Vene-Türgi sõda (1877–1878)

Vene-Türgi sõda (1877–1878)
	Osa Ida-kriisist
	Pavel Kovalevski 1877. aasta maal lahingust Ivanovo Chifliki lähedal
Toimumisaeg	24. aprill 1877 – 3. märts 1878; (10 kuud, 1 nädal, 2 päeva)
Toimumiskoht	Balkani poolsaar, Kaukaasia
Tulemus	Vene koalitsiooni võit San Stefano leping; Berliini leping (1878);
Territoriaalsed; muudatused	Bulgaaria vürstiriigi taasrajamine; Rumeenia, Serbia ja Montenegro de jure iseseisvumine Osmanite riigist; Karsi ja Batumi oblastid lähevad Venemaa koosseisu;
Osalised
Venemaa Keisririik; Serbia; Rumeenia; Montenegro; Bulgaaria Vabatahtlike Korpus;	Osmanite riik Dagestani, tšetšeeni ja abhaasi sissid; Poola Leegion;
Väejuhid või liidrid
Aleksander II; Suurvürst Nikolai Nikolajevitš; Suurvürst Mihhail Nikolajevitš; Dmitri Miljutin; Jossif Gurko; Mihhail Loris-Melikov; Grigol Dadiani; Tsesareevitš Aleksander Aleksandrovitš; Pjotr Vannovski; Mihhail Dragomirov; Mihhail Skobelev; Ivan Lazarev; Eduard Totleben; Carol I; Nikola I Petrović; Milan I; Kosta Protić;	Abdülhamit II; Ibrahim Edhem Paşa; Ahmed Hamdi Paşa; Kurt İsmail Hakkı Paşa; Ahmed Muhtar Paşa; Osman Paşa; Mehmed Şakir Paşa; Süleyman Hüsnü Paşa; Mehmed Ali Paşa; Abdülkerim Nadir Paşa; Ahmed Eyüb Paşa; Deli Fuad Paşa; Mehmed Riza Paşa;
Kaotused
Venemaa:; 15 567 – 34 742 langenut; 82 636 haigustesse surnut; 56 652 haavatut; (neist 6824 haavadesse surnut); Rumeenia:; 4302 langenut ja teadmata kadunut; 3316 haavatut; 19 904 haigestunut; Bulgaaria:; 1347 langenut; Serbia ja Montenegro:; 2400 langenut ja haavatut;	u 30 000 langenut; 60 000 – 90 000 haavadesse ja haigustesse surnut; 108 000 vangilangenut; (50 000 neist hukkus);

Vene-Türgi sõda 1877–1878 ehk Üheteistkümnes Vene-Türgi sõda (türgi keeles 1877–1878 Osmanlı-Rus Savaşı või 93 Harbi ehk islami kalendri kohase 1293. aasta järgi nimetatud sõda; vene keeles Русско-турецкая война) oli sõjaline konflikt Osmanite riigi ja Vene keisririigi juhitud õigeusu koalitsiooni vahel.

Õigeusu koalitsioon kaasas Bulgaariat, Rumeeniat, Serbiat ja Montenegrot. Võitlused Balkani ja Kaukaasia eest olid kantud 19. sajandi Balkani natsionalismi esile kerkimisest. Samas oli Venemaa eesmärk korvata Krimmi sõja (Kümnenda Vene-Türgi sõja) aegsed territoriaalsed kahjud, lootes ennast Mustal merel kehtestada. Selleks toetas keisririik Balkani rahvaste poliitilisi liikumisi, vabastades sõja lõpuks peaaegu kõik Osmanite Euroopa valdused. Venemaad toetasid samuti ka salakokkulepped Austria-Ungariga.

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Clodfelter 2017, lk 196.
↑ ^2,0 ^2,1 Мерников А. Г.; Спектор А. А. (2005). Всемирная история войн. Мн.: Харвест. ISBN 985-13-2607-0.
↑ Clodfelter 2017, lk 195.

Kirjandus

Clodfelter, M. (2017). Warfare and Armed Conflicts: A Statistical Encyclopedia of Casualty and Other Figures, 1492-2015 (4th ed.). Jefferson, North Carolina: McFarland. ISBN 978-0786474707.

Välislingid

Vene-Türgi sõda (1877–1878) – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[Clod-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Clodfelter 2017, lk 196.

[Kiril-2] 2,0 ^2,1 Мерников А. Г.; Спектор А. А. (2005). Всемирная история войн. Мн.: Харвест. ISBN 985-13-2607-0.

[3] Clodfelter 2017, lk 195.

[1]

[2]

[3]