Buenos Aires

Proosa

• Buenos Airese igapäevases tangos, perekondlike õhtute ja kombekate kohvikbaaride tangos on labast kaabaklust, alatuse hõngu, millest noa- ja lõbumajatangodel polnud aimugi.
• Võibolla on nii, et ilma Buenos Airese õhtute ja öödeta ei sünni tangot ja et meid, argentiinlasi, ootab taevas platooniline tangoidee, tango universaalne kuju (kuju, mida Aedik või Tõlvik vaevu aimata lasevad) ja et sel õnnelikul liigil on universumis oma kindel, ehkki tagasihoidlik koht.
  • Jorge Luis Borges, "Tango ajalugu", tlk Ruth Lias. Rmt: J. L. Borges, "Valitud esseid", Tallinn: Vagabund, 2000, lk 9–20

• Palju aastakümneid saatis tangot sündsusetu tantsu reputatsioon, mis oli suurel määral tingitud sellest, et teda tantsiti peamiselt äärelinna halva kuulsusega lõbustuskohtades. Siiski tungis tango 19. sajandi lõpul ka Buenos Airese salongidesse, kust 20. sajandi alguses levis Pariisi ja sealt juba teistesse maadesse. Aastatel 1912–1913 oli tango Euroopas moetantsuks nr. 1.
  • Edmund Letner ja Ants Tael, "Tango", rmt: Ants Tael, "Standardtantsud", Tallinn: Eesti Raamat, 1972, lk 124