Gimalajad
Gimalajad (sanskr. हिमालय hima:laja «lumiden sijaduz», hindi हिमालय, nepal. हिमालय, kit. 喜馬拉雅山脈) om kaikiš korktemb mägisistem Mas. Ned sijadase Tibetan mägišton (pohjoižes) da Indan da Gangan tazangišton (suves) keskes.
Klimatan da londusen kontrast niiden keskes om lujas terav: rahvahatomad mad da tropikad.
Gimalajad otaba 5 valdkundoiden territorijan palad: Indii, Nepal, Kitai (sen Tibetan avtonomine ümbrik), Pakistan da Butan.
Gimalajiden mägisisteman piduz om 2900 km, sen leveduz — läz 350 km, pind 650 tuhad km². Mägiharjoiden keskkorktuz om läz 6 km meren pindan al, kaikiš suremb — 8848 m (Džomolungm-mägi). Gimalajiš seižuba 10 mäged-«kahesatuhanikoid», a mugoižid kaikes mail'mas om 14.
Toine korged mägisistem — Karakorum — sijadase Gimalajiden päivlaskmaižes čepišpäi homendezbokas.
Geografii da klimat
Gimalajad seižuba ülenpäiš Indan da Gangan tazangišton al. Mäged sijadase koumil pordhil: Šivalik-mäged (Ezigimalajad), Pened Gimalajad (Pir Pandžal-, Dhaolahdar-mägisel'gad) da Sured Gimalajad (alajagase nellähä territorijaha: Pendžaban, Kumaonan, Nepalan da Assaman Gimalajad).
Sured Gimalajad kogoneba mägiš-«kahesatuhanikoišpäi». Jäžomiden pind siš om enamba mi 33 tuhad km², reskan veden varad — läz 12 tuhad km³. Jäžomiden lugu om läz 15 tuhad[1][2]. Suviazijan surembaižed joged — Ind, Gang, Brahmaputr — lähteba sišpäi. Ind-jogi röunatab necidä mägisel'gad päivlaskmas, a päivnouzmas — Brahmaputr-jogi.
Peniden Gimalajiden mägenpäd saba 2,4 km ičeze keskznamoičendal, sen ühtes päivlaskmas — 4 km.
Kaikiš madalamb mägisel'g — Šivalik — vedase pidust' kaiked päšt mägisistemad (Indalpäi Brahmaputralesai), kaik sen mäged alemba mi 2 km meren pindan al.
Gimalajiden libutamine jätktase nügüd'aigan-ki.
Mägiden suvipautked oma mussoniden painuden al. Lujad sadeged lankteba sille: 1000 mm:späi päivlaskmal 4000 mm:hasai päivnouzmpolel.
Pohjoižpautkil om kontinentaline klimat, kuiv da vilu.
Mägiden ülähäs kezaližed pakaižed ülitaba -25 °C, a tal'veližed -40 °C, sen ližaks kova tullei puhub (150 km časpigudenke).
Ristitišt
Ezmäižed löutud žilod Gimalajiden ezimägištoiš datiruidud läz 8000 vl. edel meidan erad.
Täs om äi etnosid, ned eläba ka eliba londuseližes izoläcijas toine toižespäi.