Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)

Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493. Ta oli Steiermargi hertsog (Friedrich V) 1424–1493, kogu Austria (peale Tirooli) valitseja 1457–1493 ja Saksa kuningas (Friedrich IV) 1440–1486. Friedrich III oli viimane Saksa-Rooma keiser, kes krooniti Roomas.

Tema isa oli Steiermargi hertsog Ernst Raudne ja ema Masoovia Cymburgis.

Friedrich III on peetud saamatuks valitsejaks, kogu tema valitsusaja jooksul toimus mässe, valitses segadus ning sõjategevus vaid laastas riiki. Keiser oli pidevas rahahädas ning oli kohati isegi oma lossi sisuliselt vangistatud, kui ta vasallid ja sugulased Grazi piirasid. Kuid kõigile tagasilöökidele vaatamata õnnestus tal keisritiitel ikkagi säilitada ja tema valitsusaja lõpuks olid kõik Habsburgide alad taas ühendatud ühe valitseja võimu alla. Ta oli väga flegmaatiline, rahumeelne ja kannatlik ning tolle aja kohta tavatult pikaealine, mis võimaldas tal mitu oma vastast (näiteks Ungari kuningas Mátyás I Corvin) üle elada.

1439. aastal kui Albrecht II ootamatult suri kuulutati Friedrich Austria asevalitsejaks. Ta valitses regendina ka Albrecht II poja Ladislaus Postumuse ning Tirooli hertsogi Sigismundi eest ning põhimõtteliselt oli tal võim ka Ungari kuningriigi ja Böömimaa üle. 1440. aastal valiti ta Saksa kuningaks ja 19. märtsil 1452 kroonis Rooma paavst Nicolaus V Roomas keisriks Friedrich III. See oli viimast korda ajaloos, kui Saksa-Rooma keiser krooniti Roomas. Ent kui noor ertshertsog ja kahekordne kuningas Ladislaus Postumus ootamatult suri, ei suutnud Friedrich oma nõudmisi Ungari ja Böömimaa troonidele läbi suruda ja nii lükkus Habsburgide ülemvõimu kehtestamine neis veel 70 aasta võrra edasi (aastani 1526).

1457. aastast sai Friedrichist Austria valitseja, ehkki 1463. aastani oli ta kaasvalitsejaks vend Albrecht VI. Tirooli valitses aga Friedrichi sugulane Tirooli hertsog Sigismund, kes oli tema peale vihane, sest ta oli püüdnud Tirooli oma võimu alla saada, ning isoleeris end Saksamaa poliitikast. Alles 1490 nõustus Sigismund Tiroolist Friedrichi poja Maximiliani kasuks loobuma.

Keisri algatatud sõjad polnud enamasti edukad. Ta pidi nägema koguni seda, kuidas osmanid Steiermarki laastasid ning Ungari viimane tugev kuningas Matyas Corvin 1485 Viini vallutas (see jäi ungarlase residentsiks kuni tema surmani 1490. aastal). Ka tema alamad Steiermargis mässasid mitu korda Friedrichi vastu, mis tegi keisri veelgi süngemaks ja endassetõmbunumaks. Siiski suutis ta Steiermargis oma võimu säilitada ning oma pikaldase kindlameelsusega tagada ka Habsburgide valduste ühendamise.

Keiser Friedrich elas 77-aastaseks ning oleks võib-olla valitsenud 16. sajandinigi, kuid 1493. aastal amputeeriti tal gangreeni tõttu jalg ning ehkki ta kosus sellest üllatavalt hästi, suri ta vaid paar kuud hiljem ootamatult.

Isiklikku

Friedrich III märgistas peaaegu kõike endale kuuluvat monogrammiga AEIOU. Selle tõlgendus lühendina ladinakeelsest lausest "Austria est imperare orbi universo" ("Austria saatuseks on valitseda maailma") on küsitav, sest Friedrich hakkas seda kasutama juba väga noorelt, kui Austria oli jaotatud mitme Habsburgide liini vahel ja polnud tõenäoline, et maa võiks tõusta Euroopa tugevaimate riikide hulka. Seda ongi tõlgendatud ka muudel viisidel, kuid ikka ladinakeelse lühendina.

Friedrich III abiellus alles oma keisriks kroonimise eel 1452. aastal 37-aastaselt ning oli kogu elu naistepelglik. Tal oli oma abikaasa Portugali Leonorega viis last, kellest vaid kaks elasid täiseani:

Christopher (1454–1455)
Maximilian (1459–1519), Saksa-Rooma keiser (1493–1519) Maximilian I
Helen (1460–1461)
Kunigunde (1465–1520)
Johann (1466–1467)

Eelnev Albrecht II	Saksa kuningas 1440–1486	Järgnev Maximilian I
Eelnev: Albrecht II	Saksa-Rooma keiser 1452–1493	Järgnev: Maximilian I
Eelnev: Ladislaus Postumus	Austria valitseja 1457–1493
Eelnev: Ernst Raudne	Steiermargi hertsog 1424–1493