Mine sisu juurde

Käisi Johannes

Läteq: Wikipedia
Käisi Johannes

Johannes Käis


Sündünüq26. joulukuu päiv 1885
Rosma, Põlva kihlklund
Koolnuq29. piimäkuu päiv 1950
Trompsi, Põlva kihlkund
MatmispaikPõlva kalmuaid
Ammõtkoolimiis


Käisi Johannes (Johannes Käis, 1885-1950) oll' koolimiis ja luudusopõtusõ oppaja. Tä sündü Põlva kihlkunnan Timo vallan Rosma külän nink kuuli Põlva vallan Trompsi külän.

  • 1903-1906 Limbaži liinakooli oppaja
  • 1906-1911 Valmiera liinakooli ja tütärlatsigümnaasiumi oppaja
  • 1911 Riia Peeter-Pauli liinakooli oppaja
  • 1912-1917 Riia Aleksandri I gümnaasiumi (miä oll' 1915-1917 evakueerit Võrro) oppaja
  • 1917-1919 Vologda Oppajidõ Instituudi maatiidüse ja luudusopõtusõ oppõjoud nink direktri
  • 1919-1920 Pihkva Rahvaharidusõ Instituudi lektri nink kubõrmango haridusosakunna instruktri
  • 1920-1921 Eesti haridusministeeriümi riigikoolinõvvomiis
  • 1921-1930 Võro Oppajidõ Seminäri direktri
  • 1931 Paldiski ütisreaalgümnaasiumi direktri
  • 1931-1940 Eesti Oppajidõ Liido tiidüsline sekretäär
  • 1940-1941 Haridusõ Rahvakomissariaadi metodoloogiaosakunna juhataja
  • 1940-1941 ja 1945-1949 aokirä "Nõukogude kool" toimõndaja
  • 1944-1947 Haridusministeeriümi metoodigaosakunna juhataja
  • 1947-1950 kuulõ inspektri

Ütiskundlinõ tegevüs

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
  • 1930. aastagil juhte koolivahtsõndusrühmä, kohe kuulu päält 400 oppaja.
  • 1938-1940 juhte oppajidõ kolmõaastagaidsi tävvendüskursuisi.

Avald' kogomigu "Loengit ja kokkovõttit" I-II nink aastagaraamatit "Tiil tüükoolilõ" I-VI. Toimõnd' metoodiliidsi raamatidõ rita "Vahtsit teid algoppusõn", bülletääni "Koolivahtsõndaja" nink "Eesti entsüklopeediä" artiklit luudustiidüse, maatiidüse, põllumajandusõ nink pedagoogiga alalt. Põh'and' luudusopõtusõ metoodiga ja koolifenoloogia nink kuts' üles kooliaido tegemä. Kirot' hariduspoliitiga- ja metoodigaartiklit. 1946. avald' inne sõta kirotõt koolivahtsõnduskirätüüq kogomigun "Valit tüüq", mink iist tedä süüdüstediq kodanlik-natsionalistligun kihotustüün nink sunniti tüült ärq minemä. Timä teossõq olliq 1960. aastagidõ keskpaigani ärq keeledüq.

  • "Tiil tüükoolilõ" I-VI ("Teel töökoolile"), Võro, 1924--1929
  • "Luudusopõtus algkoolin" I-III ("Loodusõpetus algkoolis"), Võro, 1927-1930
  • "Vahtsit teid algoppusõn" ("Uusi teid algõpetuses"), Talliin, 1931-1936, 13 käsiraamatut üten tüüvihkõ ja juhõndidõga
  • "Koolivahtsõndaja" ("Kooliuuenduslane"), 1933-1940
  • "Esiqtegemine ja individuaalnõ tüüviis" ("Isetegevus ja individuaalne tööviis"), Võro, 1935; 2. trükk 1992, soomõ keelen 1937
  • "Loengit ja kokkovõttit" I-II ("Loenguid ja kokkuvõtteid"), Tarto, 1938-1939
  • "Valit tüüq" ("Valitud tööd"), 1946
  • 1945 ENSV tiindsä oppaja

Mälehtüse hoitminõ

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]