Mine sisu juurde

Ameeriga Ütisriigiq

Läteq: Wikipedia
(Ümbre saadõt artiklist USA)
Ameeriga Ütisriigiq
Ameeriga Ütisriike lipp Ameeriga Ütisriike vapp
Ameeriga Ütisriike lipp Ameeriga Ütisriike vapp
Ameeriga Ütisriigiq kotus kaardi pääl
Riigikiil inglüse kiil
Pääliin Washington
Suurus 9 826 675 km²
Rahvaarv 325 719 178 (2017)
Internetitunnus .us, .gov, .mil, .edu

Ameeriga Ütisriigiq (USA, sagõhõhe kutsutas lühkühe ka ku lihtsähe Ameeriga) om riik, miä kuustus 50 osariigist, ütest föderaalringkunnast, ja viiest päämädsest puul-autonoomilidsõst piirkunnast ja mitmist vähämbist valitsusalotsist piirkunnõst.

3,8 mill'oni ruutmiiliga om seo suurusõ poolõst kolmas riik maailman. Suurõmb osa riigist om Põh’a Ameerikan, Kanada ja Mehhigo vaihõl. Riigi rahvaarv om üle 328 mill'oni. Pääliin om Washington, ja kõgõ suurõmb rahvaarvoga liin New York City (NYC).

USA om edüstüsdemokraatiaga liitvabariik ja ÜRO, Maailmapanga, Riikevaihõlidsõ Valuutafondi, Ameeriga Riike Ütisüse, NATO ja tõisi riikevaihõliidsi ütisüisi liigõq. Ameeriga om ÜRO alalinõ liigõq.

Indiaanlasõq elliq Ameeriga Ütisriigen tuhandit aastagit. Ingläseq lätsiq sinnäq 1607. aastagal. Nä joudsõq kõgõ edimält tuu kotusõ pääle, kon parhillaq om Jamestowni liin Virginian. 1775. aastagal alõś sõda 13 koloonia ja Suuŕbritannia vaihõl massõ peräst (Ameeriga vabahussõda). 4. hainakuu pääväl 1776 tetti esiqsaismiskuulutus. Kolonistiq võidiq sõa ja lõiq vahtsõ riigi.

19. aastagasaal suurõndiq Ameeriga Ütisriigiq umma territooriummi õdagu poolõ. 1861–1865 aastagil olĺ kodosõda põh’a ja lõunõ vaihõl. Peräst sõta arõnd' riik uma majandusõ ütes maalima suurõmbas.

20. aastagasaal võtiq Ameeriga Ütisriigiq ossa Edimädsest ja Tõõsõst ilmasõast. Peräst Tõist ilmasõta olĺ USA ja Nõvvokogoliido vaihõl külm sõda, miä lõpõtõdi ärq 1992. aastagal.

Valitsõmisjaotus

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Ameerika Ütisriike osariigiq

Ameeriga Ütisriigiq jagonõsõq 50 osariigis, ütes föderaalringkunnas (Columbia ringkund), viies päämädses puul-autonoomilidsõs piirkunnas ja mitmist vähämbist valitsusalotsist piirkunnõs.

Osariik (ringkund) Kuud Suurus
(km2)
Pääliin
Alabama AL 133 950 Montgomery
Alaska AK 1 522 595 Juneau
Arizona AZ 295 275 Phoenix
Arkansas AR 137 741 Little Rock
California CA 410 895 Sacramento
Colorado CO 269 837 Denver
Columbia ringkond DC 159 Washington
Connecticut CT 14 371 Hartford
Delaware DE 6452 Dover
Florida FL 170 451 Tallahassee
Georgia GA 154 077 Atlanta
Hawaii HI 28 377 Honolulu
Idaho ID 216 632 Boise
Illinois IL 149 998 Springfield
Indiana IN 94 321 Indianapolis
Iowa IA 145 743 Des Moines
Kansas KS 82 277 Topeka
Osariik Kuud Suurus
(km2)
Pääliin
Kentucky KY 104 749 Frankfort
Louisiana LA 134 382 Baton Rouge
Lõunõ-Carolina SC 82 965 Columbia
Lõunõ-Dakota SD 199 905 Pierre
Õdagu-Virginia WV 62 809 Charleston
Maine ME 86 542 Augusta
Maryland MD 32 160 Annapolis
Massachusetts MA 27 360 Boston
Michigan MI 250 941 Lansing
Minnesota MN 225 365 Saint Paul
Mississippi MS 125 546 Jackson
Missouri MO 69 709 Jefferson City
Montana MT 381 156 Helena
Nebraska NE 200 520 Lincoln
Nevada NV 286 367 Carson City
New Hampshire NH 24 239 Concord
New Jersey NJ 22 608 Trenton
Osariik Kuud Suurus
(km2)
Pääliin
New Mexico NM 315 194 Santa Fe
New York NY 141 205 Albany
Ohio OH 116 096 Columbus
Oklahoma OK 181 196 Oklahoma City
Oregon OR 255 026 Salem
Pennsylvania PA 119 283 Harrisburg
Põh'a-Carolina NC 139 509 Raleigh
Põh'a-Dakota ND 183 272 Bismarck
Rhode Island RI 4005 Providence
Tennessee TN 109 247 Nashville
Texas TX 696 241 Austin
Utah UT 219 887 Salt Lake City
Vermont VT 24 923 Montpelier
Virginia VA 110 862 Richmond
Washington WA 184 824 Olympia
Wisconsin WI 169 790 Madison
Wyoming WY 253 554 Cheyenne

Ameeriga Ütisriigel om viis suurõmbat ülemereterritooriummi: Puerto Rico, USA Neitsüsaarõq, Ameeriga Samoa, Guam ja Põh'a-Mariaaniq.

Commons
Commons
Kaeq artikli

kotsilõ ka Wikimedia Commonsi kogost.


 
Põh'a-Ameeriga maaq

Hindäperi riigiq:
Ameeriga Ütisriigiq | Antigua ja Barbuda | Bahama | Barbados | Belize | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik | El Salvador | Grenada | Guatemala | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhigo | Nicaragua | Panama | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiiniq | Trinidad ja Tobago