Mine sisu juurde

Väike-Maarja kihelkond

Allikas: Vikipeedia
Väike-Maarja kirik

Väike-Maarja kihelkond (lühend VMr, saksa keeles Kirchspiel Klein-St. Marien) on ajalooline kihelkond Virumaal ja Eestimaa kubermang Viru (Rakvere) kreisis.

Piirkonna ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkond asutati 14. sajandi keskpaigas. Enamik selle aladest kuulus varem Simuna kihelkonda.[1]

Eestimaa kubermangu Rakvere kreis Mellini atlases (1798)

Esimest korda avati Väike-Maarjas kihelkonnakool 1723. aastal, teist korda 1750. aastal, kuid püsima jäi alles 1873. aastal.[2]

Väike-Maarja kihelkonna mõisad

[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnas paiknes 18 mõisat: 1 kirikumõis, 11 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ja 3 poolmõisat. Lisaks oli seal 6 karjamõisat.[1]

Väike-Maarja kihelkonna vallad

[muuda | muuda lähteteksti]

Väike-Maarja kihelkonna pärand

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahva Muuseumi kogudes on Väike-Maarja kihelkonnast 567 eset: rahvarõivaste osi, ehteid, käsitööesemeid, töövahendeid, põllutööriistu jne. Fotokogus on ligi 400 fotot, millel on jäädvustatud rõivastust, käsitööesemeid, sündmusi ja tegevusi (sõnnikuvedu, kartulivõtmine jne), inimesi (nt sportlased), hooneid. Esimest korda käisid muuseumi vanavarakogujad kihelkonnas 1910. aasta augustis.[4]

Väike-Maarja keskuses 19. sajandil ehitatud endises kihelkonnakooli hoones asub Väike-Maarja muuseum, kus olev väljapanek tutvustab Väike-Maarja kihelkonna kultuuripärandit.

Kihelkonna alad tänapäeval

[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkond jääb tänapäeval tervikuna Lääne-Virumaa aladele. Kihelkonna enamiku katab Väike-Maarja vald. Kihelkonna loodeserv kuulub Tapa valda.[1]

  1. 1,0 1,1 1,2 Väike-Maarja kihelkond "Eesti mõisaportaalis" (vaadatud 1. oktoober 2012)
  2. Ajalugu Väike-Maarja vald (vaadatud 1. oktoober 2012)
  3. Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
  4. Väike-Maarja kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 1. oktoober 2012)
  • Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 492–494.
  • Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 83–84.
  • Olga Männik. Ajalooline pärimus Väike-Maarja kihelkonnast 1931-1932 Eesti Kirjandusmuuseum. 2004.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]