Osak (japon.: 大阪市 Ōsaka-ši [oːsaka] «sur' kukkaz») om Japonijan lidn ühtennimižes prefekturas, Kansai-regionas, Honšü-saren suves. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe (Jokohaman jäl'ghe) i kahtenden surtte lidnaglomeracijan keskuz (Tokion jäl'ghe, 19,3 mln eläjid 13228 km² pindal, 15. sija mail'mas vl 2019).

Osak
大阪市 (Ōsaka-ši)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Japonii
Eläjiden lugu (2021) 2,753,862 ristitud
Pind 225,21 km²
Osak 大阪市 (Ōsaka-ši)
Pämez' Hidejuki Jokojama
(横山 英幸 Jokojama Hidejuki,
sulaku 2023—)
Telefonkod +91−22
Aigvö UTC+9


Osakan 24 administrativišt ümbrikod («ku:d», 2009. voz')

Expo-ozutelend mäni Osakas vl 1970 i linneb vl 2025.

Istorii

vajehta

Vl 638 Temmu-imperator pani eländpunktan alust Nanivan tahondas (japon.: 波, 浪華, 浪花), se oli valdkundan pälidnaks 7.-8. voz'sadoil. Osak-nimituz mainitase 16. voz'sadaspäi. Voz'sadhasai 19 valdkundan pälidn sijazihe läz lidnad (Naranlidn, Kioto), i Osak šingotihe valdkundan torguindkeskuseks, meriverajaks, kaiken Japonijan bankoiden päkeskuseks. Sai oficiališt lidnan statusad vn 1889 1. päiväl sulakud.

Nügüd'aigan Osak om Japonijan ižandusen kaikiš suremb keskuz. 2000-nzil vozil lidnan vozne kogosüdäiprodukt oli läz 200 mlrd. US$ ekvivalentas.

Geografijan andmused

vajehta

Osak sijadase Honšü-saren keskuzpalan suves, Jodo- i Jamato-jogiden i niiden del'tan kanaloiden randoil tobjimalaz, Japonijan südäimeren karan randal, −2..37 m korktusil valdmeren tazopindanke rindataden. Sädab Sur' Osak-regionad ühtes Kobe-lidnanke.

Klimat om subtropine neps. Voden keskmäine lämuz om +17,1 C°, kezakun-sügüz'kun +23,6..+29 C°, tal'vkun-uhokun +6,2..+8,7 C°. Ekstremumad oma −7,5 C° (viluku) i +39,1 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +8,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +24,5 C° (tal'vku). Ei olele haloid semendkus-redukus. Paneb sadegid 1338 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (174..185 mm kus) i sügüz'kus (163 mm), vähemba kül'mkus-uhokus (47..72 mm kus). Paneb lunt harvoin lujas (1 sm tal'ves keskmäras). Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 58..70 % röunoiš voden aigan.

Eläjad

vajehta

Vl 2010 eläjiden lugu oli 2 666 371 ristitud. Kaik 2 727 255 eläjad oli lidnas vn 2019 augotišes. Kaikiš suremb ristitišt oli 3 252 340 eläjad vl 1940, heiden sirdand ezilidnoihe zavodihe 1960-nzil vozil. Osak oli valdkundan kaikiš suremban lidnan vl 1930 Kanton manrehkaidusen jäl'ghe, konz 2,453,573 ristitud elihe Osakas i 2,070,913 — Tokios.

Läz 100 tuhad verazmalaižid elädas lidnas, sidä kesken korejalaižed (70 tuh.) i kitajalaižed (10 tuh.).

Edeližed lidnan pämehed oma Ičiro Matsui (松井 一郎 Matsui Ičirō, sulaku 2019 — sulaku 2023), Hirofumi Jošimura (吉村 洋文 Jošimura Hirofumi, tal'vku 2015 — keväz'ku 2019), Tooru Hašimoto (橋下 徹 Hašimoto Tōru, 2011−2015).

Transport

vajehta

Ezilidnelektrojonused, avtobusad, taksid i metropoliten (vspäi 1933, 123 stancijad kahesal jonol + kebnan metron üks' jono, 130 km raudted vl 2006) oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.

Rahvahidenkeskeižed Osak-lendimport (Itami, ITM, 10 km pohjoižhe lidnaspäi, 14,5 mln passažiroid vl 2015) i Kansai-lendimport (Kankū, KIX, ratud sarel 30 km suvipäivlaskmha lidnaspäi, 28 mln passažiroid vl 2017), «Sinkansen»-kiruhjonusiden stancii ühtenzoittas lidnad mail'manke.

Irdkosketused

vajehta