Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. aprill 2024 – 31. juuli 2024)

Vene-Ukraina sõja kronoloogia
Krimmi annekteerimine (2014)
Sõda Donbassis (2014–2022) märts–juuni 2014 juuli–september 2014 oktoober–detsember 2014 jaanuar–märts 2015 aprill–juuni 2015 juuli–september 2015 oktoober–detsember 2015 jaanuar–märts 2016 aprill–juuni 2016 juuli–september 2016 oktoober–detsember 2016 jaanuar–märts 2017 aprill–juuni 2017
Täiemahuline sõda (2022–)
Eellugu (kuni 23. II 2022) Algus (24. II – 7. IV 2022) Kagurinne (8. IV – 28. VIII 2022) 2022. a vastupealetungid (29. VIII – 11. XI 2022) II ummikseis (12. XI 2022 – 7. VI 2023) 2023. a vastupealetungid (8. VI – 31. VIII 2023) 2023. a vastupealetungid (jätk) (1. IX – 30. XI 2023) 2023.–2024. a kampaaniad (1. XII 2023 – 31. III 2024) 2024. a kampaania (1. IV 2024 – 31. VII 2024) 2024. a kampaania (jätk) (1. VIII 2024 – )

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa Ukrainasse sissetungi sündmusi alates 1. aprillist 2024 kuni käesoleva ajani.

See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

Aprill

1. aprill

Venemaal Jekaterinburgis puhkes kaitsetööstuskompleksi kuuluvas Uralmaši tehases ulatuslik tulekahju.

Ukraina kinnitusel lasti kolmest Shahedi droonist alla kaks. Zaporižžja oblastis sai kahjustusi elektrialajaam.

Hersoni oblastis hukkus üks inimene.

2. aprill

Ukraina piirist 1200 km kaugusel Tatarstanis tabasid droonid tööstusrajatisi: Jelabugas masinaehitustehast, kus Venemaa toodab hulkurdroonide Shahed 136 Vene analooge Geran, ja Nižnekamskis firmale Taneco kuuluvat Venemaa suuruselt kolmandat naftarafineerimistehast. Rünnak korraldati Ukraina julgeolekuteenistuse SBU ja kaitseministeeriumi luure peavalitsuse (HUR) koostöös.

3. aprill

Vene raketirünnakus Sumõ oblastile hukkus üks inimene.

Ukrainat külastas Soome president Alexander Stubb.

4. aprill

Venemaa droonirünnakutes Ukraina suuruselt teisele linnale Harkivile hukkus neli inimest, linnast väljas hukkus veel üks inimene. Donetski oblasti Nju-Jorki asulas hukkus õhurünnakus kaks inimest.

5. aprill

Ukraina ründas droonidega Venemaa lennuvälju. Rünnakus Rostovi oblastis asuvale Morozovski lennuväljale, kus baseeruvad Vene pommitajad Su-24 ja Su-34 hävitas Ukraina 6 Vene sõjalennukit ja veel 8 said kahjustusi. Saraatovi oblastis asuval Engelsi lennuväljal suutis Ukraina kahjustada või hävitada 3 Venemaa strateegilist pommitajat Tu-95, mida kasutatakse Ukraina ründamiseks eri tüüpi tiibrakettidega. Ukraina ründas veel Krasnodari krais asuvat Jeiski lennuvälja ja Kurski oblastis asuvat Kurski lennuvälja. Jeiski lennuväljal hävitati täielikult 2 Su-25 tüüpi ründelennukit. Kokku sai Jeiskis kahjustusi 7 Venemaa lennukit.

Vene raketirünnakutes Zaporižžjale hukkus neli ja sai vigastada vähemalt 23 inimest.

6. aprill

Venemaa öises rünnakus Harkivile hukkus vähemalt seitse inimest, topeltrünnaku teises etapis hukkus veel üks inimene. Odessa lähistel hukkus Vene rünnaku läbi üks inimene, Donetski oblastis kolm inimest.

Venemaa kinnitusel lasti Belgorodi oblasti kohal alla kümme Ukraina raketti.

Venemaa Rostovi oblastis Aasovi linna lähedal asuv naftajuhe, millega suunati naftasaadusi Aasovi meresadama tankeritele, lasti ööl vastu laupäeva õhku, teatas Ukraina sõjaväeluureagentuur.

Venemaa väed on saavutanud edu Bahmutist läänes ja edenenud Tšassiv Jari linna suunas.

7. aprill

Kaliningradi oblastis Baltiiski linnas süttis põlema Vene Bujan-M klassi raketilaev Serpuhhov. Kinnitamata andmetel oli põhjuseks Ukraina luure erioperatsioon.

8. aprill

Ukraina häkkerid, kes võivad olla seotud Ukraina julgeolekuteenistuse küberekspertidega, hävitasid andmekeskuse, mida kasutasid Venemaa sõja-, nafta- ja gaasitööstuse ning telekommunikatsioonikompleksid.

Venemaa viimaste nädalate rünnakud on tabanud kuni 80 protsenti Ukraina soojus- ja 50 protsenti hüdroelektrijaamadest.

Venemaa ründas Ukrainat 1 raketi H-59 ja 24 drooniga Shahed, millest Ukraina tulistas alla 17 drooni ja H-59 raketi. Odessas sai tabamuse logistikaobjekt.

9. aprill

Vene väed on väidetavalt hõivanud Donetski oblastis Avdijivkast edelas asuva Pervomaiske küla. Samuti on Venemaa edenenud Bahmuti suunal ja jõudnud Tšassiv Jari idaservale Kanali linnaossa.

10. aprill

Vene raketirünnaku tulemusel hävines täielikult Kiievi lähedal asuv Trõpilska soojuselektrijaam. See on suurim elektrijaam Kiievi oblastis. Tegemist on suurima energiavarustajaga Kiievi, Tšerkassõ ja Zõtomõri oblastis.

11. aprill

Venemaa ründas Ukraina energiataristut 40 drooni ja 42 raketiga. Peamiselt sihtis Venemaa Lvivi oblastit, kuigi droonid tabasid ka Odessa ja Mõkolajivi oblastit, samas kui Harkivit tabas üle 10 Vene raketi. Ukraina tulistas nendest alla 18 raketti ja 39 drooni.

Odessa ja Harkivi oblastis hukkus Vene raketirünnakute läbi seitse tsiviilisikut, sh 10- ja 14-aastased tüdrukud.

12. aprill

Venemaa sooritas Ukraina vastu droonirünnaku, kus kasutas 17 drooni Shahed ja ühte raketti H-59. Ukraina õhutõrje tulistas nendest alla 16 drooni. Rünnak kahjustas energiarajatist Dnipropetrovski oblastis ja kriitilise tähtsusega taristuobjekti Hersoni oblastis.

13. aprill

Vene väed on jõudnud Donetski oblastis asuvat Bohdanivka külani ja asulas käivad lahingud. Saksamaa saadab Ukrainale Vene õhurünnakute tõrjumiseks veel ühe Patrioti õhutõrjesüsteemi.

Venemaa relvajõudude esindajat tsiteerinud uudisteagentuuri TASS kinnitusel on Ukraina kaotanud Kupjanski suunal kuni 210 sõjaväelast.

• 
  Rünnakujärgne lasteaed Dnipros, 2 IV 2024
• 
  Rünnakujärgne metsapõleng Harkivi oblastis, 3. IV 2024
• 
  Rünnakujärgne elamu Harkivis, 4. IV 2024
• 
  Rünnakujärgne Tšernihiv, 17. IV 2024
• 
  Rünnakujärgne elumaja Dnipros, 19. IV 2024
• 
  Harkivi teletorni osad, 22. IV 2024
• 
  Rünnakujärgne hoone Odessas, 29. IV 2024

16. aprill

Ukraina droonid hävitasid Venemaal Brjanski oblastis asuva kaugmaa radarikompleksi Nebo-U. Selline kompleks maksab umbes 100 miljonit dollarit ja kontrollis õhuruumi 700 kilomeetri sügavusel Ukrainas. Ukraina relvajõud kinnitasid Vene juhtimiskeskuse hävitamist Luhanskis.

Venemaa täiemahulise sissetungi algusest alates on lõhkekehade tõttu hukkunud 300 ja vigastatud 667 ukrainlast.

17. aprill

Hommikuses Venemaa raketirünnakus Tšernihivile hukkus vähemalt 18 inimest.

Venemaa okupeeritud Krimmi poolsaarel asuvat Džankoi õhuväebaasi tabanud rünnakus hävitati õhutõrjepatarei S-400 Triumf radar ja 3 laskeseadeldist. Vigastusi said ka mitu helikopterit Mi-28 ja Ka-52. Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaal Mordva Vabariigis asuvale sõjaväe 'horisondi taha nägevale' nn konteineriradarijaamale. Ukraina droonid ründasid ka Gorbunovi-nimelist lennukitehast Kaasanis, kus toodetakse ja remonditakse pommitajaid Tu-22M3 ja Tu-160M.

18. aprill

BBC venekeelse talituse ja Mediazona andmetel on Vene relvajõud täiemahulise sissetungi algusest alates kaotanud hukkunutena enam kui poolsada tuhat võitlejat.

Donetsk oblastis hukkus Venemaa rünnakute läbi kaks inimest.

19. aprill

Ukraina keskosas Dnipropetrovski oblastis hukkus rünnakutes üheksa inimest, sealhulgas kaks last, ja sai vigastada 29 inimest, teatas siseministeerium. Mõkolajivi oblastis hukkus üks inimene.

Ukraina õhuväe õhutõrjeraketiüksused koostöös Ukraina sõjaväeluurega hävitasid strateegilise kaugpommitaja Tu-22M3. Lennuk asus 300 km kaugusel rindejoonest ja Ukraina kasutas selleks moderniseeritud õhutõrjerakette S-200.

21. aprill

Venemaa väitis, et on vallutanud Tšassiv Jarist kolme kilomeetri kaugusel asuva Bohdanivka asula.

22. aprill

Vene rünnakus hävis ülemine osa Harkivi 240 m kõrgusest teletornist.

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson väitis Kiievis korraldatud biometaani foorumil, et "Venemaa on otsustanud hävitada Ukraina infrastruktuuri".

23. aprill

SBU arreteeris Harkivis kaks Venemaa kasuks spioneerimises kahtlustatavat kodanikku.

Sõjauuringute Instituudi ISW andmete liikusid Vene väed edasi Avdijivka suunal ja jõudsid Otšeretõne kesklinna.

24. aprill

Venemaa kinnitusel süttis Smolenski oblastis Ukraina droonirünnaku tulemusel energiataristu.

USA president Biden allkirjastas 61 miljardi dollari suuruse abipaketi Ukrainale pärast seda, kui Kongressi mõlemad kojad olid selle heaks kiitnud.

25. aprill

Kaks joobes Vene sõdurit tapsid Hersoni oblastis vähemalt seitse inimest.

Sõjauuringute Instituudi (ISW) teatas, et Vene väed liikusid edasi Avdijivka suunal ja jõudsid Semenivka keskossa. Vene sõjablogijad väitsid, et Vene väed vallutasid ka Novobakhmutivka asula.

26. aprill

Kurski ja Brjanski oblastis hukkus Ukraina rünnakute läbi kaks inimest.

Sõjauuringute Instituut (ISW) kohaselt on Venemaa veelgi edenenud Avdijivka suunal ja jõudnud Solovjove asulasse. Tõenäoliselt on Venemaa vallutanud kogu Novobahmutivka asula. Vene allikad juba väidavad, et Vene väed vallutasid ka kogu Solovjove.

27. aprill

Hersoni oblastis hukkus Venemaa rünnakute läbi kaks inimest.

Vene väed tabasid massilises raketirünnakus Dnipropetrovski, Ivano-Frankivski ja Lvivi oblasti energiarajatisi, põhjustades purustusi ja inimohvreid. Venemaa tulistas Ukraina pihta 34 raketti, millest 21 hävitas õhutõrje. Neli soojuselektrijaama sai rünnakus oluliselt kannatada.

Ukraina droonirünnak tabas Krasnodari krais kahe rafineerimistehase olulisi tehnoloogiarajatisi. Rünnaku tagajärjel süttis Slavjanski naftatöötlemistehase eraldusüksus ning tehas pidi osaliselt töö katkestama. Ukraina droonid ründasid ka Krasnodari territooriumil Slavjansk-na-Kubanis asuva tehase tankiparki.

Briti luure teatel hävitas Ukraina droonirünnakuga Venemaal Krasnodari krais asuva Kuštševskaja sõjalennuväljal laugpommide lao.

28. aprill

Venemaa hõivas ajavahemikus 18. veebruar kuni 28. aprill Donetski oblastis Avdijivkast 12 kilomeetri kaugusel loodes asuva Berdõtši küla.

29. aprill

Odessas hukkus Venemaa rünnakute läbi kuus inimest, Hersoni oblastis üks inimene.

Kiievis viibis NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

30. aprill

Vene väed on aprilli jooksul Donetski oblastis hõivanud üle 75 ruutkilomeetri.

Mai

1. mai

Rünnakujärgne postiasutus Odessas, 1. V 2024

Ukraina ründas droonidega Rjazani naftarafineerimistehast, kus puhkes suur tulekahju. Rünnaku alla jäi ka Voroneži oblasti rafineerimistehas.

Venemaa ründas rakettidega Odessa kesklinna. Hukkus kolm inimest, kellest üks oli politseinik. Viga sai veel kolm inimest.

Ukraina esitles kolmapäeval tehisintellekti loodud pressiesindajat Victoria Shid, kes hakka esitama välisministeeriumi ametlikke avaldusi.

2. mai

Eesti valitsus andis rohelise tee eelnõule, millega loodaks fond, mis toetaks otseselt relvatööstuse arengut riigis, sealhulgas erafondide kaudu.

Venemaa murdis aprilli lõpul läbi Pokrovski rajoonis Otšeretõnos (Donetski oblastis, Avdijivkast 15 kilomeetrit loodes) ja kindlustab positsioone.

3. mai (800. päev)

Pariisis Prantsusmaa president Emmanuel Macroniga kohtunud Kaja Kallas kinnitas, et Eesti on "Prantsusmaaga ühisel arusaamal, et prioriteet on jätkata Ukraina toetamist nii kaua kui vaja. Koos saame aidata Ukrainal sõja võita ja sundida Venemaa taanduma oma piiridesse. Meil on ressursid, majanduslik jõud ja teadmised. Vaba maailma jõud on Venemaa omast tugevam ja me ei tohi oma jõudu karta."

4. mai

Rünnakujärgne tulekahju Harkivis, 4. V 2024

Venemaa raketirünnakutes sai vigastada Harkivile vähemalt 6 ja Odessas 3 inimest. Ukraina väed tulistasid Donetski oblastis alla Vene ründelennuki Su-25.

5. mai

Pärast Ukraina otsust eemalduda Avdijivkast loodes asuvast Arhanhelske asulast hõivasid selle Vene väed. Vene väed kontrollivad ka Arhanhelskest kagus asuvaid Keramiku ja Novokalõnove asulaid.

6. mai

Venemaa väidab, et Ukraina rünnakus hukkus Belgorodis kaheksa ja viga sai 35 inimest. Venelaste väitel sai pihta töölisi tehasesse vedanud buss.

Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 2, vigastada sai 27 inimest.

Ukraina väed hävitasid Krimmis Venemaa sõjaväe kiirkaatri, kasutades mitmeotstarbelist meredrooniga Magura V5.

7. mai

Venemaa on loobunud Kertši silla kasutamisest relvade ja laskemoona transpordiks teatas ajaleht The Independent.

Ukraina rünad ATACAMS rakettidega naftabaasi Luhansis.

8. mai

Venemaa väidab, et on vallutanud Kõslivka küla Harkivi oblastis ja Novokalõnove Donetski oblastis.

Venemaa ründas Ukraina energiataristu objekte riigi kuues regioonis. Rünnakus kasutati 55 raketti ja 21 ründedrooni. Ukraina õhukaitse tulistas alla 39 raketti ja 20 drooni. Rünnak tekitas kahjustusi kolmele soojuselektrijaamale.

9. mai

Ukraina ründas ja süütas Venemaa naftabaasi Krasnodari krais Anapa lähistel. Venemaa väitel sai Belgorodis droonirünnakus vigastada kaheksa inimest.

Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaal Baškortostanis Salavati linnas asuvale naftakeemiatehasele. Antud tehas asub Ukraina piirist 1300 km kaugusel.

10. mai

Raketirünnakujärgsed hooned Harkivis, 10. V 2024

Vene maaväed tungisid reedel Harkivi oblastisse Kirde-Ukrainas ja lahingud käivad piirialadel.

President Zelenskõi kinnitas hommikuses ja õhtuses telepöördumises, et Ukraina relvajõud osutavad vastupanu okupantide tugevnenud survele Harkivi oblastis.

Ukraina droonid tabasid Loode-Venemaal Kaluga piirkonnas Ukrainast 300 km kaugusel asuvat naftakeemia- ja naftatöötlemistehast Prevõi Zavod, põhjustades suure tulekahju.

11. mai

Venemaa väitel on Vene väed "vabastanud" (loe vallutanud) Borõsivka, Ohirtseve, Pletenivka, Pilna ja Striletša külad Harkivi oblastis Venemaa piiri lähedal ning Keramiki küla Donetski oblastis. Ukraina on evakueerinud Harkivi oblastis 1775 tsiviilisikut oma kodudest seoses Venemaa rünnakutega piirkonnas.

Ukraina tulistas Avdijivka suunal alla Venemaa ründelennuki Su-25.

12. mai

Venemaa teatas, et on vallutanud Hatištše, Krasnoje, Morohhovetsi ja Oleinikovo asula Harkovi oblastis.

Ukraina sooritas droonirünnaku Volgogradi oblastis asuva naftatöötlemistehase pihta, mis põhjustas tulekahju.

Belgorodis sai kortermaja varingus kannatada vähemalt 20 inimest, võimude väitel tabasid seda allatulistatud Ukraina raketi tükid. Hiljem teatati 15 hukkunust.

Venemaa valitseja Putin vabastas ametist Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu ja määras ta Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu sekretäriks. Uueks Venemaa kaitseministriks nimetas ta Andrei Beloussovi.

13. mai

Venemaa väed ründavad Harkivi oblastis asuvat Vovtšanski linna. Ukraina väed üritavad peatada Venemaa katset linna vallutada.

Ukraina vahetas välja operatiiv-taktikalise väegrupeeringu Harkiv ülema Juri Haluškini, kelle asemele määrati Mõhhailo Drapatõi.

Ukraina tegi õhurünnaku okupeeritud Krimmi poolsaarel Ai-Petri mäel asuva Vene vägede õhukaitsebaasi pihta. Rünnakus sai baas kannatada ning õhukaitseüksuse komandör sai surma.

Ukraina teatas veel ühe ründelennuki Su-25 allatulistamisest. Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1740 sõdurit. See on suurim arv, mida Ukraina on kogu sõja ajal teatanud.

14. mai

Venemaa jätkab rünnakuid Harkivi oblastis. ja on vallutanud selles asuva Lukjantsi asula.

Venemaal Volgogradi oblastis sõitis kütust vedanud rong rööbastelt maha ja süttis põlema. Tegu võis olla Ukraina diversiooni või droonirünnakuga.

15. mai

Pommitamisjärgne Hersoni kesklinn, 15. IV 2024

Ukraina teatas taandumisest uutele positsioonidele Harkivi oblasti kahes piirkonnas, kus Vene väed peale tungivad.

Venemaa teatas Robotõne hõivamisest Zaporižžja oblastis. Ukraina väitel on asula hallis alas, mida ei kontrolli keegi.

Venemaal Rostovi oblastis asuvat kütusebaasi tabas droonirünnak.

Ukraina sooritas vähemalt 20 raketiga rünnaku Krimmi poolsaarel asuvatele objektidele. Tabamusi said objektid Sevastoopolis, Jevpatorias, Simferoopolis ja Belbeki lennuväljal. Liiklus Krimmi sillal suleti. Venemaa teatas Krimmis 10 ATACMS-i hävitamisest. Belbeki lennubaasis hävitati üks radar, kaks venelaste parima õhutõrjesüsteemi S-400 laskeseadeldist ning võimalik, et ka üks MiG-31 ja kolm Su-27 hävituslennukit.

16. mai

Ukraina Harkivi oblasti põhjaosas pealetungi alustanud Vene väed on jõudnud kõige rohkem 8 kilomeetri kaugusele piirist. Ukraina on rajanud esimese ja teise kaitseliini riigipiirist vastavalt umbes 12–13 kilomeetri ja 20 kilomeetri kaugusele.

Ukraina ründas rakettide ja droonidega objekte Krimmis ning Tula, Brjanski ja Kaluga oblastis. Krimmis Belbeki lennuväljal hävitati üks Su-27 ja kaks MiG-31 hävitajat, kahjustati raketi- ja laskemoonaladu. Väidetavalt hoiti seal rakette lennukitele Su-27, Su-30 ja MiG-31.

17. mai

President Zelenskõi kinnitusel on olukord Harkivi suunal stabiliseerunud, Vene edasitungi kaugeim punkt on 10 km. Venemaa valitseja Putini väitel soovib Venemaa luua Harkivi suunal puhvertsooni, mitte Harkivit ära võtta.

Ukraina ründas Krimmi ning Venemaal Krasnodari krais asuvaid Novorossiiski meresadamat, kütusehoidlaid ja Tuapse naftatöötlemistehast. Rünnakus kasutati rakette, õhu- ja meredroone. Venemaa väitel hävitas ta 102 rünnakutes osalenud drooni. Viimase 3 päeva edukate rünnakute eeldused olid loodud varasemate rünnakutega, mille käigus kahjustati oluliselt Venemaa õhutõrjevõimekust Krimmis.

Harkivis kestis 16. mail alanud õhuhäire 16,5 tundi, mis on pikim alates Venemaa täismahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris.

BBC venekeelse talituse ja Mediazona andmetel on Vene relvajõud täiemahulise sissetungi algusest alates kaotanud hukkunutena 53 586 võitlejat.

18. mai

Venemaa rünnakutes Hersoni oblastile hukkus kaks inimest.

Ukraina tulistas alla Venemaa ründelennuki Su-25.

19. mai

Öösel sai Sevastopolis tabamuse vähemalt 26 miljonit naela maksnud Venemaa Kalibri tüüpi tiibrakettide väljalaskmise võimega raketilaev Tsüklon (projekt 22800, Karakurt-klassi korvett). Ukraina merevägi hävitas Sevastopoli sadamas seisnud Vene miinijahtija Kovrovets. Rünnakus kasutati rakette ATACAMS.

Harkivi äärelinnas Mala Danõlivkas hukkus Venemaa topeltrünnaku läbi kuus inimest, sh lapseootel naine; Kupjanski rajoonis hukkus viis inimest.

Ukraina ründas Venemaal Viiburis asuvat naftasadamat, kus hävitati kütusemahuteid. Rünnati ka Krasnodari oblastis asuvat lennuvälja ja Slavjanskis asuvat rafineerimistehast.

20. mai

Harkivi oblastis Vovtšanski linnas jätkusid lahingud. Venemaa on hõivanud linna põhjaosa. Samuti on Venemaa edenenud Zaporižžja oblastis Robotõne ja Verbove asulate piirkonnas.

Ukraina väed tõid alla kõik 29 Shahed-tüüpi drooni, millega Venemaa ründas.

21. mai

Harkivi äärelinnas hukkus Venemaa rünnakute läbi kuus inimest, 27 sai vigastada.

Kiievisse saabus üllatusvisiidile Saksamaa välisminister Annalena Baerbock.

22. mai

Tšuhujivi lasteaed, 22. V 2024

Venemaa ründas energiaobjekte Ukraina Sumõ oblastis. Rünnaku tulemusel jäi Sumõ linn elektrita.

Ukraina on varustanud meredroonid Sea Baby mitmikraketiheitjaga ja seega ei ole Sea Baby enam mitte lihtsalt droon, vaid mitmeotstarbeline platvorm, mida arendatakse pidevalt edasi.

Ukraina tulistas Donetski oblastis Pokrovski piirkonnas alla Venemaa ründelennuki Su-25.

23. mai

Rünnakujärgne trükikoda Harkivis, 23. V 2024

Ukraina 110. mehhaniseeritud brigaadi võitlejad tulistasid Donetski oblastis teist päeva järjest alla Vene Su-25 ründelennuki, mis oli viies viimastel nädalatel alla lastud lennuk.

Venemaa andis Harkivile 15 raketilööki. Tabamuse sai trükikoda, kus hukkus vähemalt seitse inimest.

Ukraina korraldas droonirünnaku Tatarstanile. Venemaa lennundusametkond Rosaviatsija peatas ajutiselt kahe lennuvälja tegutsemise Tatarstanis – Kaasanis ja Nižnekamskis.

Samuti ründas Ukraina Krasnodari krais Armaviris asuvat raadioluure ja jälgimise kompleksi Voronež-DM ja kahjustas seda. Jaamas asusid ülikõrge sagedusega radarid, mis on osa ballistiliste tuumarakettide varajase hoiatamise süsteemist.

24. mai

Ukraina armee teatas, et on peatanud Venemaa maismaapealetungi Harkivi oblastis ning on mõned positsioonid tagasi võtnud. Ukraina sooritas õhurünnakuid mitmele sihtmärgile Venemaa poolt okupeeritud Krimmis. Aluštas sai pihta sõjaline taristu, samuti lähedal asuv sõjaväebaas.

25. mai

Rünnakujärgne kaubanduskeskus Harkivis, 25. V 2024

Venemaa sooritas kolm rünnakut Harkivile^(en). Muu hulgas sai tabamuse Epitsentr K^(en) jaemüügivõrgu ehitus- ja kodutarvete kaubanduskeskus, hukkus vähemalt 19 inimest ja 65 sai vigastada. Vähemalt 16 inimest jäi kadunuks. Puhkenud tulekahju haaras 10 000 ruutmeetrit.

Ukraina 110. mehhaniseeritud brigaad lasi alla järjekordse Venemaa relvajõudude ründelennuki Su-25.

Venemaa poolt kasutatav GPS-signaali segamine on oluliselt vähendanud Lääne päritoluga täpsusrelvade tööd. Kõige enam on kannatanud täpsusmürskude Excalibur täpsus ja see tõttu on Ukraina nende kasutamisest loobunud.

Ukraina andmetel ületasid Venemaa isikkoosseisu kaotused 500 000 piiri. Alates Venemaa poolt 10. mail alustatud Harkivi pealetungist on kaotused püsinud rekordkõrgusel. Isikkoosseisu ööpäevased kaotused on püsinud keskmiselt 1200 juures.

26. mai

Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega, kasutades 2 raketti Kinžal, 12 tiibraketti H-101/H-555 ja 31 drooni Shahed-131/136. Ukraina õhutõrje tulistas alla 12 tiibraketti ja 31 drooni. Kinžal raketid tabasid lennujaamade hooneid Zaporižžjas ja Dnipros.

Venemaa väitel on Vene armee hõivanud Arhanhelskõi küla Donetski oblastis ja Berestove küla Harkivi oblastis.

27. mai

Venemaa väitel hukkus Orjoli oblastis Livnõs droonirünnaku läbi üks tuletõrjuja.

Venemaa teatas, et tema väed vallutasid Ivanivka küla Harkivi oblastis ja Netailove küla Donetski oblastis.

Ukraina sõjaväeluure (HUR) sooritas pika vahemaa droonirünnaku Venemaa Orenburgi oblasti Orski linnas asuvale Voronež M radarile. Sihtmärk asus umbes 1800 kilomeetri kaugusel drooni stardipaigast. See on suurim kaugus, milleni Ukraina rünnakud on ulatunud.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi teatel käivad läbirääkimised, et Prantsusmaa saadaks sõjaväeinstruktorid lähiajal Ukrainasse vägesid kohapeal välja õpetama.

/.../

29. mai

Rootsi saadab Ukrainale sõjalist abi 13,3 miljardi Rootsi krooni (1,16 miljardi euro) väärtuses. Pakett sisaldaks 2 Saab 340 baasil loodud õhuseirelennukeid Saab 340 AEW&C. Need lennukid parandavad oluliselt Ukraina õhuseirevõimekust ja annavad koos lubatud F-16 hävitajatega palju paremad võimalused eduks õhusõjas.

Ukraina sooritas rünnaku Krimmis asuvale Kertši sadamale. Kasutusel olid raketid, droonid ja meredroonid. Pihta said parvlaevad Avangard ja Conro Trader (rongipraam ja autopraam), uppus lootsikaater Metšta, meredroonidega hävitati kaks patrullkaatrit KS-701 Tunets ja kaks kaatrit said viga. Vene allikate andmeil kasutati nende ründamiseks Lääne relvi: rakette ATACMS ja Storm Shadow.

30. mai

Venemaa ründas Ukrainat, kasutades kaheksat õhutõrjeraketti S-300/S-400, 11 tiibraketti Kh-101 ja 32 ründedrooni Shahed-131/136. Ukraina õhukaitse tulistas alla seitse Vene tiibraketti 11-st ja kõik 32 kamikaze-drooni.

Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais Kavkazi sadamas asuvat naftabaasi, mille tagajärjel puhkes seal tulekahju.

31. mai

Rünnakujärgne elamu Harkivis, 31. V 2024

Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange. Mõlemalt poolelt saabusid oma kodumaale 75 inimest.

Venemaa raketirünnakus Harkivis Novobavarski linnaosale hukkunus 7 inimest, vigastada sai 25 inimest.

Maikuu jooksul kasutas Venemaa Ukraina vastu 3200 laugpommi.

USA president Joe Biden andis Ukrainale loa rünnata USA relvadega Venemaa territooriumil asuvaid sihtmärke. Luba kehtib Harkivi piirkonnas Venemaal asuvate sõjaliste sihtmärkide osas. Samasuguse piirangutega loa andis ka Saksamaa. Varem on annetatud relvastuse piiranguteta kasutamist Venemaa territooriumil lubanud Suurbritannia, Kanada, Prantsusmaa, Holland, Rootsi, Soome, Taani, Poola, Tšehhi, Leedu, Läti ja Eesti.

Juuni

1. juuni

Venemaa ründas Ukraina viies oblastis (Ivano-Frankivski, Dnipropetrovski, Kirovohradi, Donetski ja Zaporižžja oblastis) asuvaid energeetikarajatisi. Rünnak viis Dnepri hüdroelektrijaama (HEJ) kriitilisse seisu, liiklus üle elektrijaama tammi on peatatud.

2. juuni

Venemaa väitel on nad vallutanud Donetski oblastis asuva Umanske küla.

Venemaa ründas Ukrainat 2 raketi ja 25 drooniga. Ukraina õhutõrjesüsteemid hävitasid 24 Venemaa ründedrooni.

3. juuni

Ukraina tabas USA GMLRS-i kasutades Belgorodis Vene S-300 raketisüsteemi, millest sai esimene visuaalne tõend Lääne relvade kasutamise piirangute kaotamisest Venemaa territooriumil asuvate sõjaliste sihtmärkide vastu. Ukraina droon tabas Belgorodi oblastis Muromi külas maanteel liikunud autot, teatas kuberner Vjatšeslav Gladkov. Plahvatuse tagajärjel hukkus juht.

Kurski oblastis Senža linna lähistel langes Ukraina droonirünnaku alla vähemalt kaheksa Vene veokit, peamiselt Kamazid ja Uralid. Rünnaku korraldasid Ukraina 53. mehhaniseeritud brigaad ja 103. territoriaalkaitse brigaad.

4. juuni

New York Timesi koostatud analüüsi järgi on Ukrainas sõja jooksul hävitatud 106 haiglat (sh kliinikud), 109 kirikut (sh mošeed, kloostrid ja muud pühamud), 708 kooli (sh kõrgkoolid).

5. juuni

Ukraina korraldas mitu päeva kestnud küberrünnaku Venemaa riigiasutuste ja ettevõtete vastu.

President Putin kinnitas Peterburis toimunud kohtumisel maailma juhtivate uudisteagentuuridega, et Ukrainas on 1348 Vene sõdurit ja ohvitseri vangis ja Venemaal 6465 Ukraina sõdurit. Putin ütles kohtumisel ka seda, et kui USA lõpetab relvade andmise Kiievile, on konflikt 2–3 kuu pärast lõppenud.

6. juuni

Rünnakujärgne Epicentr K ladu Hersonis, 6. VI 2024

Ukraina korraldas rünnaku Rostovi oblastis Novošahtinskis tegutsevale naftarafineerimistehasele ja naftabaasile Venemaa Belgorodi oblastis.

Ukraina sõjaväeluure hävitas Krimmi ranniku lähedal projekti 498 Saturn või Protei puksiiri.

Ukraina väitel kasutab VF rünnakutes Tšassiv Jarile vaakumlahingumoona.

Prantsusmaa teatas, et loovutab hävitajad Dassault Mirage 2000-5 Ukrainale ja annab Ukraina pilootidele väljaõppe.

7. juuni

Rünnakus okupeeritud Sadovele Hersoni oblastis hukkus 22 inimest, Luhanskis neli inimest. Belgorodi oblastis hukkus Ukraina droonirünnakus üks inimene.

8. juuni

Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa õhuväebaasile Põhja-Osseetias Mozdokis. Erinevatel hinnangutel sai kahjustusi kas püüdurhävitaja Mig-31K, millelt lastakse aeroballistilisi rakette Kinžal või strateegiline pommitaja Tu-22M3. Venemaa kinnitas, et lasti Põhja-Osseetias Mozdoki lähistel alla kõik kolm lennuväebaasi rünnanud Ukraina drooni.

Financial Times'i teadetel on Venemaa viinud rivist välja või hõivanud üle poole Ukraina elektritootmise võimsustest, põhjustades seeläbi kõige hullemaid elektrikatkestusi alates sõja algusest.

Ukraina rünnakus Ahtubinski lennuväljale Lõuna-Venemaal Astrahani oblastis, 589 kilomeetri kaugusel rindejoonest, sai tabamuse vähemalt üks Vene relvajõudude moodsaim hävitaja, Su-57.

Ukraina sõjalennuk ründas esimest korda alates 2022. aastast sihtmärki Venemaa territooriumil. Tabamuse sai Belgorodis asuv Vene juhtimiskeskus. Samuti andis Ukraina kaitsevägi löögi Aasovi merel asunud Vene Roputša-klassi dessantlaevale.

9. juuni

Euroopa ametnike hinnangul on Kreml sundinud riigist väljasaatmisega ähvardades tuhandeid Aafrika migrante ja välisüliõpilasi võitlema koos Venemaa vägedega Ukraina vastu, suurendades sellega oma jõude rünnaku jaoks Harkivi oblastis.

10. juuni

Ukraina ründas rakettidega okupeeritud Krimmis asuvaid Vene õhutõrjesüsteeme. Ukraina väitel said tabamuse S-400 Džankoi lähedal ning kaks süsteemi S-300, mis asusid Tšornomorskes ja Jevpatorias.

Osa F-16 hävituslennukeid, mille Ukraina saab lääneliitlastelt, hoitakse lennubaasides välismaal, ütles õhujõudude kõrgem juht Serhi Holubtsov intervjuus Vabadusraadiole, vahendas Kyiv Independent. F-16 lennukid ja sõjaväebaasid väljaspool Ukrainat muutuvad Moskva jaoks legitiimseteks sihtmärkideks, kui need osalevad Venemaa vägede vastu suunatud lahingutegevuses, teatas esmaspäeval riiklik uudisteagentuur RIA, viidates riigiduuma alamkoja kaitsekomisjoni juhile Andrei Kartapolovile. Belgia on lubanud lähemate aastate jooksul anda Ukrainale 60, Holland 24, Norra 22 ja Taani 19 sellist lennukit.

Pärast Ameerika Ühendriikide poolt antud luba kasutada USA päritolu relvastust Venemaa territooriumi ründamiseks on Ukraina suutnud maha suruda Venemaa raketi- ja suurtükiväe Harkivi piirkonnas. Venemaa ei ole alates mai lõpust rünnanud Harkivit S-300 rakettidega.

11. juuni

Saksamaa tarnib lähinädalatel ja kuudel Ukrainale kolmanda süsteemi Patriot, IRIS-T, Gepardeid, rakette ja laskemoona. Itaalia on lubanud saata Ukrainasse õhutõrjesüsteemi SAMP/T.

Ukraina väed tulistasid Pokrovski sektoris Donetskist loodes alla Vene ründelennuki Su-25.

12. juuni

Rünnakujärgsed purustused Krõvõi Rihis, 12. VI 2024

Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega, kasutades kokku 30 õhurünnaku vahendit: 4 tiibraketti Kh-101/Kh-555, 1 ballistilist raketti Iskander-M, 1 ballistilist raketti Kh-47M2 Kinzhal ja 24 Shahed-131/136 tüüpi ründedrooni. Õhutõrje tulistas alla 29 õhusihtmärki: 4 tiibraketti, raketi Kinzhal ja 24 drooni. Venemaa rünnakus Krõvõi Rihile hukkus vähemalt üheksa inimest.

Ukraina sooritas rünnaku Krimmis asuvatele Venemaa õhutõrje raketisüsteemidele Belbeki ja Sevastoopoli lähistel. Rünnaku tulemusena hävitati õhutõrjeraketisüsteemide S-300 ja S-400 radarid.

13. juuni

Venemaa kinnitusel lasti Jaroslavli oblasti kohal alla kolm Ukraina drooni ja Vladimiri oblasti kohal üks droon. Belgorodi kuberneri kinnitusel tabas droon autot ja vigastas kahte inimest.

14. juuni

Putin pakkus Ukrainale rahu tingimusel, et "Ukraina väed peavad täielikult lahkuma Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja oblastist. Ukraina tunnustab Krimmi Venemaa osana ja loobub ametlikult NATO-ga ühinemise plaanist. Lääneriigid peavad tühistama kõik Venemaale kehtestatud sanktsioonid."

Venemaa andis drooni- ja raketilöögi Ukrainale, kasutades 31 õhuründevahendit: 10 tiibraketti X-101/X-555; 3 ballistilist raketti Iskander-M; 1 rakett x-47 m2 Kinzhal; 17 UAV-d. Ukraina õhutõrje tulistas alla neist 24: 7 tiibraketti ja 17 drooni. Poltava oblastis Mirgorodis asuval sõjaväelennuväljal tabas Venemaa ballistiliste rakettidega Iskander-M Ukraina lennukit Su-27 ja õhutõrjekompleksi S-300.

Ukraina korraldas Venemaa vastu rünnaku 70 drooniga. Rünnak põhjustas Rostovi oblasti Morozovski linnas tulekahju ja häireid kohalikes elektrivõrkudes. Morozovski sõjaväelennuväljal sai kahjustada 2 SU-34 lennukit. Tabamuse sai ka Venemaa Voroneži oblasti Liskinski rajoonis asuv naftatöötlemistehas.

Lõuna-Korea luure hinnangul on Põhja-Korea saatnud Venemaale umbes 5 miljonit mürsku.

15. juuni

Šveitsis algas Ukraina rahukonverents^(en) 93 riigi ja 8 rahvusvahelise organisatsiooni osalusel. Osalesid Ukraina, USA, Jaapan, Kanada, Austraalia, Lõuna-Korea, Filipiinid, Singapur, Türgi, Gruusia ning enamik Euroopa ja Ladina-Ameerika riike. Samuti osalesid 8 organisatsiooni, nende seas Euroopa Komisjon, Euroopa Nõukogu, Euroopa Ülemkogu ja Europarlament. Ei osalenud Hiina, Valgevene, Vietnam, Pakistan, Venezuela, Boliivia, Kuuba ja veel mõned Ladina-Ameerika ning enamik Aasia ja Aafrika riike. Venemaa ei olnud kutsutud.

16. juuni

Rahukonverentil osalenud riigid

██ allkirjastasid lõppdokumendi^(en)

██ ei allkirjastanud lõppdokumenti^(en)

Šveitsis lõppes Ukraina rahukonverents^(en). Selle lõppdokumendis sätestati, et püsiva rahu ja lahenduse leidmiseks on vaja kõigi poolte dialoogi ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse austamist. Dokumendile kirjutas alla 79 riiki ja 6 organisatsiooni. Osalejatest ei allkirjastanud dokumenti Araabia Ühendemiraadid, Armeenia, Brasiilia, Bahrein, India, Indoneesia, Colombia, LAV, Liibüa, Mehhiko, Saudi Araabia, Tai, Vatikan ja ÜRO esindaja. Iraak, Jordaania ja Rwanda allkirjastasid algul dokumendi, kuid siis võtsid allkirja tagasi.

17. juuni

Ukraina HUR-i kinnitusel tabati droonirünnakus Lääne-Venemaale metallurgiatehast ja sõjalisi tootmisrajatisi Belgorodi, Voroneži ja Lipetski oblastis. Rünnatud metallurgiatehas on Venemaa suurim ja annab 18 protsenti kogu Venemaa terasetoodangust.

Ukraina väitel on nad viimase kahe kuu jooksul Krimmis tabanud 15 õhutõrjesüsteemi. Sellega valmistab Ukraina ette tingimusi hävitajate F-16 kasutamiseks.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kinnitas BBC Newsile antud intervjuus, et kui Hiina ei muuda oma käitumist, siis ta peaks arvestama tagajärgedega Venemaa toetamise eest sõjas Ukrainaga.

18. juuni

President Putin saabus Põhja-Koreasse. Tegemist on tema esimese visiidiga pärast 2000. aastal toimunud kohtumist Kimi isa Kim Chŏng-il-iga

Venemaa Rostovi oblasti kuberneri kinnitusel süttis Azovis Ukraina droonirünnaku läbi 5000 kuupmeetrise mahutuvusega kütusehoidla. Seda tulekahju ei suudetud kustutada 3 päeva jooksul.

Venemaa väidab, et on võtnud kontrolli alla Novooleksandrivka küla Ukraina idaosas Donetski oblastis Avdijivkast 20 km loodes. Ukraina pool ei ole küla kaotust kinnitanud. Samuti on Venemaa väed intensiivistanud rünnakuid Luhanski oblasti piirialadel Svatovest läänes eesmärgiga vallutada Borova küla Harkivi oblastis ja on selleks koondanud 10 000 sõdurit.

Vovtšanski lõunaosas asuvas agregaaditehases on Ukraina võtnud piiramisrõngasse Venemaa üksuse. Erinevatel hinnangutel on selle suurus 50–400 meest.

19. juuni

Soome ja Norra luure hinnangul on Venemaa paigutanud Ukraina rindele 80% Leningradi ringkonna maavägedest, mis varem olid Baltikumi ja Soome lähistel.

Venemaa ründas Ukrainat 21 drooniga. Ukraina õhutõrje tulistas alla 19 drooni.

20. juuni

USA teatas, et kiirendab õhutõrjerakettide tarnimist Ukrainasse ja suunab sinna teistele liitlasriikidele mõeldud saadetised selleks, et Ukraina saaks tõrjuda Venemaa sagenenud rünnakuid energiataristu pihta. Samuti teatas Rumeenia, et saadab Ukrainale õhutõrjesüsteemi Patriot.

Venemaa korraldas raketi ja droonirünnaku Ukraina energeetikasüsteemi vastu. Ukrenergo teatel on kahjustusi Vinnitsa, Dnepropetrovski, Donetski ja Kiievi oblasti aladel. Venemaa kasutas 9 raketti ja 27 drooni, millest Ukraina õhukaitse hävitas 5 raketti ja kõik droonid.

Venemaa kasutas Harkivi oblastis Lõptsi asulas esmakordselt laugpommi FAB-3000. Pomm kaalub 3000 kg, millest lõhkeainet on 1200 kilogrammi.

Ukraina droonid ründasid nafta rafineerimistehast Krasnodari krais Afipskis, Lukoil-Yugnefteprodukti Enyemskaya naftadepood Adõgee Vabariigis ja Tambovnefteprodukti naftatoodete hoidlat Tambovi oblastis.

21. juuni

USA andis Ukrainale loa kasutada oma relvi kõigiks piiriülesteks rünnakuteks, mitte ainult Harkivi piirkonda ohustavate vastu.

Ukraina droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais Afipski, Ilski ja Krasnodarski naftatöötlemistehaseid ning Astrahani oblastis Astrahani naftatöötlemistehast. Rünnati ka Krasnodari krais Jeiski lennuväljal asuvaid Shahed-tüüpi droonide hoiupaiku. Samuti tabasid Ukraina väed Venemaa radarijaamu ja elektroonilise luure keskusi okupeeritud Krimmis ja Venemaa Brjanski oblastis. Krimmis Vitinos sai tabamuse Venemaa kosmose jälgimis- ja sidekeskus NIP-16.

Ukraina tõrjus Venemaa rünnaku Harkivi oblastis Borova küla suunas ja hoiab edukalt kaitset Tšassiv Jari all. Venemaa põhilised rünnakud toimuvad Donbassis, eriti Avdijivka ja Bahmuti piirkonnas, lõunarindel on vaiksem. Krynky sillapea Dnepri idakaldal püsib.

22. juuni

Rünnakujärgne eluhoone Harkivis, 22. VI 2024

Vene väed korraldasid raketi- ja droonirünnaku Ukraina kriitilise energiataristu pihta. Venemaa kasutas 16 raketti ja 13 drooni, millest Ukraina õhutõrje tulistas alla 12 raketti kõik 13 drooni. Eraenergiaettevõte DTEK teatel põhjustasid rünnakud tõsist kahju ühes ettevõtte elektrijaamadest.

Venemaa ründas laugpommidega Harkivi linna elurajooni, kus hukkus kolm tsiviilisikut ning vähemalt 54 inimest sai vigastada. Venemaa rünnakutes Ukraina vastu on viimase ööpäevaga hukkunud 8 tsiviilisikut. Juuni jooksul on Venemaa kokku kasutanud rohkem kui 2400 juhitavat pommi, millest umbes 700 on kasutatud Harkivi ründamiseks.

Ukraina korraldas rünnaku Belgorodi oblastis Dubovoje külas asuvatele Venemaa õhutõrjesüsteemidele Pantsir S-1.

23. juuni

Venemaa väitel hukkus Ukraina rünnakus Sevastopolile^(en) vähemalt neli inimest, sh kaks last, ja 151 inimest sai vigastada; Belgorodi oblastis Graivoronis hukkus üks inimene. Ukraina on süüdistused Sevastopoli ründamises tagasi lükanud.

Ukraina tabas Belgorodi oblastis Nehotejevkas Vene motoriseeritud laskurrügemendi komandopunkti ja hävitas kolmest Aasovi merelt välja tulistatud Vene Kalibr tiibraketist kaks.

24. juuni

Ukraina president Zelenskõi teatas, et vabastas kindralleitnant Juri Sodoli Ukraina ühendvägede komandöri ametikohalt ja asendas ta brigaadikindral Andri Hnatoviga.

25. juuni

Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsus HUR teatas, et andis löögi Venemaal Voroneži oblastis Olhovatka rajoonis asuvale välilaskemoonalaole.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus ICC andis välja määrused Venemaa relvajõudude kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi ja endise kaitseministri Sergei Šoigu vahistamiseks. Neid kahtlustatakse sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes.

26. juuni

Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange. Mõlemad pooled vabastasid 90 sõjavangi.

27. juuni

Venemaa korraldas Ukraina vastu drooni ja raketirünnaku, kasutades selleks 6 raketti ja 23 drooni:

• 1 rakett H-47M2 Kinžal
• 4 tiibraketti Kalibr
• 1 rakett H-59/H-69
• 23 drooni Shahed-131/136

Ukraina õhujõud tulistasid alla 5 raketti (H-59/H-69 ja 4 Kalibri) ning 23 drooni.

Ukraina sõlmis julgeolekulepingu Euroopa Liiduga. Veel on Ukraina sõlminud kahepoolsed julgeolekulepingud Ühendkuningriigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Taani, Kanada, Itaalia, Hollandi, Soome, Läti, Hispaania, Belgia, Portugali, Rootsi, Islandi, Norra, Jaapani, USA, Eesti ja Leeduga.

28. juuni

Rünnakujärgne elamu Dnipros

Lääne ja NATO sõjaväeametnikele viidanud The New York Timesi kinnitusel hukkus Ukrainas maikuus või sai haavata keskmiselt üle 1000 Vene sõduri päevas. Hoolimata kaotustest värbab Venemaa 25 000 kuni 30 000 uut sõdurit kuus, mis on umbes sama palju, kui lahinguväljalt lahkub.

Tambovi oblastis süttis varahommikul Ukraina droonirünnaku tagajärjel naftahoidla.

Ukraina droonid ründasid Tveri oblastis Retkinis asuvat keemiatööstust, kus toodetakse 40 erinevat liiki toodangut, peamiselt Venemaa armee jaoks. Sealhulgas vedela raketikütuse komponente.

Ukraina tulistas Donetski oblastis alla Vene ründelennuki Su-25.

Lahingutegevus jätkub kogu rinde ulatuses, kuid suuri muudatusi rindel toimunud ei ole. Väikeseid edenemisi on mõlemal poolel. Kõige ägedamad lahingud käivad endiselt Donbassi rindel. Venemaal on väike edu Donetski oblastis Pokrovski suunal ja Toretski piirkonnas Avdijivkast põhjas. Ukraina on edenenud Vovtšanski linnas, metsasel alal Kreminnast edelas ja tõrjunud tagasi venelaste rünnaku Kreminnast läänes asuvatele Ternõle ja Jampolivkale. Samuti on Ukraina tõrjunud Vene üksused välja Tšassiv Jari idaservas asuva Kanali elurajoonist. Sellele on kaasa aidanud Ukraina parem varustatus mürskudega ja Venemaa vähenenud laugpommide kasutamine.

Vatikani vahendusel naasis Venemaalt vangistusest Ukrainasse kümme tsiviilisikut.

29. juuni

Venemaa rünnakus Lõuna-Ukraina Vilnianski linnale sai surma vähemalt seitse ja viga 18 inimest.

Venemaa teatas, et Gorodištše külas hukkus Ukraina drooni rünnakus viis inimest ja sai vigastada veel kaks.

Ukraina sooritas raketirünnaku Sevastopolile.

30. juuni

Venemaa teatas, et on vallutanud Novooleksandrõvka küla Luhanski oblastis ja Spirne küla Donetski oblastis.

Venemaa kasutas viimase nädala jooksul Ukraina ründamiseks üle 800 laugpommi.

Juuli

1. juuli

Venemaa väitel hõivati Donetski oblastis Avdijivkast loodes asuva Novopokrovske küla ja Harkivi oblastis Kupjanskist idas Stepova Novoselivka küla.

Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt kolm inimest.

Belgorodi linna ja oblasti mitmes piirkonnas kadus elekter ja tekkisid probleemid veevarustusega. Venemaa teatel oli selle põhjus "väline mõju energiaobjektile".

Ukraina andis õhulöögi Krimmis asuvale Vene vägede laskemoonalaole. Rünnaku sihtmärgiks võisid olla Shahed droonid.

2. juuli

Venemaa teatas, et hävitas rakettidega Iskander-M Ukraina Poltava oblasti Mõrhorodi lennuväljal viis Ukraina hävituslennukit Su-27 ja kahjustas veel kaht. Ukraina õhujõudude esindaja Juri Ihnat kinnitas, et Mõrhorodile anti löök ja oli kaotuseid, aga mitte selliseid, nagu Venemaa väitis.

Ukraina vanglatest vabastati enam kui 3000 kinnipeetut, tingimusel et nad astuvad sõjaväeteenistusse.

Ungari peaminister Viktor Orbán saabus Kiievisse, et arutada Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga rahu Euroopas. Ta tegi Zelenskõile ettepaneku kehtestada relvarahu. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi lükkas tagasi Ungari peaministri ettepaneku "rahukõneluste kiirendamiseks" kaaluda Venemaaga relvarahu.

3. juuli

Vene drooni- ja raketilöögis Dniprole hukkus vähemalt kaheksa ja sai vigastada enam kui 50 inimest.

Ukraina ründas meredroonidega Novorossiiski sadamat.

Venemaa hõivas pärast Ukraina vägede eemaldumist Tšassiv Jari kõige idapoolsema, Kanali mikrorajooni. 28. juunil toimunud Ukraina vasturünnak oli sooritatud eemaldumise katmiseks.

4. juuli

Ukraina relvajõududel on ette valmistatud 14 reservbrigaadi, kuid neid ei saa rindele saata, kuna nad pole kätte saanud lääneriikide lubatud relvastust, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

5. juuli

Möödunud ööpäeva jooksul hukkus Venemaa rünnakutes vähemalt seitse inimest, 43 sai vigastada.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kutsus Venemaa osalema järgmisel rahukonverentsil, kuigi ta on varem öelnud, et Venemaa võib liituda ainult siis, kui loobub vallutatud Ukraina territooriumist.

Ukraina droonid ründasid Krasnodari krais asuvat Primorsko-Ahtarskit, Kurski oblastit ja Rostovi oblastis asuvat Doni-äärset Rostovit.

2. juulil Kiievis president Zelenskõiga kohtunud Viktor Orbán kohtus Moskvas president Putiniga.

Ukraina sai Saksamaalt kolmanda õhutõrjesüsteemi Patriot.

6. juuli

Ukraina sai Eestilt lühimaa-õhutõrje süsteeme Mistral.

Ukraina korraldas droonirünnaku Krasnodari krais Pavlovskaja staniitsas ja Lenoingradskaja staniitsas asuvatele kütusehoidlatele.

Venemaa hõivas Avdijivkast 20 kilomeetri kaugusel loodes asuva Sokili küla.

7. juuli

Venemaa hõivas Donetski oblastis Pivdenne alevi juures asuva Tšõhari asula.

Ukraina sissivõitlejad ründasid Krimmis Alušta linna lähedal gaasijaotusvõrgu süsteeme, mis tõi kaasa suurema põlengu.

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Venemaal Voroneži oblastis laskemoonaladu.

Ukraina tulistas alla Venemaa ründelennuki Su-25.

8. juuli

Rünnakujärgne lastehaigla Ohmatdõt Kiievis, 8. VII 2024

Vaata ka: 2024. aasta 8. juuli rünnak Ukrainale

Venemaa tulistas 44 raketti Ukraina linnade Kiievi, Kramatorski, Slovjanski, Dnipro ja Krõvõi Rihi pihta, millest õhutõrje tõi alla 36. Rünnaku tagajärjel hävines osaliselt Kiievi Ševtšenko linnaosas asuv lastehaigla Ohmatdõt. Kiievis said kahjustada kolm Ukraina suurima eraenergiatootja DTEK transformaatorijaama. Rünnakus hukkus vähemalt 42 ja vigastada sai üle 200 inimese.

9. juuli

Ukraina droonid ründasid sihtmärke Astrahani oblastis, Rostovi oblastis ja Volgogradi oblastis. Astrahani oblastis rünnati Ahtubinski sõjaväelennuvälja ja Rostovi oblastis 500-kilovoldist elektrialajaama. Volgogradi oblastis said tabamuse naftabaas Doni-äärses Kalatšis^(en) ja alajaam Frolovos.

Venemaa teatas Avdijivkast 15 kilomeetrit läänes asuva Jasnobrodõvka küla hõivamisest. Ukraina on selle teate ümber lükanud.

10. juuli

USA teatas Patrioti süsteemi üleandmisest Ukrainale. Saksamaa, Rumeenia ja Holland on juba varem teatanud Patrioti saatmisest. Itaalia pakub omalt poolt SAMP-T^(en) õhutõrjesüsteemi.

11. juuli

NATO tippkohtumisel leppisid riikide juhid kokku anda järgmise aasta jooksul Ukrainale 40 miljardit eurot sõjalist abi.

12. juuli

Venemaa rünnakutes Pokrovskile hukkus neli inimest, Kostjantõnivkas kaks inimest.

ÜRO Peaassamblee võttis vastu resolutsiooni, mis nõuab, et Venemaa tagastaks Zaporižžja tuumaelektrijaama Ukrainale.

Briti sõjaväeluure reedesel kinnitusel ületasid Venemaa kaotused elavjõus (langenute ja haavatutena) viimase kahe kuu jooksul 70 tuhande piiri.

13. juuli

Ukraina teatel hukkus Venemaa rünnakutes Harkivi ja Hersoni oblastile viis tsiviilisikut, 27 sai haavata.

Rostovi oblastis süttis Ukraina droonirünnaku järel naftabaas.

14. juuli

Venemaa teatas Donetski oblasti lõunaosas asuva Urožaine küla vallutamisest.

Lahingute raskuspunkt on endiselt Donetski piirkonnas. Peamised lahingud jätkuvad Pokrovski ründesuunal Otšeretõne ja Toretski piirkonnas ning Tšassiv Jari ümbruseses. Lahingud käivad ka Niu-Yorki küla (Toretskist 5 km lõunas) lähistel. Venemaal on olnud väike taktikaline edenemine Otšeretõne piirkonnas Avdijivkast 10 km loodes.

15. juuli

Hispaania alustas Ukrainale uue relvaabipaketi üleandmist, paketis on kümme Leopard 2A4 tanki ja muid relvi.

16. juuli

USA ei luba Ukrainal rünnata kaugmaarakettidega ATACMS Vene sõjaväelennuvälju ja sihtmärke sügavamal Venemaa kartuses, et see eskapleerib sõda.

17. juuli

Venemaa ja Ukraina vabastasid kumbki 95 vangivõetud võitlejat.

Ukraina eriüksused on lahkunud positsioonidelt Krõnki asulas Dnepri jõe idakaldal.

18. juuli

Saksamaa plaanib Ukrainale antavat sõjalist abi 2025. aastal vähendada 8 miljardilt eurolt umbes 4 miljardile eurole.

Ukraina ründas õhu- ja meredroonidega Krimmi poolsaare lääneosas Donuzlavi järve^(en) ääres asunud sõjalisi objekte. Kahjustada said juhtimiskeskus ja laskemoonaladu.

19. juuli

Ukraina tulistas Donbassis Pokrovski suunal alla Vene ründelennuki Su-25.

Vene väed on jõudnud Kalõnivka (Tšassiv Jarist 1km põhjas) lähistel Siverski-Donbasi kanalini ja üritavad seda ületada.

20. juuli

Venemaa korraldas Ukraina vastu raketi- ja droonirünnaku, milles hukkus kaks inimest ning kannatada sai raudtee- ja energiataristu. Venemaa laskis välja 3 ballistilist raketti Iskander-M, tiibraketi Iskander-K, 16 mehitamata õhusõidukit Shahed ja ühte tundmatut tüüpi drooni, millest Ukraina laskis alla 13 drooni. Rünnaku sihtmärkideks olid elektrialajaamad Poltava, Sumõ ja Tšernihivi oblastis.

Ukraina ründas droonidega Venemaal Rostovi oblastis asuvat Millerovo sõjaväelennuvälja. Rünnaku tagajärjel puhkes seal suur tulekahju, kahjustusi said hooldusüksus ja kütusehoidla.

21. juuli

Venemaa ründas droonidega Kiievit ja Kiievist 140 kilomeetri kaugusel kirdes asuvat Tšernihivit. Venemaa kasutas rünnakus uut drooni, mis lendas ülimadalal, 20-30 meetri kõrgusel ja erines oluliselt Iraani droonist Shahed-136. Kokku kasutas Venemaa 39 Shahed-tüüpi ründedrooni, kahe juhitava raketti Kh-59/69 ja kolme ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina tulistas nendest alla 35 kamikaze drooni ja raketid Kh-59/69 ei jõudnud sihtmärgini.

22. juuli

Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa vastu. Venemaa teatas 80 Ukraina drooni hävitamisest. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Krasnodari krais Tuapse naftatöötlemistehases ja Rostovi oblastis Morozovski sõjaväelennuväljal.

Ukraina relvajõud tabasid Olenivkas Vene õhutõrjekompleksi Tor.

Ukrainasse saabus Saksamaalt lubatud õhutõrjesüsteem Patriot.

23. juuli

Teisipäeval ametisse astunud peaminister Kristen Michal kinnitas Volodõmõr Zelenskõile, et tema valitsus jätkab igakülgset Ukraina toetamist.

Ukraina üksused tulistasid Donetski oblasti Pokrovski suunal alla Vene ründelennuki Su-25.

Ukraina ründas droonidega Venemaa Krasnodari krai Kavkazi sadamas seisnud rongipraam Slavjanin, mis muutus liikumisvõimetuks. Venemaal ei ole Kertši väinas rohkem ühtegi töökorras rongipraami.

24. juuli

Ukraina suurim eraenergiafirma DTEK kavatseb oktoobriks taastada 70–80 protsenti elektritootmisest, mis kaotati kevadel Venemaa massiivsete õhurünnakute tagajärjel.

Ukraina lõi Donetski oblastis Kurahhove suunal tagasi ühe Vene vägede suurema rünnaku kogu täiemahulise sõja jooksul.

25. juuli

Vene sooritas droonirünnaku Ukraina lõunaosa sadamalinnale Izmailile, mis tõid kaasa kahjustusi sealsele taristule.

Ukraina ründas droonidega kolme Venemaa lennuvälja. Koola poolsaarel Murmanski oblastis Olenegorski linna lähedal asuvas Olenja lennuväebaasis said kannatada 2 Vene ülehelikiirusega kaugpommitajat Tu-22M3. Rünnati ka Rjazani oblastis asuvat Djagilevo sõjaväelennuvälja ja naftatöötlemistehast ning Saratovi oblastis asuvat Engelsi lennuvälja.

26. juuli

Ukraina sooritas drooni- ja raketirünnaku Krimmile. Rünnati objekte Novoozernes, Jevpatorias, Simferopolis ja Sakõ lennuvälja Novofedorivka lähistel.

27. juuli

Venemaa väitel vallutas ta Lozuvatske küla, mis asub 24 kilomeetrit Pokrovskist idas ja Venemaa poolt okupeeritud Otšeretõne väikelinnast 7 km läänes.

28. juuli

NASA jäädvustus Polevaja tulekahjudest, 29. VII 2024

Venemaa rünnakutes Ukraina Hersoni oblasti, Donetski oblasti, Harkivi oblasti ja Sumõ oblasti vastu hukkus 11 ja sai haavata 41 inimest.

Ukraina ründas droonidega Venemaal Kurski oblastis asuvat Polevaja naftabaasi, mille tulemusel süttis 3 kütusemahutit.

29. juuli

Mõttekoda ISW teatas, et Vene väed on Avdijivka suunal edasi liikunud ja vallutanud Avdijivkast 20 km loodes ja Prohovskist 20 km idas asuvad Prohresi ja Vovtše asulad.

Venemaa ründas Ukrainat raketiga Kh-59 ja 10 drooniga. Ukraina tulistas alla üheksa drooni ja raketi.

Venemaa väitis, et lasi Belgorodi, Brjanski, Leningradi, Voroneži ja Kurski oblasti kohal alla 39 Ukraina drooni. Rünnaku sihtmärkideks oli elektrijaamad.

30. juuli

Ukraina lõi Donetski oblastis Kurahhove suunal tagasi juba teise Vene vägede rünnaku nädala jooksul. Esimene rünnak oli toimunud 24. VII.

31. juuli

Venemaa korraldas suuremahulise droonirünnaku Ukraina eri piirkondade vastu. Peasihtmärk oli Kiiev, käesoleva aasta võimsaim droonirünnak. Kokku osales rünnakus 89 Iraani päritolu löögidrooni Shahed ja 1 tiibrakett H-59 Ovod. Ukraina õhutõrje tulistas kõik sihtmärgid alla. Üle 30 drooni hävitati Kiievi piirkonnas.

Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse (HUR) allikas teatas, et HUR-i küberspetsialistid panid toime küberrünnaku Venemaa internetitaristu vastu. Rünnaku all olid pangad, telekomi teenusepakkujad, maksesüsteemid ja valitsusasutused.

Ukraina ründas Venemaal Kurski lähedal asuvat relva- ja sõjatehnikaladu.

Vene relvajõud tulistasid okupeeritud Donetski kohal alla Vene Mi-8 kopteri.

Vaata ka

• Vene-Ukraina sõda
• Vene-Ukraina sõja idarinne
• Vene-Ukraina sõja lõunarinne

Välislingid

• liveuamap.com — sõja kaart sündmustega
• The War in Ukraine — sõja kaart sündmustega (Scribble Maps)
• Война России с Украиной: хроника... [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 8. märts – 5. aprill 2024]. BBC News Русская служба
• Война России с Украиной: хроника... [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 5. aprill – 19. aprill 2024]. BBC News Русская служба
• Война России с Украиной: хроника... [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika alates 19. aprillist 2024]. BBC News Русская служба
• Defence Intelligence of Ukraine. Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse koduleht (ukraina ja inglise keeles)
• Suurbritannia kaitseministeeriumi ja sõjaväeluure Twitteri postitused Ukraina teemal
• Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas