Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16. – 17. sajandil Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis ja Edela-Venemaal, Rzeczpospolita riigis.
| Liivimaa hertsogkond | |
|---|---|
|
Liivimaa hertsogkond Księstwo Inflanckie Ducatus Ultradunensis | |
 | |
| Pindala: 113 000 km² | |
| Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) | |
 |
1561. aasta Vilno lepinguga moodustati Liivi sõja ajal endise Vana-Liivimaa maadest: Kuramaal viimase Liivi ordu maameister Gotthard Kettleri valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina Kuramaa hertsogiriik ja Lõuna-Eesti ning Läti (Vidzeme, Latgale) territooriumist Liivimaa hertsogkond, mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ühendriigi Rzeczpospolita kuningas Zygmunt II August. Kuningas Zygmunt II Augusti ülemvõimu keeldus tunnistamast Riia linn, mis 1582. aastani jäi vabalinna staatusesse.
Poola kuninga Zygmunt II Augusti poolt 28. novembrist 1561 antud privileegididega tagas ta Liivimaale Augsburgi usutunnistuse ja saksa õigusele rajaneva õiguskorralduse ning Liivimaa rüütelkonna moodustamise ja selle seisusliku omavalitsuse.
Liivimaa valitsemine reguleeriti 1576. aastal Rzeczpospolita kuningaks (1576–1586) saanud Stefan Batory poolt välja antud Liivimaa konstitutsiooniga (Constitutiones Livoniae), mis tunnustas Liivimaad vallutatud alana ega tunnustanud 1561. aastal Zygmunt II Augusti poolt välja antud Sigismund Augusti privileegid (Privilegium Sigismundi Augusti).
Piirkond nimetati hertsogkonnaks 1566. aastal, pärast aadelkonna ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi vahelise Grodno uniooni sõlmimist ning kuulus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile kuni 1569. aasta Lublini unioonini, millest alates territoorium kuulus Rzeczpospolita Poola Krooni maade hulka.
1577. aastal vallutas Ivan IV, Liivimaa sõja 1562–1582 aastate Vene-Poola sõjas kogu Rzeczpospolita käes olnud Vana-Liivimaa ala. Rzeczpospolita-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, 1578. aastal toimus sõjategevuses pööre, Võnnu lahingus võitsid ühiselt tegutsenud Rzeczpospolita ja Rootsi väed Moskva vägesid. 1579. aasta sõjaretkes vallutasid Stefan Batory väed Polotski, 1580. aastal vallutasid nad Velikije Luki, Veliži ja Neveli, kuid ei suutnud vallutada 1581. aastal Pihkvat. 1582. aastal sõlmis Moskva tsaaririik Rzeczpospolitaga Jam-Zapolski vaherahu, Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna ja Tartu piiskopkonna) ja Valgevene, Polotski alad jäid Rzeczpospolitale.
Pikemalt artiklis Vene-Poola sõda (1562–1582)
Liivimaa administraatorid
muuda- 1561–1562[1] Mikołaj Radziwiłł Czarny (1512–1584)
- 1562–1566[1] Gotthard Kettler (1517–1587), administraator
- 1566–1578 Jan Hieronimowicz Chodkiewicz (u.1537–1579), administraator
- 1578 asekuberner[1] Aleksander Chodkiewicz (surnud 1578/80)
- 1578–1583 Mikołaj Radziwiłł Rudy (1512–1584), administraator
- 1583–1585 Jerzy/Georg Radziwill (1556–1600), administraator, ka Rooma-katoliku kiriku Vilno kardinal
- 1582–1588 ülemkomissar (poola k. komisarz generalny) Stanisław Pękosławski (surnud 1588)
- 1589–1603 Krzysztof Radziwill Piorun (1547–1603), administraator
- 1603–1621 Jan Karol Chodkiewicz (1560–1621), administraator ja ülemkomissar (1604–1620)
Rzeczpospolita valdused Liivimaal
muudaHaldusjaotus
muudaLiivimaa (ilma Kuramaa hertsogiriigita) jagati 1566. aastal algselt Riia, Võnnu, Turaida ja Daugavpilsi distriktideks, kuhu nimetati Riia, Võnnu, Turaida ja Daugavpilsi kastellaanid. Riia kastellaani võimualas olid endise Riia peapiiskopi Latgale alad, Turaida kastellaani võimualas olid endise Riia peapiiskopi Liivi alad, Võnnu kastellaani võimualas olid alad Riiast kuni Helme ja Rujenani, Daugavpilsi kastellaani võimualas oli Latgale alad.
Poola Liivimaal viidi 1586. aastal adramaarevisjon. Liivimaa sõja Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahelise sõjategevuse lõpetanud 1582. aasta 10-aastase Jam-Zapolski vaherahuga saavutatud aladega moodustati neist 1598. aasta Liivimaa ordinatsiooniga presidentkonnad: Võnnu, Tartu, Pärnu, kõigi etteotsa määrati eluaegsete volitustega president.
Presidentkonnad nimetati 1598. aastal ümber palatiinkondadeks[2] ehk vojevoodkondadeks ja presidendid vojevoodideks, nagu oli tavaks ka Rzeczpospolitas:
- Pärnu vojevoodkond (1598–1620)
- Tartu vojevoodkond (1598–1620)
- Võnnu vojevoodkond (1598–1620) ehk Cesise vojevoodkond, kuhu kuulusid ka Riia linna ümbritsevad maad. Rzeczpospolita valdustes olevatel Liivimaal moodustati halduspiirkondadena veel 20 staarostkonda ehk või kapitaniaati[3], millest Lõuna-Eesti alale jäi 9[4].
.png)
Vojevoodid olid eranditult Rzeczpospolitast, 1589. aastal kehtestatud "Ordinatio Livoniae I" määras pooled staarostiametitest poolakatele, pooled leedukatele. 1598. aastal aga vastu võetud "Ordinatio Livoniae II" määras kolmandiku staarostikohtadest kohalikule Liivimaa aadlile, kolmandiku Poola ja kolmandiku Leedu suurvürstiriigi aadlile. Pärast Liivimaa vallutamist läks riigile laialdasi maavaldusi (3/4 kogu Liivimaa maavaldustest), mis enne seda kuulus enne Liivi ordule ja Riia ning Tartu piiskopkonda, nende haldamiseks moodustati staarostkonnad, mis jagunesid folvarkideks ehk riigimõisadeks. Läänistatud aadlimõisade valdus kuulus lääniaadlikele. Erinevalt aadlimõisade talupoegadest ei olnud riigi- ehk kroonumõisade talupojad sunnismaised. Staarostkondade valitsejate Staarostite amet oli eluaegne ning ülitasuv, staarostid said endale 1/3 staarostkonnast laekuvast tulust.
Liivimaa senine aadliomavalitsus maapäev, mis käis koos Võnnus, jagunes aadlike päritolu järgi Leedu, Poola ja Liivimaa kuuriaks. Iga kuuria saatis end Poola seimi esindama 2 saadikut. Maapäev valis aadelkonna etteotsa maamarssali. Aadlikele lisaks oli Liivimaa maapäeval esindatud veel 4 linna: Riia, Tartu, Pärnu ja Võnnu.
Liivimaa hertsogkonnast kuulusid Rzeczpospolita Senatisse riigi kõrgemad ametnikud ja võimukandjad ning vaimulikud: kõik riigi katoliku kiriku peapiiskopid (sh 1593. aastast ka Võnnu) piiskopid); haldusüksuste vojevoodid, (1598. aastast ka Võnnu, Pärnu ja Tartu vojevood; päritavate kastellaaniõigustega kastellaanid, Võnnu, Tartu ja Pärnu kastellaanid ja hiljem ka Liivimaa kastellaan.
Rootsi-Poola sõjad
muudaRootsi-Poola sõdade tulemusel vallutas Rootsi Liivimaa hertsogiriigi maa-alad, mis läksid siiski Rootsi kuningriigi valdusse Altmargi vaherahuga 1629. aastal, Rootsi Idamereprovintsidena.
- Pikemalt artiklites Rootsi-Poola sõda (1600–1629), Poola-Rootsi sõda (1600–1611), Poola-Rootsi sõda (1617–1618), Poola-Rootsi sõda (1621–1625) ja Poola-Rootsi sõda (1626–1629)
Rzeczpospolita säilitas vaid Võnnu vojevoodkonna maa-alad, millest moodustati Liivimaa vojevoodkond, keskusega Daugavpilsis (poola keeles Dyneburg). Piirkond kuulus Rzeczpospolitale, kuni Poola esimene jagamiseni 1772. aastal, mil territoorium liideti Venemaa keisrinna Katariina II poolt Venemaa keisririigiga ning Venemaa valitsejate tiitlinimetusse lisati ka Liivimaa suurhertsogi tiitel.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Liivimaa hertsogkond |
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Mikulski, Krzysztof, Rachuba, Andrzej, Urzędnicy inflanccy XVI-XVIII wieku: spisy, Tom IX, Biblioteka Kórnicka 1994, lk 35-36
- ↑ Viljandimaa: maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. VII, Üldosa, Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkonna väljaanne; nr. 12, 1939, lk 252
- ↑ Viljandimaa: maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. VII, Üldosa, 1939, lk 253
- ↑ Enn Tarvel, Riigimõisate majanduslikust arengust Lõuna-Eestis XVI sajandil lõpul ja XVII sajandi algul, Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised IX köide. Ühiskonnateaduste seeria 1960 nr 4, lk 386
Välislingid
muuda- Inflanty i Księstwo albo Województwo Inflanckie., Zygmunt Gloger: Geografia historyczna ziem dawnej Polski, Warszawa 1900, lk.318–323
- Mikulski, Krzysztof, Rachuba, Andrzej, Urzędnicy inflanccy XVI-XVIII wieku: spisy, Tom IX, Biblioteka Kórnicka 1994