kirdes. Üks Nassau kaubalinnadest.

Kindlustamata linnad:

• Turnhout – de jure oli Turnhout kindlustatud linn, kuid de facto oli linn kindlustamata. Suurim kindlustamata linn Brabandis.
• Geel – Herentalsist idas. Tuntud endiste ja praeguste tervishoiuasutuste poolest.
• Hoogstraten – Antwerpenist kirdes. Hoogstrateni krahvkonna pealinn.
• Duffel – Antwerpenist lõunas. Hiilgavam minevikus kui praegu. Tähtis hiliskeskaja parunkond, mis sõdades suuresti purustatud. Selle nimi sai tuntuks ja on praegu kasutusel kui üldine sõjaline nimetus väikesele riiete kandekorile.
• Walem – Duffeli parunkonna osa; ei olnud kunagi midagi enamat kui küla.
• Arendonk – Turnhoutist idas. Kuulus jahil kasutatavate kulliliste treeningukohana.

NB! Mecheleni linn moodustas sõltumatu riigi koos Heist-op-den-Bergi ja Gesteliga. Willemstad, Geertruidenberg ja Klundert olid Hollandi krahvkonna osad.

Bois-le-Duci veerand

Kindlustatud linnad:

• Bois-le-Duc ('s-Hertogenbosch) – piirkondlik pealinn ja piiskopiresidents selles Brabandi osas.
• Heusden – 's-Hertogenboschist loodes. See olla olnud "võetamatu linn" (sõjalises mõttes) ja asub vanade Hollandi ja Gelderni krahvkondade piiride lähedal.
• Helmond – ehitati sõjaliseks vastukaaluks Gelderni krahvide vastu. Sel on ajaloolises mõttes suur vesikindlustus.
• Ravenstein – 's-Hertogenboschist idas. Sai 1396. aastal Kleve hertsogkonna osaks, koos Meghemi (Megen) ja Gravega. Hilisem Kleve hertsog saatis oma õe Kleve Anna Inglismaale, viimasest sai üks kahest kuningas Henry VIII ellujäetud naisest.
• Meghem (nüüd Megen) – Ravensteinist loodes.
• Grave – Ravensteinist lõunas. Need kolm väikest garnisonilinna Brabandi kirdeosas said hiljem Kleve hertsogkonna osaks kui Ravensteini parunkond.
• Eindhoven – sai linnaõigused aastal 1232 varsti pärast algust, kui üks esimesi 'planeeritud' uusi linnu Euroopas. Selle suurepärased müürid lammutati Kaheksakümneaastases sõjas ja neid ei taastatud kunagi.

Kindlustamata linnad:

• Oirschot
• Oisterwijk

Vaata ka

• Devolutsioonisõda (1667–1668)