Kindlat rutiini, millest igal võistlusel kinni peaks, ei ole kujunenud. Meenub aga, et näiteks 2016. aasta edukal maleolümpial sattusin teel mängule enne kaht või kolme esimest võitu kogemata kuulama üht ja sama laulu – siis tekkis küll tunne, et nüüd peab selle pala saatel ka igale järgmisele voorule sõitma. Ja nii läkski.
[Maleolümpiast:] Kõige ägedamad olid kindlasti nii suured kui väikesed kohalikud malefännid. Maletajad olid justkui staarid, kellelt taheti nii autogramme kui pilte. Minu jaoks oli see juba kuues järjestikune olümpia, aga sellist pealtvaatajate massi ja niivõrd siirast huvi nägin esimest korda. Indias on male ikka au sees.
