Vladimir Vizgin
Vladimir Pavlovitš Vizgin (vene keeles Владимир Павлович Визгин; sündinud 19. detsembril 1936 Habarovskis Vene NFSV-s) on vene teadusajaloolane (füüsikaajaloolane).[1]
Ta on Venemaa TA Loodusteaduse ja Tehnika Ajaloo Instituudi füüsika ja mehaanika ajaloo sektori juhataja ja Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi professor.
Tema õpilasi on vene päritolu USA teadusajaloolane Gennady Gorelik.[1]
Haridustee ja töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Vizgin lõpetas 1960. aastal Moskva Energeetikainstituudi ja 1967. aastal Lomonossovi-nimelise Moskva Riikliku Ülikooli mehaanika-matemaatikateaduskonna.[2] Ta kaitses 1967. aastal MRÜ-s füüsikaajalooteemalise väitekirjaga füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi ja 1993. aastal füüsika-matemaatikadoktori kraadi doktoritööga "Релятивистские теории в первой трети XX в." ('Relativistlikud teooriad 20. sajandi esimeses kolmandikus').[2]
Ta on 1987. aastast Sergei Vavilovi nimelise Venemaa Teaduste Akadeemia Loodusteaduse ja Tehnika Ajaloo Instituudi füüsika ja mehaanika ajaloo sektori juhataja ja 1993. aastast Moskva Füüsika-Tehnika Instituudi professor.[3][4][1]
Vizgini peamised uurimisvaldkonnad on teoreetilise füüsika 19.–20. sajandi ajalugu ja metodoloogia (eeskätt gravitatsiooniteooria, üldrelatiivsusteooria, invariantsusprintsiibi ja ühendväljateooria ajalugu), samuti füüsika sotsiaalajalugu Venemaal ja Nõukogude Liidus ning NSV Liidu aatomiprojekti ajalugu.[2]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Suure tõenäosusega on filosoof Viktor Vizgin tema vend.[5]
Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- Визгин В. П (1985). "Единые теории поля в первой трети XX в." М.: Наука. 304 с
- Vladimir P. Vizgin (1994). "Unified Field Theories: in the first third of the 20th century" (Science Networks. Historical Studies). Birkhäuser Verlag, 336 pages, ISBN 978-3034801737 [1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Визгин Владимир Павлович. turkaramamotoru.com
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Визгин Владимир Павлович. ihst.ru
- ↑ Визгин Владимир Павлович. mipt.ru
- ↑ Подразделения и сотрудники ИИЕТ РАН. ihst.ru
- ↑ Визгины и другие. mybook.ru