Mary Shelley
Mary Shelley (sünninimega Mary Godwin; 30. august 1797 London – 1. veebruar 1851 London) oli inglise kirjanik, ulmeraamatu "Frankenstein ehk Moodne Prometheus" autor.
Eesti keeles on tema teostest ilmunud romaan "Frankenstein ehk Moodne Prometheus" Boris Kaburi tõlkes (värsid, kommentaarid ja järelsõna Astrid Reinla, esmatrükk sarjas Mirabilia 1984, kordustrükid 2002, 2007, 2018), Malvina G. Vogeli mugandusena Jana Linnarti tõlkes (1999), ning jutustused "Ferdinando, Eboli krahv", "Kuri silm" ja kogumiku nimijutustus "Unenägu" 2003 aastal Eva Lutsu tõlkes.
- Mu suurim nauding oli tunda rõõmu rahulikust taevast nende haljaste metsade rüpes; kuid ma armastasin kogu Looduse muutlikkust: ka vihm ja torm ja kaunid taevased pilved tõid endaga naudinguid. Kui mind kiigutasid järvelained, tõusis mu vaim samasuguses joovastuses, nagu ratsamees tunneb uhkust oma hästitoidetud ratsu liikumisest.
- Kuid mu rõõmud tulenesid üksnes looduse vaatlemisest ning mul polnud kaaslast; mu soojad tunded, mis ei leidnud vastukaja üheski inimsüdames, pidid saama raisatud elututele asjadele.
- "Matilda" (1819)
- Viimane inimene! Jah, ma võin vabalt kirjeldada selle üksildase olevuse tundeid, tundes ennastki armastatud soo viimase jäänukina, kelle kaaslased on lahkunud enne mind...
- Päevikukirje romaani "Viimane inimene" kohta (14. mai 1824)
- Kahekümne kuue aasta vanuselt olen ma samas seisus kui elatanud inimene - kõik mu vanad sõbrad on lahkunud... ja mu süda ütleb üles, kui mõtlen, kui vähesed sidemed seovad mind veel maailmaga...
- Päevik (15. mai 1824)
Tema kohta
[muuda]- Teksti diskursus ehk teose kontekst võib olla hinnangute poolest nii ülenev kui ka alanev. Boris Kaburi tõlge romaanist "Frankenstein" ilmus esiti kirjastuse Eesti Raamat sarjas "Mirabilia". See pakkus (mitte iga kord) põnevat ajaviidet, aga mitte kõrget klassikat ega valitud teoseid ühes köites. Praegusega on "Frankenstein" arvatud nende raamatute hulka, mis kuuluvad romaaniklassikasse ja muutsid maailma. Isoleeritult võttes ei saa seda päevapealt teha ükski raamat (jutt käib maailma, mitte indiviidi muutmisest). Teos saab seda teha teksti diskursuse alusel ja "Frankensteini" diskursuseks võib võtta nimelt Prometheuse.
- Pööre, mille Mary Shelley tekitas, seisneb õieti selles, et ta tõi fantastika mütoloogiast olevikku ja mitte muinasjutukujulisena – Grimmi muinasjuttudes on õudusi rohkem kui "Frankensteinis" –, vaid puutuvana tegudesse, mis tahavad olla teaduslikud. Sisuliselt on Mary Shelley teos hoiatusromaan, mis samas esitab hirmu ka naljakal kujul.
- Peeter Olesk "Romaaniülikool: Mary Shelley "Frankenstein"" EPL, 21.06.2007
