Vaike Uibopuu
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuli 2024) |
Vaike Uibopuu (sünninimi Rööp, sündinud 11. mail 1940 Urvastes Võrumaal) on eesti koorijuht ja muusikapedagoog.
Lapsepõlv Urvastes
[muuda | muuda lähteteksti]Nii isa Johannes Rööp (1896–1985, koolijuhataja, õpetaja ning koori- ja orkestrijuht) kui ka ema Anelle Elfriede (1919–2009) olid muusikaandega juba mitmendat põlve. Rööpide pere laste mängumaaks oli kaunis uhtorg, Uhtjärv ja Tamme-Lauri tamm. Õde Hilja-Reet sündis 1942., vend Peeter 1944. ja kaksikõed Karin ja Ellen 1946. aastal. Koolijuhataja korter oli koolimajas ning lastel lubati juba 3–4-aastaselt tundides käia. Pereorkestris mängis isa viiulit, Vaike roopilli ja sarvepilli, Hilja roopilli, Karin akordkannelt, Peeter plokkflööti või vilepilli, Ellen kontrabassi, ema kitarri. Kodu määravat mõju kinnitab ka koorijuhist õde Karin Rööp.[1]
Ehkki lapsena soovis Vaike Uibopuu saada puusepaks või arstiks, hakkas ta isa eeskujul siiski muusikat õppima.[2]
Muusikaõpingud
[muuda | muuda lähteteksti]Isa soovitusel alustas Vaike õpinguid Tartu Muusikakoolis kohe pärast Urvaste kooli lõpetamist, vaid 13-aastaselt (1953–1957). Õpetajatest jätsid olulise jälje Heino Kostabi, Aare Allikvee (muusikaliteratuur), Jaan Koha (harmoonia), Udo Kolk (rahvalooming), Helmi Hirve (klaver), Laine Karindi ja Roland Laasmäe (eriained) ning kontsertmeister Vaike Klaar.
Tartule järgnesid õpingud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (1957–1962) esialgu Heino Kaljuste käe all, hiljem sai erialaõpetajaks Arvo Ratassepp. Polüfooniat õpetasid Villem Kapp ja Ester Mägi.
Sportlik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Lapsepõlve lemmikharrastust võimlemist jätkas ta Tartus (sportvõimlemine ja iluvõimlemine Hilja Tidriksaare rühmas), Tallinnas sai järgusportlaseks ning diplomite ja medaliteni Hilda-Miralda Preikochi (1915–1999) juhendamisel.[3]
Töö dirigendi ja õpetajana
[muuda | muuda lähteteksti]- 1962–1963 – Kohila KM segakoor, dirigent
- 1963–1976 – Tartu I Lastemuusikakool, õpetaja
- 1963–2010 – Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool, õpetaja
- 1963–2005 – Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, peadirigent, hääleseadja
- 1971–1979 – Tartu Riikliku Ülikooli Kammerkoor, peadirigent
- 1976–1984 – teater Vanemuine, "Meestelaulud", "Naistelaulud", dirigent
- 1985 – XX üldlaulupidu, esimene naisdirigent üldjuhina
- 1988–1993 – Eesti Koorijuhtide Naiskoor, dirigent
- 1990–2000 – Tartu Ülikooli kunstide osakond, dotsent
- alates 1990 – Eesti ja rahvusvaheliste koorikonkursside žürii liige
- 2000 – kammerkoor Camerata Universitatis, dirigent
- alates 2000 – Eesti Kooriühing, mentor
- 1992–2014 – Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori vilistlaskoor, dirigent, hääleseadja
- 2010–2011 – hääleseadeprojekti läbiviija
Vaike Uibopuu on asutanud Tartu Ülikooli Kammerkoori (koos Tiiu Otsusega) ja Tartu Ülikooli Naiskoori Vilistlaskoori, mille dirigent oli 2014. aastani. Aastatel 1963–2005 juhatas ta Tartu Ülikooli Akadeemilist Naiskoori, 2005. aastal andis koori juhtimise üle Triin Kochile.
2017. aastal asutas ta kammernaiskoori Liivitar.[4]
Töö kooridega
[muuda | muuda lähteteksti]Naiskoor
[muuda | muuda lähteteksti]Vaike Uibopuu peamine "muusikainstrument" on naiskoor. Ta on oluliseks pidanud ühtlast kõlapilti, vaba ja takistuseta häält ning täpset intoneerimist. Ta on ise väga hea hääleseadja ning tunnustab aastaid TRÜ Naiskoori lauljatega töötanud Rudolf Jõksi (1896–1979) põhimõtteid. Ta osales ka ise Rudolf Jõksi individuaaltundides (1970–1976) ning toob esile Jõksi laulukooli märksõnad: tooni sügavus, positsiooniline kõrgus, vokaalide "ühte punkti" viimine ning hääle "ettepööramine", samuti tööd diktsiooniga. Ka Vaike Uibopuu tööstiili iseloomustab häälega ettenäitamine, sest ta enda hääl on ilmekas, nõtke ja mitmekülgne, ning ta tajub väga täpselt lauljate nüansse.[5]
„Kui mõtlen meie laulupidude ajaloole, siis naiskoorid olid esimest korda 1933. aasta X üldlaulupeol. Vaike Uibopuu tõuseb esimese naisdirigendina üldjuhi pulti 1985. aastal XX üldlaulupeol. Kõneldakse küll Miina Härmast 1933. aastal, kuid tema ei olnud üldjuht, vaid juhatas kordamisel oma laulu autorina, nagu Gustav Ernesaks 1938. aastal, kui juhatas kordamisel "Hakkame, mehed, minema". Kuno Areng[6]“
Kammerkoor
[muuda | muuda lähteteksti]Koori loomise idee pakkusid Tiiu Otsuse (s. 22.08.1945) meenutuste kohaselt välja Arvo Ratassepp ja Kuno Areng. Tiiu Otsus oli konservatooriumi kaugõpet lõpetamas, kuid Tartus ei olnud kammerkoori ja õppejõud pakkusid välja – aga tehke! Üksi tegemiseks tundus mõte liiga mahukas, Richard Ritsing soovitas Vaike Uibopuud ja 1970. aasta sügisel koor alustaski tegevust, Tallinna ja Viljandi Kammerkoori järel kolmanda kammerkoorina Eestis. Tööd alustati Tartu Kirjanike Majas. Teine algus Tartu Ülikooli Kammerkoorina oli 3. märtsil 1971, kui Tartu Ülikool lauljad, enamjaolt üliõpilased, õppejõud ja vilistlased, oma egiidi alla võttis.[7]
Vilistlaskoorid
[muuda | muuda lähteteksti]Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori vilistlaskoore on kaks, Tallinnas (asutatud 1979) ja Tartus (asutatud 1992). Tartu koori juhatas Vaike Uibopuu.[8]
Töö Vanemuise teatris
[muuda | muuda lähteteksti]1977. aastal esietendus Vanemuise teatris Veljo Tormise töödeldud regilaulupõimik "Naistelaulud". Sama aasta sügisel sai Vaike Uibopuu Veljo Tormiselt teate, et lavastuse jaoks vajatakse koormeistrit ja dirigenti. Töö tuli teha ülikiiresti ning ühtseks harjutada teatri ooperi- ja õppekoor ning valitud lauljad ülikooli naiskoorist, kusjuures töökoormus oli niigi suur ja poeg Paavo veel väike. Lavastus oli kujundlik: avapildis jäi mulje maakive täis lavast, tegelikult istus naiskoor pleegitamata linaste sõbade all eri tasapindadel ja kerkis häälerühmade kaupa kumarast naiste laule laulma. Kodulinnas lavastus eriti menukas ei olnud, seevastu gastrollidel võeti vaimustusega vastu ning seda peeti Kaarel Irdi üheks paremaks lavastuseks.[viide?] Suur osa oli Vaike Uibopuul, kes keerulise teose kiiresti selgeks õppis, kogu loole uue hingamise andis ning etendustel koore ohjes hoidis.[9]
Eesti Naislaulu Selts
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti Meestelaulu Seltsi loomise järel sai hoogu ka naislauluseltsi algatus. Vaike Uibopuu lootis tuge Teaduste Akadeemia Naiskoori liikmetelt. 1994. aastal selts loodigi. Esimene esinaine oli Teaduste Akadeemia naiskoori laulja, sopran Maret Hurt (1933–1998). Vaike Uibopuu oli juhatuse liige ja muusikaline juht 1994–2000.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1980 Eesti NSV teeneline kunstitegelane
- 1995 Eesti Kultuurifondi aastaauhind
- 1996 Arvo Ratassepa mälestusauhind
- 1999 Tartu Ülikooli Raefondi preemia
- 2000 Tartu Ülikooli medal[10]
- 2001 Valgetähe III klassi teenetemärk[11]
- 2001 Eesti Naislaulu Seltsi auliige
- 2003 Gustav Ernesaksa koorimuusika peastipendium
- 2005 Tartu Ülikooli suur medal[12]
- 2005 aasta dirigent
- 2006 Tartu Kultuurkapitali aastapreemia
- 2008 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
- 2011 Maailma Kultuurinõukogu diplom
- 2020 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia (Igav olla iluta, hale olla laulemata, kole käo kukkumata ... Tänukummardus teenelisele ja alati säravale kooridirigendile)
- 2021 Tartu ettevõtlike daamide assotsiatsiooni (EDA) aunimetus "Aastate daam".
1985. aastal sai Vaike Uibopuust esimene naine, kes on olnud Eesti üldlaulupeo üldjuht ühendkooride ees. Ta oli üldjuht ka 1990., 1994., 1999., 2004., 2009., 2014. aasta üldlaulupeol. Ta juhatas armastatud koorilaulu "Ta lendab mesipuu poole" esmaesitust.[millal?][viide?]
Vaike Uibopuu on olnud üliõpilaslaulupidude Gaudeamus üldjuht.
Vaike Uibopuu on korduvalt tunnistatud parimaks dirigendiks[viide?], tunnustust on võitnud ka tema õpilased.[viide?]
Õpilasi
[muuda | muuda lähteteksti]Vaike Uibopuu sihtkapital
[muuda | muuda lähteteksti]Vaike Uibopuu sihtkapitali stipendiumi eesmärk on toetada püsivalt tegutsevaid Lõuna-Eesti naiskoore ja nende dirigente ning tunnustada kvaliteetse naiskoorimuusika viljelejaid.[14]
Stipendiaadid
[muuda | muuda lähteteksti]- 2010 Saidi Tammeorg
- 2011 Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor
- 2012 Merike Allik
- 2014 Silja Otsar
- 2016 Maarja Ülper
- 2017 Signe Rõõmus
- 2020 Triin Koch
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Laulab Karin Rööp: Ma ootan homset.
- ↑ Saari Tamm (2010). Vaike Uibopuu. Neiulaul ja naistelaul. Tartu Linnavalitsus. Lk 13-23.
- ↑ Saari Tamm (2010). Vaike Uibopuu. Neiulaul ja naistelaul. Tartu Linnavalitsus. Lk 23-30.
- ↑ Naislauluseltsi koduleht
- ↑ Saari Tamm (2010). Vaike Uibopuu. Neiulaul ja naistelaul. Tartu Linnavalitsus. Lk 47-60.
- ↑ Saari Tamm (2010). Vaike Uibopuu. Neiulaul ja naistelaul. Tartu Linnavalitsus. Lk 117.
- ↑ Saari Tamm (2010). Vaike Uibopuu. Neiulaul ja naistelaul. Tartu Linnavalitsus. Lk 39-40.
- ↑ Saari Tamm (2010). Vaike Uibopuu. Neiulaul ja naistelaul. Tartu Linnavalitsus. Lk 43-44.
- ↑ Saari Tamm (2010). Vaike Uibopuu. Neiulaul ja naistelaul. Tartu Linnavalitsus. Lk 93-99.
- ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.
- ↑ Toimetaja Marge-Ly Rookäär. Koorijuhi kolmapäev. Vaike Uibopuu meenutab,
- ↑ Vaike Uibopuu sihtkapitali veebisait.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Anete Sammler. Mesipuu esimene lend. Sirp, 5. juuli 2019
- Vaike Uibopuu juubelikontsert (50) UTTV
- Juubelikontsert "Koorijuht Vaike Uibopuu" (70) UTTV
- Maestra Vaike Uibopuu juubelikontsert (75) UTTV
- Hedvig Lätt. Vaike Uibopuu juubelijutt ERR-i arhiivis
- Naine, kes tõstis mesilinnu lendu. Sten Veidebaum. Tartu Postimees. 11. mai 2020
- Vaike Uibopuu juubelikontsert. (80) UTTV