Virumägi
Virumägi ehk Musumägi (2001. aastani ka Viruvärava mägi)[1] on haljasala Tallinna kesklinnas Vanalinna asumis Pärnu maantee, Valli tänava ja Viru tänava vahel.
Tallinna muldkindlustusvööndi Viru värava eelsele bastionile 19. sajandi lõpul rajatud haljasala kandis 24. maini 1939 Viruvärava mäe nimetust.
Virumäele kujundatud haljasala on ovaalse kujuga, parki pääseb kolmest küljest ja neljast trepist. Trepid on Pärnu maantee poolse autoparkla nurgal, Valli tänava ja Viru tänava nurgal asuva Viru värava eesvärava parempoolsest kaitsetornist vasakul ja paremal pool ning samuti Viru tänava ja Pärnu maantee poolses otsas, kus nii Pärnu maantee poolt kui ka Viru tänavalt alanud trepiastmed suubuvad väiksele etikule, kust omakorda suundub trepp üles mäekõrgendikule. Mäel asuvad põhijalgrajad on kujundatud järgima mäe loomulikku kuju: mäe põhjaküljel (Viru tänava poolsel küljel) on Virumäe suveteater ja istepingid, mäe lõunapoolsel küljel aga tihedam haljastus ja kergehitistest Virumäe suvepaviljon. Mäe idanõlval on kaks Tauno Kangro skulptuuri – "Hetk enne suudlust" ja "Hetk peale suudlust".
Virumäe pargi piirid
[muuda | muuda lähteteksti]Virumäe ehk Musumäe pargi piir kulgeb Valli ja Viru tänava ristumiskohast mööda Viru tänava pargipoolset teemaad itta kuni ristumiseni Pärnu maanteega, mööda Pärnu maantee pargipoolset teemaad edelasse kuni pargi piirdeks oleva müüri pöördumiseni loodesse, mööda nimetatud müüri kuni ristumiseni Valli tänavaga ning mööda Valli tänava pargipoolset teemaad kirdesse kuni ristumiseni Viru tänavaga.[2].
Pargi pindala on 5502 m²[3] ja aadress Viru tänav 26.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Bastioni loomine
[muuda | muuda lähteteksti]
15.-16. sajandil Tallinna linna ümbritsenud kaitsemüüri täiendasid linna ees püstitatud eelkaitserajatised, idasuunalise Viru värava ja Viru värava eesvärava kindlustamiseks püstitati Viru värava eesväravast lõuna poole muldvall ja Viru värava bastion (Hoch-Lehmpforten-Bastion).
17. sajandi lõpuaastatel ja 18. sajandi alguses uuendasid Rootsi võimud enne Põhjasõda ja selle ajal Tallinna kindluse kaitserajatisi. Selle käigus taheti täiendada laienenud linna kaitseehitisi, sest arenenud sõjatehnika heidutamiseks ei piisanud linna kaitsel enam keskaegsetest linnamüüridest. Nii kavandati linna ümber Tallinna muldkindlustusvööndi uus Tallinna bastionide ja reduutide süsteem.
Kaitserajatisest haljasalaks
[muuda | muuda lähteteksti]1857. aastal kaotasid Tallinna kindluse bastionid oma sõjalise tähtsuse Venemaa keisririigi kaitserajatisena. Tallinna kindlus kustutati maakindluste nimekirjast ning Tallinna raad määras bastionide alad parkide rajamiseks.
1876. aasta koostati endise Tallinna muldkindlustusvööndi haljastuskava ning Virumäel asuv park avati 1898. aastal, pargi kavandas Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti projekti järgi Tallinna linnaaednik Hugo Walker. Pargis asub lisaks haljastusele ka suvepaviljon, mille kavandas Nikolai Thamm vanem. Vanale bastionimäele püstitati paviljon, rajati kaskaad, teedevõrk, liivaplats lastele, istutati 55 ilupuud ja 550 ilupõõsast. Rajati trepistik ning kolmnurkne skväär purskkaevu ja parteritega, pandi paika pingid[4]. Viru tänav ulatus varem ainult Viru värava eeltornideni ja seda pikendati kuni Vene turuni alles 1889. aastal. Tänava läbiviimiseks oli Tallinna linnavalitsus sunnitud ostma majaomanik Steinbergilt 10 000 rubla eest võrdlemisi väikese maatüki. Liiklus tänava pikendusel avati 20. mail 1889. aastal (vkj.)[5].
Tallinna pargid rajati enamjaolt vabakujunduslikena, kus siiski ei puudunud ka regulaarparkide põhimõtted, looklevad jalgrajad planeeriti põlispuid arvestades. Parki viivad paekivimüüridega palistatud trepid kujundati suursugustena ja pargi otsa tehti pisiaed purskkaevuga.
19. sajandi lõpul hakati linna haljasalade kujunduses kasutama rikkalikult ilupõõsaid ning pargi kujunduses kasutati Virumäel tüviksireleid.
1933. aastal kirjutati ajalehes Rahvaleht: "Üldse ebaloomulikkude kalduvustega mehed on vallutanud selle kena jalutuskoha kesklinnas ja terroriseerivad seal kõiki, kes ei ole nendesarnane[6]."
Pärast II maailmasõda, 1945. aastal kavandas mäe jalamile purskkaevu "Poisid kalaga" koos seda ümbritseva alaga Aleksander Niine.
Virumägi tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 2001–2005 uuendati Virumäge, selle käigus vahetati välja haljasala, Viruvärava, purskkaevu ja treppide ning tugimüüri dekoratiivvalgustus, samuti rekonstrueeriti Virumäe suveteatri plats ja müüritised.
2007. aasta kevadel püstitati Virumäele Tauno Kangro skulptuurid "Hetk enne suudlust" ja "Hetk pärast suudlust".
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 12. detsember 2001 nr
- ↑ Tallinna parkide kaitse alla võtmine ja välispiiride kirjeldused, Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus nr 341, 06.05.2004, RTL 2004,64,1075
- ↑ "Tallinna haljastuse arengukava kinnitamine". Riigi Teataja. Tallinna Linnavolikogu. 3. märts 2005.
- ↑ Silver Riisalo, Mees, kes andis pealinnale kopsud. Uurimus Tallinna linnaaednik Hans Lepast, Tartu Kolledž Maastikuarhitektuuri õppetool, Tartu 2014, lk 30
- ↑ Aleksander Kivi, Mäed ja mäenimelised tänavad Tallinnas, Keel ja Kirjandus, 1964 nr 7, lk 402
- ↑ Lilla õudus. Rahvaleht, 7. detsember 1933, nr. 113, lk. 5.
Kirjandust
[muuda | muuda lähteteksti]- Rudolf Kenkmaa ja Gustav Vilbaste, "Tallinna bastionid ja haljasalad", Eesti Raamat 1965
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kohanimenõukogu istungi protokoll, 13. oktoober 2000 nr 10
- Kaido Tiits, Musumägi mattub putkade alla, Õhtuleht, 30. märts 2000
- Linn korrastab kesklinna kohanimesid, Päevaleht, 11. detsember 2001
- Piret Peensoo, Musumägi saab paest esindusplatsi, Eesti Päevaleht, 24. märts 2004
- Tallinna pargid ja puiesteed, Horisont, 2005/6
- Piret Peensoo, Noorenduskuuri läbinud Musumägi nädala pärast valmis, Eesti Päevaleht, 1. juuni 2005
- Uwe Gnadenteich, Linnarahvas kogunes Musumäele kevadet tervitama, Tallinna Postimees, 20. märts 2009