Zdeněk Mlynář
Zdeněk Mlynář | |
---|---|
Sünniaeg |
22. juuni 1930 Vysoké Mýto |
Surmaaeg | 15. aprill 1997 (66-aastaselt) |
Amet | poliitik, jurist |
Abikaasa(d) | Irena Dubská |
Zdeněk Mlynář (kuni 1945. aastani Zdeněk Müller; 22. juuni 1930 Vysoké Mýto – 15. aprill 1997 Viin) oli Tšehhoslovakkia ja Tšehhi poliitik.
Mlynář oli Praha kevade üks liidreid, inimnäolise sotsialismi üks ideolooge.
Aastatel 1968–1970 oli ta Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei sekretär. Jaanuaris 1977 kirjutas ta koos mõttekaaslastega, nende hulgas ka hilisem Tšehhi president Václav Havel, alla manifestile Harta 77. Seejärel emigreerus ta Austriasse, kus tegeles politoloogiauuringutega.
Pärast Sametrevolutsiooni 1989. aasta detsembris pöördus tagasi Tšehhoslovakkiasse, kus liitus vasakjõududega, kuid oli mõistmatuse tõttu inimnäolise sotsialismi ideedesse sunnitud taas Austriasse emigreeruma.
Ta sündis aastal 1930 Vysoké Mýtos (praeguse haldusjaotuse järgi Ústí nad Orlicí ringkonnas Pardubice maakonnas Tšehhis) ohvitseri perekonnas. Ta astus 16-aastaselt Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei liikmeks. Aastal 1955 lõpetas ta Moskva Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna. Üliõpilasaastail tutvus ta Mihhail Gorbatšoviga, nad olid ühiselamus naabrid. Nad olid head sõbrad ka siis, kui Mihhail Gorbatšov oli NLKP KK peasekretär ja NSV Liidu president.
Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta Tšehhoslovakkia Teaduste Akadeemias Riigi ja Õiguse Instituudis. 1960. aastate keskpaigas algas Tšehhoslovakkia ühiskonnas piiratud liberaliseerimine. Mlynář kui teadustöötaja lülitati Kommunistliku Partei juhtkonna referentide gruppi. Aastatel 1964–1968 juhtis ta Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee juures olevat õiguskomisjoni.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |