Viljandi (Lunkreis)
 Tekst üüb Fering
|
De Viljandi Lunkreis (üüb Eestnisk: Viljandi maakond of Viljandimaa, üüb Tjiisk: Fellin) as ian faan dön füftanj lunkreiser faan Eestlun. A lunkreis leit uun a süüd faan't lun. Det hee 47.599 lidj (2011)[1]. Uun a nuurd leit de Järva Lunkreis, uun a nuurduast de Jõgeva Lunkreis, uun a uast de Tartu Lunkreis, uun a süüduast de Valga Lunkreis, uun a süüd Letlun an uun a waast de Pärnu Lunkreis. At hoodsteed faan a lunkreis as Viljandi.
Geografii
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Dial faan de Võrts-See leit uun a uast faan a lunkreis.
Steeden an Taarpen
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Dön tjiin gratst steeden an taarpen uun a lunkreis san:
| # | Nööm | Lidj (2011)[2] |
|---|---|---|
| 1 | Viljandi | 17.473 |
| 2 | Karksi-Nuia | 1573 |
| 3 | Viiratsi | 1332 |
| 4 | Võhma | 1314 |
| 5 | Abja-Paluoja | 1084 |
| 6 | Suure-Jaani | 1039 |
| 7 | Mõisaküla | 825 |
| 8 | Mustla | 818 |
| 9 | Ramsi | 633 |
| 10 | Olustvere | 469 |
Iindialing faan Ferwalting
[Bewerke | Kweltekst bewerke]
A lunkreis hee sant 2017 ian steed (Viljandi) an trii lungemeenden (üüb Eestnisk vallad, iantaal vald):
Befölkring
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Det letst folksteeling wiar uun't juar 2011. Efter't folksteeling wiar 47.599 lidj uun a lunkreis[3]. 2000 folksteeling - 57.974 lidj[4].
Histoore
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Föör 1917 wiar't gebiit faan a lunkreis faan nü dial faan det Liiflun Guwernement uun det Rüs Keiserrik.
