Mine sisu juurde

Bratsk

Vikipedii-späi
Bratsk
Братск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 224,071 ristitud
Pind 428 km²
Bratsk Братск
Pämez' Sergei Serebrennikov
(2005−2010,
reduku 2014—)
Telefonkod +7−3953-xxx-xxx
Avtokod 38, 85, 138
Aigvö UTC+8 (MSK+5)


Bratsk (ven.: Братск) om Venäman lidn da lidnümbrik Irkutskan agjan keskuzpalan päivlaskmas. Se om agjan kahtenz' surtte lidn i koumanz' surtte lidnümbrik, mugažo Bratskan rajonan administrativine keskuz (ei mülü sihe).

Enzne Bratskan lidnuz (ven.: Братский острог) oli tetab vspäi 1631 Padunan kos'kenno Angar-jogen randal, alištui Jeniseiskan lidnusele. Vl 1954 nevondkundaline tobmuz päti sauda järedad gidroelektrostancijad kos'ken rajonas, i sirtihe enamba sadad eländpunktoid täutmaha vezivaradint, sidä kesken Bratsk-žilod-ki. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1955 12. päiväl tal'vkud radnikžiloiden ühtištusel, nimitihe rajonan Bratsk-žilo-keskusen mödhe. Lidnan rajonad oma erigoittud taigmecan saril tähäsai.

Vll 1954−1961 saudihe padoseinäd da GES:ad, vozil 1961−1967 pästtihe töhö GES:an agregatoid da täuttihe Bratskan vezivaradint (169 km³, kahtenz' surtte mail'mas). Bratsk šingotase äisarakoižeks keskuseks, energetikal i alüminijantegimel, mecan ümbriradmižel.

Bratsk šingotase elektroenergetikal, alüminijantegimel, raudühthesuladusiden tegimel, cellülozbumagaižel tegimištol, sauvondmaterialiden edheotandoil (pilindmaterialad, faner, raudbeton, metalližkonstrukcijad, keradajad pertid) i sömtegimištol (leib, jomižed), mugažo lämbituzmašiništon edheotand radab.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Angar-jogen Bratskan i Ust'-Ilimskan vezivaradimiden randoil, 296..618 m korktusil, 450 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Irkutskhasai om 460 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 618 km avtotedme vai 983 km raudtedme. Lähembaine lidn om Vihorevk 10 km päivlaskmha orhal Bratskan röunaspäi, 43 km avtotedme (lidnan keskusespäi) vai 30 km raudtedme (Bratsk-stancijaspäi).

Klimat om terav kontinentaline kuivahk vilunke tal'venke. Voden keskmäine lämuz om −2,0 C°, kezakun-elokun +14,6..+18,0 C°, tal'vkun-uhokun −20,0..−22,7 C°. Ekstremumad oma −50,9 C° (tal'vku, viluku) i +36,1 C° (kezaku). Kezaaigan minimum om −5,2 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +7,4 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum +1,5 C°). Paneb sadegid 369 mm vodes, enamba heinkus-elokus (67..72 mm kus), vähemba vilukus-sulakus (10..16 mm kus).

Bratskan administrativižed rajonad: (vn 2017 kart)
     Padunan rajon      Oigedrandaline rajon      Keskuzrajon

Bratsk om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnan koume rajonad ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš, no eriližed administrativižed komitetad ohjatas niil.

Lidnümbrikon tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Lidnan Duman ezimez' om Larisa Pavlova vn 2014 redukuspäi.

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 246 319 ristitud. Kaik 231 602 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 289 tuhad eläjid vll 1991−1993, se poleni eländpunktoiden erištundan tagut.

Bratskan valdkundaline universitet[1] (alusenpanend 1957, nügüdläine nimituz vspäi 2004, kuz' fakul'tetad, kaks' kolledžad, 5,7 tuh. üläopenikoid), nell' tehnikumad i viž kolledžad oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš.

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas, mugažo jogistancii radab kezaaigan. Avtoümbärte mäneb lidnan päivlaskmaižen i pohjoižen röunanno.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Bratsk-lendimport[2] (BTK / UIBB / БРС, 123 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase Bratskan rajonan territorijal, koumes kilometras pohjoižröunaspäi. Tehtas reisid Venäman lähembaižihe järedoihe lidnoihe i Moskvha.

  1. Bratskan valdkundaline universitetan sait (brstu.ru). (ven.) (angl.)
  2. Bratsk-lendimportan sait (aerobratsk.ru). (ven.) (angl.)



Irkutskan agjan lidnad
Alaudinsk | Alzamai | Angarsk | Baikal'sk | Birüsinsk | Bodaibo | Bratsk | Čerömhovo | Irkutsk | Kirensk | Sajansk | Sibirin Usol'je | Slüdänk | Svirsk | Šelehov | Zim | Železnogorsk Ilimal | Taišet | Tulun | Ust'-Ilimsk | Ust'-Kut | Vihorevk