Mine sisu juurde

Ulvi mõis

Allikas: Vikipeedia

Ulvi mõis (saksa keeles Oehrten, Oerten) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal[1].

Mõisat mainiti esimest korda 1498[1]. 1551 sai mõisa omanikuks Heinrich Wulff[1]. Wulffide perekonna järgi sai mõis ka nime[1].

Ulvi mõisa peahoone, 2009

1627. aastal läks Ulvi mõis Reinhold Thuwele (Taube) tütre Elisabet Wrangelli, Elistvere mõisa omaniku Hermann Wrangelli lese valdusse. 1641. aastal oli omanik tema tütre Elisabeth Magdalena von Wrangelli mees Jürgen von Uexkülli.

1695. aasta pärandijagamislepinguga sai Ulvi mõisa omanikuks Jürgen von Uexkülli pojapoeg Jacob Johann von Uexküll-Meyendorff. 1723. aastal müüdi mõis Otto Wilhelm Harpele, kes müüs selle 1739. aastal parun Hans Reinhold von Meyendorffile. 1762. aastal sai Ulvi mõisa omanikuks Johann Wilhelm von Bielsky. 1764. aastal ostis mõisa Alexander Clapier de Colongue, kelle perekonna valduses oli mõis kuni 1809. aastani[2].

Ulvi mõisa peahoone, 2012

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Alexander Rudolf Otto Heinrich von Winkler[1].

Mõisa peahoones asus 1940. aastast[3] Rägavere vallavalitsus[1], enne seda asus Rägavere vallamaja Kantkülas.

Peale Rägavere valla liitumist Vinni vallaga asuvad Ulvi mõisahoones klubi, raamatukogu ja noortetuba.

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Ulvi mõis - 1327 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 19.11.2015)
  2. Ulvi mõis (Viru-Nigula khk), Kinnistute register
  3. Mõisamaadele kerkib uusi talusid., Virumaa Teataja (1925-1940), nr. 79, 12 juuli 1940

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]