Kreml

Proosa

• Auto sõitis lühikesest kallakteest üles ja, nad jõudsid välja avarale kiviplaatidest nelinurgale.

"Seep see ongi," sõnas piloot. "Punane väljak."

Sedaaegu kui auto põras mööda munakivisillutist, jõudsid nad uudistada Kremli torne, mida kroonisid rubiinpunased täheviisnurgad. Hetkeks vilksatasid mööda kääbuskuuskedest pärjatud Lenini mausoleumi mustavad piirjooned, siis läks sõit allamäge. Jäeti selja taha Vassili Blažennõi fantastiline väike kirik oma kokkulitsutud kõverjoonte ja sibulkuplitega. Sõideti üle moodsa silla, siis piki valge jääkaanega kaetud Moskva jõe kaldapealset ja keerati sisse Briti saatkonna lahtisest väravast U-kujulisele sõiduteele. (lk 26)

• James Aldridge, "Diplomaat", tlk Lydia Mölder, 1979, lk 26

• Samuti on see püha koht, mille ehitised märkisid kunagi Moskva kõige pühamaid paiku. Nende ümber kujunenud rituaalid - esialgu ülevad jumalateenistused, seejärel valitsejate kroonimised ja matusetalitused - olid algselt kavandatud religioosse ajatuse kehastusena. Ent kombetalitused muutusid ka pühakute ajal. Ühest sugupõlvest teise teisenes sõnade ning protsessioonide tähendus kardinaalselt. Isegi ehitised ei püsinud muutumatult, sest need võisid olla kõige reetlikumad tunnistajad. Kui sein üle värviti või mõni palee ümberehitamiseks lammutati, jäeti mulje, nagu poleks selle varasemat inkarnatsiooni olnudki. Tuttavate palvete kogum tuli tagasi, nagu ka ikoone kandvate preestrite ja kuldses rüüs õukondlaste rivi, kuid taust oli nii põhjalikult teisenenud, et see levitas täiesti uusi ideid ja (parema määratluse puudumisel) võltsmälestusi. Vägagi reaalsete ehitiste ainsaks minevikuks jäi see, mis on praegu. Just seda teadmist kasutasid vapustaval viisil bolševikud, kes lammutasid 1929. aastal Kremli iidsed kloostrid. (lk 21)
• 1950. aastal oli Nõukogude akadeemik P. V. Sõtin sunnitud Stalini vananeva ksenofoobse pilgu all rõhutama, et Kremli "planeering järgis puht vene arhitektuuriprintsiipe". Kui see mees saanuks reisida, oleks ringsõit Põhja-Itaalias pannud teda teistsugust väljendit otsima. Kõikjal oleksid teda ümbritsenud Moskva Kremli inspiratsiooni lätted, alates Verona linnaväravate kalasabakujulistest müürisakmetest ja lõpetades Milano Castello Sforzescoga, rääkimata juba Bologna tellistest linnamüürist. Kremli ajalugu selle taassünni ajastul kätkeb endas palju rohkemat kui üllad vürstid ja visalt töötavad kohalikud oskustöölised. See juhatab Moskvast Musta mere rannikule ja sealt edasi Euroopasse, see näitab alles pooleldi metsas asuvat konarliku piirdega väljakut ning hoonekogumit keset seda: mörti, tellinguid ja telliskive. (lk 46)
  • Catherine Merridale, "Punane kindlus. Venemaa ajaloo salasüda". Tõlkinud Matti Piirimaa. Tänapäev, 2014

Luule

Surmahigi su laubal, külm sina
Su huulil — see pilt ei kao eal!
Kui streletside naised, ka mina
Kremli müüri all ulguma pean.

• Anna Ahmatova, "Reekviem", 1 (1935). Tõlkinud Doris Kareva