Pärnu vojevoodkond
See artikkel vajab toimetamist. |
Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond) Liivimaa hertsogkonnas.
| Pärnu vojevoodkond | |
|---|---|
| poola Województwo parnawskie | |
| Keskus: Pärnu | |
 |
Pärnu presidentkond moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla. Algselt 1582. aastal moodustatud Pärnu presidentkonda kuulusid Koiva jõe, Läänemere ja Võrtsjärve vahelised alad. Pärnu presidentkonda kuulusid Pärnu, Viljandi, Tarvastu ja Helme distriktid.
Pärnu vojevoodkond oli üks kolmest Liivimaal moodustatud Liivimaa hertsogkonna vojevoodkonnast Tartu ja Võnnu kõrval.[1]
1617–1618 aastate Poola-Rootsi sõja ajal vallutasid Pärnu linna mõnepäevase piiramise järel, 1617. aasta 11. augustil Rootsi väed ja Rootsi väed okupeerisid Liivimaa ranniku, Grobinast Pärnuni. Raske majandusliku olukorra ja toiduainete puuduse tõttu, kuna maa oli aga ülimalt suures ulatuses rüüstatud, muutus sõjaväe toitlustamine raskeks aga ka poolakatele ning nad tõmbusid Eestimaalt tagasi Liivimaale.
Pärnumaa liideti algselt halduslikult Eestimaa hertsogkonnaga ning kogu Liivimaa vallutamise järel, taas Rootsi Liivimaaga.
Juhid
muudaVojevoodid
muuda- 1599–1602 Maciej Dembiński, Pärnu president ja vojevood
- 1617–1620 Teodor Denhoff, Pärnu vojevood
- 1620–1627 Joachim Tarnowski, titulaarne Pärnu vojevood
- 1628–1633 Piotr Tryzna, titulaarne Pärnu vojevood
- 1633–1640 Konstanty Połubiński, titulaarne Pärnu vojevood
- 1640–1642 Ernest Magnus Denhoff, titulaarne Pärnu vojevood
- 1642–1645 Jan Zawadzki, titulaarne Pärnu vojevood
- 1645–1646 Jerzy Littawor Chreptowicz, titulaarne Pärnu vojevood
- 1646–1659 Henryk Denhoff, titulaarne Pärnu vojevood
- 1660–1661 Stanisław Karol Koniecpolski, titulaarne Pärnu vojevood
Kastellaanid
muuda- Pjotr Starbouski (15.3.1600 — 1607 -?), kastellaan
- Valdemar Ferensbach (1609—1612)
- Tomaš Holzsucher (1616—1624)
- Martyn Gosievski (22.2.1625)
- Gedeon Rajecki (valgevene Гедэон Дунін-Раецкі) (1631-1634)
- Ernest Magnus Denhoff (12.1634 — 4.11.1640)
- Mikolai Osolinski (10.11.1640 — 1646)
- Tomaš Kosakovski (1646—1650)
- Pjotr Makavetski (3.2.1652 — 1655)
- Władysław Leszczyński (1655—1656)
Staarostkonnad
muuda
Liivimaa riigimaadel moodustati 1582 Liivimaa konstitutsiooniga Pärnu presidentkonnas halduspiirkondadena 20 ringkonda: Allendorfski (saksa k. Allendorf), Bartnicki (Burtneck), Ermeski (Ermes), Feliński (Fellin), Helmecki (Helmet), Karkuski (Karkus), Kremoński (Kremon), Lealski (Leal), Lemzelski (Lemzal), Obnormski (Ubbenorm), Papendorfski (Papendorf), Parnawski (Parnau), Pemigelski (Pernigel), Ropski (Roop), Rujeński (Rujen), Saliski (Salis), Tauruski (Tarwast), Trejdeński (Treiden), Wolmarski (Wolmar) ringkond [2]. Hilisematest staarostkondadest Pärnu ja Tartu vojevoodkondade Lõuna-Eesti alale jäi 10, ning nendest 4 Pärnu vojevoodkonda. 1586. aastal eraldus Viljandi staarostkonna koosseisust Tarvastu staarostkond. Staarostid haldasid ka folvarke ehk Rzeczpospolita riigimõisu ning folvarkid haldasid staarostkonna teo- ja maksukohustega vakuseid ja hajatalusi[3].
- Pärnu staarostkond, staarostkonnas Audru mõis, Koonga mõis, Tori mõis[4] ehk folvarkid, vakused ja aadlimõisad
- Pärnu ja Dole staarost: Valentin Überfeld; Jan Lesniowolski (1582–); Jakob Madalauski; Swizinski (1609)[5]
- Viljandi staarostkond
- Karksi staarostkond, Jürgen Fahrensbachi pärusvaldus [6]
- Tarvastu staarostkond, Tarvastu mõis, Mõnnaste ja Pikru riigimõisad[1], Mõnnaste vakus, Tarvese vakus, Pikvere[7] vakus ja aadlimõisad [8][9]
- 1588. aastast doneeriti Tarvastu staarostkond eluaegseks kasutamiseks[10] Jürgen Fahrensbachile[11][12].
- Helme staarostkond[13], Helme riigimõis, vakused ja aadlimõisad.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Inflanty i Księstwo albo Województwo Inflanckie., Zygmunt Gloger: Geografia historyczna ziem dawnej Polski, Warszawa 1900, lk.318–323
- ↑ Mikulski, Krzysztof, Rachuba, Andrzej, Urzędnicy inflanccy XVI-XVIII wieku: spisy, Tom IX, Biblioteka Kórnicka 1994, lk 10-11
- ↑ Hendrik Sepp, Viljandimaa ajalugu XVII sajandist, Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1939, lk 272
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimega:0on ilma tekstita. - ↑ Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 329, 351
- ↑ Andres Parve, Ühe Eestimaa päritolu väepealiku sõjateest, lk 149
- ↑ Viljandimaa küladele uued nimed., Pikre (Pikvere ehk Pikfer) küla - Pikru
- ↑ Viljandimaa: maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. VII, Üldosa, Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkonna väljaanne; nr. 12, 1939, lk 267
- ↑ Tarvastu kihelkonna lõunapoolsed osad (Vooru, Suislepa jne) kuulusid Pikvere ehk Pikru mõisa alla, põhjapoolsed osad aga Tarvastu riigimõisa alla
- ↑ Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 251.
- ↑ Tarvastu kihelkonna ajaloost, mulgimaa.ee (vaadatud 10.07.2024)
- ↑ Andres Parve, Ühe Eestimaa päritolu väepealiku sõjateest, lk 153
- ↑ Helme kihelkond, EE 12, 2003; muudetud 2011