Sarimõrvar

Proosa

• Ülespiitsutatud Rachel tammus teatri blackbox'is, kus polnud peale venna rohkem kedagi, kuna ukse taga müdises esietenduse pidu.

"Pühadevahe, Lotto. Ma suutsin seda vaevu vaadata," ütles õde, kaapides kätega silmi.

Lotto tardus liikumatuks. "Anna mulle andeks," ütles ta.

"Ära saa valesti aru, osake minust tundis elajalikku naudingut, jälgides Sallie ja emmekese kähmlusmatši maailma lõpus. Sallie ümmardab ette-taha, kuni kihvatab viimaks täiega!" Rachel puhkes naerma ja pöördus siis kannal ringi venna suunas. "Meid narriks tegema oled sa meister, eks? Tänu sinu sarmile unustame, et käitudes meiega niiviisi, pead sa sisimas olema sarimõrvar. Sa paned oma näidenditesse iga meie puuduse ja vea, paradeerid meid nagu mingeid tsirkuseebardeid. Ja publik limpsab selle järele keelt." (lk 165)

• Lauren Groff, "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017

• USA päevaleht Wall Street Journal kirjutas hiljuti meeskirjanikest, kes olid avastanud, et naispeategelasega psühholoogiliste põnevike populaarsuse laineharjal surfamiseks tasub võtta endale sooneutraalne kirjanikunimi. [---] Nagu ikka, pakkus selline paljastus Twitteri kasutajatele palju nalja. Näiteks märkis üks neist tabavalt: küll me aru saame, mis soost autor on, kui tekstis on 2992 sõnaga kirjeldatud, millised sarimõrtsuka eest peituva tüdruku rinnad välja nägid.
  • Silvia Urgas, "16 mehepilguga poplugu" Sirp, 11.08.2017 (arvustus: Armin Kõomägi, "Minu erootika saladus")